Tarja Halonen
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2012) |
| Tarja Halonen | |
|---|---|
 | |
| 11. Soome president | |
|
Ametiaeg 1. märts 2000 – 1. märts 2012 | |
| Eelnev | Martti Ahtisaari |
| Järgnev | Sauli Niinistö |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
24. detsember 1943 Helsingi, Soome |
| Erakond | Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei |
| Alma mater | Helsingi Ülikool |
| Autogramm |
 |
Tarja Kaarina Halonen (sündinud 24. detsembril 1943 Helsingis) on Soome poliitik, Soome president 1. märtsist 2000 1. märtsini 2012. Ta oli Soome esimene naispresident.
Tarja Halonen on hariduselt jurist. Ta astus 1971. aastal Soome Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. Aastatel 1977–1996 oli ta Helsingi linnanõukogu saadik, 1979–2000 Soome parlamendi liige. Aastatel 1987–1990 oli ta teine minister sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumis, 1989–1991 Põhjamaade koostöö minister, 1990–1991 justiitsminister ning 1995–2000 välisminister.
Tema välisministriks oleku ajal astus Soome Euroopa Liitu ja 1999. aasta teisel poolel oli Soome esimest korda Euroopa Liidu eesistujariik.
26. augustil 2000 sõlmis Halonen pärast 15 aastat kestnud suhet abielu Pentti Arajärviga. Tseremoonia oli ilmalik ning selle juures viibisid tunnistajatena Haloneni täiskasvanud tütar Anna ja Arajärvi täiskasvanud poeg Esko.
1. detsembril 2004 promoveeriti Halonen Eesti emakeelse ülikooli 85. aastapäeva aktusel Tartu Ülikooli audoktoriks.[1]
2005. aastal külastas Tarja Halonen Saaremaad ja istutas koos Lennart Merega Kaali kraatri juurde presidentide tamme[küsitav].[viide?]
Ta kandideeris 2006. aasta Soome presidendivalimistel teiseks ametiajaks ja võitis valimised, kogudes esimeses voorus 46,3% ja teises voorus Sauli Niinistö vastu 51,8% häältest. [viide?]
Halonen oskab eesti, inglise ja rootsi keelt.[viide?]
1960. aastatel lahkus Halonen Soome Evangeelsest Luterlikust Kirikust, kuhu kuulub enamik soomlasi, protestiks kirikuliikmete maksustamise põhimõtete vastu ja kiriku naisvaimulike vastase seisukoha tõttu. Tänapäeval tunnustab Soome Evangeelne Luterlik Kirik naisigi vaimulikena ja Halonen on teatanud, et tal pole isiklikku põhjust, miks ta ei võiks kirikusse naasta, kuid ta eelistab seda mitte teha, sest seda võidaks valesti mõista.[viide?]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1995 – Valgetähe I klassi teenetemärk
- 2000 – Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk
- 2004 – Tartu Ülikooli audoktor[2]
- 2006 – Vürst Jaroslav Targa I järgu orden
- 2007 – Valgetähe ketiklassi teenetemärk
- 2019 – rahvusvaheline autasu Balti Täht
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 47-48
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tarja Halonen |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Tarja Halonen |
- "Tarja Halonen eestlastele: tahate või mitte, me oleme teie sugulased, ja vastupidi" ERR, 2. september 2015
- "Tarja Halonen". Estofilia. Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 04.05.2018.
| Eelnev Matti Louekoski |
Soome justiitsminister 1990–1991 |
Järgnev Hannele Pokka |
| Eelnev Paavo Rantanen |
Soome välisminister 1995–2000 |
Järgnev Erkki Tuomioja |
| Eelnev Martti Ahtisaari |
Soome president 2000–2012 |
Järgnev Sauli Niinistö |
