Tartu gümnaasium (1630–1632)
| Tartu gümnaasium | |
|---|---|
| Asutatud | 1630 |
| Direktor | Johan Raicus |
| Asukoht | Tartu |
Tartu gümnaasium oli 1630–1632 tegutsenud Eesti esimene luteri usu gümnaasium, mis oli mõeldud akadeemilise gümnaasiumina.
1632. aastal liideti gümnaasium[1] Academia Gustaviana'ga (praeguse nimega Tartu ülikool) ja enamik õppejõude läks sinna üle.
1629. aastal Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt ametisse nimetatud Liivimaa kindralkuberner ja Johan Skytte kutsus 1630. aastal Uppsala ülikooli arstiteaduse professori Johan Raicuse Tartu, palvega võimaluse korral kaasa tuua uue kooli jaoks sobivaid õppejõude. Pommerist pärit Johan Raicusega oli Johan Skytte tuttav sellest ajast, kui viimane oli Uppsala ülikooli kantsleriks. 1630. aasta 24. maist oli Johan Raicus juba Tallinnas, kevad ja suvi kulusid organiseerimistöödeks, kuid 18. augustil 1630. aastal teavitas Johan Skytte saksakeelse plakatiga Tartu nn. partikulaarkooli ja gümnaasiumi ehk kolleegiumi asutamisest[2].
Koolis õpetati seitsme vaba kunsti aineid, klassikalisi keeli, usu-, õigus- ja arstiteadust[3]. Gümnaasium oli nii ülesehituselt kui ka õppetöö korralduselt ülikooli sarnane, kuid sel puudus õigus anda välja teaduslikke kraade.
Johan Skytte plakatis lubati gümnaasiumis õppimisvõimalusi võrdselt aadli, linnakodanike ja talupojaseisuse jaoks. Tartu gümnaasiumis pakutava kohta lubati, et seal õpetatakse mitte ainult 4 peakeelt (ladina, kreeka, heebrea ja kaldea), vaid ka prantsuse, läti, eesti ja ingeri [4] keeles kõnelemist, kirjutamist ja lugemist. Lubatakse õpetada ka arvutamist ja fortifikatsiooni, kuid eriti kõiki "vabu kunste" ja lisaks sellele pakkuda veel kolmes fakulteedis (teoloogia, juura ja meditsiin) vaimulikuks või ilmalikuks teenistuseks vajalikke teadmisi. Õpilaste ülalpidamiseks lubati korraldada ühistoitlustamine[2].
Tartu gümnaasiumi pidulik avamine toimus 13. oktoobril 1630. aastal ja sel puhul esines Johan Skytte ladinakeelse programmkõnega[2]. Kooli esimene rektor oli Johan Raicus (suri 1631), kes 1. septembril 1630. a. nimetati Tartu Gümnaasiumi rektoriks[2] (oli ühtlasi meditsiiniprofestor). 1631. aastast asus Tartusse usuteaduse professoriks Andreas Verginius[5].
Kindralkuberner Johan Skytte ettevõtmisel muudeti Tartu gümnaasium ülikooliks, mitmed gümnaasiumi õppejõud jätkasid õpetamist ülikoolis, näiteks ülikooli esimene retoorikaprofessor Heinrich Oldenburg. 30. juunil 1632 kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Academia Dorpatensise asutamisüriku. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) pidulik avamine toimus 25. oktoobril (vkj 15. oktoobril) 1632[6].
Tallinna gümnaasium avati 1631. aastal, Rootsi Soomes 1630–1640 tegutsenud Turu gümnaasiumist, asutati Turu Akadeemia (rootsi k. Kungliga Akademien i Åbo) 1640. aastal ja 1668. aastal avati Lundi ülikool. Rootsi vanim ülikool oli 1477. aastal asutatud Uppsala Ülikool, seoses reformatsiooniga 1520. aastatel ülikooli tegevus vaibus, kuid alates 1593. aastast õppetöö taastati.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Aleksander Elango, Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt, Tallinn, 2002, lk 39
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Helmut Piirimäe, Academia Gustaviana asutamise ajaloolisest tagapõhjast, TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool: EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 38, 24 detsember 1971, lk 3
- ↑ Raimo Pullat, ESTNISCHE ÄRZTE IN ST. PETERSBURG BIS 1917. Acta medico-historica Rigensia (2005) VII: pg 35–61
- ↑ isuri ja Vadja keele dialekte
- ↑ Johan Kõpp, Tartu Usuteaduskond Rootsi ajal Tartu Rootsi ülikooli asutamisest ja arengust, Usuteadusline Ajakiri nr 1932 LISAVIHK NR 3, lk 3
- ↑ Friedrich Menius "Jutustus Tartu Ülikooli inauguratsioonist, mis toimus 15. oktoobril 1632. aastal" Tlk. Kristi Sak, toim. Marju Lepajõe. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1997