Tarasoo

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vaade Iru elektrijaamale ja Muuga aedlinnale. Endise Tarasoo küla asukoht on pildi paremas servas raudtee lähedal

Tarasoo küla on tänase Maardu linna territooriumil asunud endine küla. Küla asus piirkonnas, kus praegu ristub Altmetsa tee oma lõpuosas raudteega.[1]

Maardu linnas on ka Tarasoo tänav ja Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasi järgi on lisaks tegemist Maardu linnajaoga.[2]

Tarasoo küla rajamine[muuda | muuda lähteteksti]

Tarasoo küla alguseks võib lugeda 1924. aasta suve, mil Jõelähtme kihelkonnas asunud endise Maardu mõisa tagavaramaadest mõõdeti välja hulk väiksemaid krunte suurusega 5-10 hektarit. Krundid jagati soovijatele välja vallavolikogu kaudu ja üks osa neist moodustaski Tarasoo küla.[3] Seni oli tollases Nehatu vallas asunud endisele Maardu mõisale kuulunud suurest maatükist nimega Tarasoo renditud tükke Uusküla küla väikekohtade pidajatele heina- ja karjamaaks. Ent juba 1923. aasta novembris oli käsil antud maatüki planeerimine, mille järgi pidi väikestele Uuskülas asunud riigi rendikohtadele juurde antama kuni 5 tiinu maad.[4]

Maardu mõisa maadest jagatud kruntide maa oli kirjelduste järgi "vilets, vesiliivase põhjaga, künklik ja kaetud kase- ning pajuvõsaga". Ajaleht Uus Eesti kirjutas 1935. aasta 27. novembril, et tänu inimeste agarale tööle olid mõned inimesed maa üles harinud ja sinna ka hooned ehitanud. Ajalehe järgi olid oma kodu loomisel olnud iseäranis agarad just Tarasoo küla elanikud. Ent kõik probleemid ei olnud ka kümne aastaga lahenenud, sest jätkuvalt puudus külal korralik väljasõidutee.[3]

1938. aastal asutati piirkonnas Iru-Laiaküla veeühing, mille eesmärgiks oli piirkonna seni märga samblast ja soist maad kasulikuks pinnaks muuta. Selle eesmärgi täitmiseks kaevati talvel 1938/1939 läbi Tarasoo veidi enam kui 2 kilomeetri pikkune magistraalkraav. Ajalehes Uus Eesti 1939. aasta 21. aprillil ilmunud artikli järgi hakkas Tarasoo kuivendamisest kasu saama 31 väikemajapidamist.[5]

Tarasoo pärast Teist maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1959 ja 1970 kuulus Tarasoo küla Viimsi külanõukogu koosseisu. Kui 1959. aastal elas külas 25 inimest, siis 1970. aastal oli külas elanikke 24.[6]

1979. aasta loenduse ajaks aga Harju rajoonis enam sellenimelist küla ei leidunud.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet: Geoportaal: Ajalooliste kaartide rakendus. Vaadatud 06.12.2017.
  2. Linnaosade ja -jagude lühendid. Vaadatud 05.12.2017.
  3. 3,0 3,1 Uus Eesti, nr 71. 27.11.1935.
  4. Vaba Maa, nr 258. 09.11.1923.
  5. Uus Eesti, nr 108. 21.04.1939.
  6. 6,0 6,1 Kalev Katus, Allan Puur ja Asta Põldma. "Rahvastiku ühtlusarvutatud sündmus- ja loendusstatistika. Harjumaa 1965-1990". Tallinn, 2004.