Mine sisu juurde

Talvo Pabut

Allikas: Vikipeedia

Talvo Pabut (27. veebruar 1962 Tartu25. juuni 2017 Tartu) oli eesti näitleja, lavastaja ja teatriuurija.

Pabut lõpetas 1980. aastal Tartu 2. Keskkooli ja õppis aastatel 1980–1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris (11. lend).[1] Ta kaitses 2005. aastal Tartu Ülikoolis magistritöö "Mäng, teatraalsus, teater, teatrikunst ja ajastute kontekst"[2] ja sai teatriteaduse magistrikraadi. Doktoritöö kirjutamine samal teemal jäi pooleli.[3]

Ta töötas aastatel 1984–1989 näitlejana Rakvere teatris ja 1995–2001 Ugala teatris.

Aastatel 1991–1993 oli ta Eesti Kirjanike Liidu kirjanduse propaganda büroo kunstiline juht ja 1993–1994 Eesti Noorsooteatri kirjandusala juhataja. Aastatel 1994–1995 töötas ta Eesti Televisiooni Tartu stuudios.[viide?]

2000. aastal moodustas Pabut ühe Ugala teatri lavastuse muusika esitamiseks koos Margus Põldsepa ja Sulev Salmiga ansambli Kiritöö ja Karistus. Hilisromantilise folkmuusika ansambel esitas põhiliselt Talvo Pabuti tekstidele kirjutatud laule ja avaldas 2004. aastal CD "Oli kord...".[4]

Alates 2001. aastast oli Pabut vabakutseline. Pabut on instseneerinud ja/või lavastanud telelavastusi ("Wawautosa", "Kännuvana lood", "Werneri kohvik", "Trimalhio pidu", "Andke neile andeks"). Ta on kirjutanud näidendeid ("Sisyphos", "Oidipuse kompleks") ning jutte, samuti arvustusi ja arvamusartikleid Postimehele.[4]

Näitlejana

[muuda | muuda lähteteksti]

Filmitegijana

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1993 "Naissaar", kroonikafilm – režissöör
  • 1993 "Jalgrattamatk Petserisse", kroonikafilm – režissöör
  • 1993 "Rahujooks", kroonikafilm – režissöör
  • 1993 "Väekargajad", lühimängufilm – režissöör ja stsenarist
  • 2019 "Valvuri evolutsioon", lühimängufilm – alusteose autor

Tema vend oli sisearhitekt ja disainer Kalle Pabut.

Ta oli aastatel 1985–1989 abielus näitleja Anne Veesaarega, nende poeg on Ott Pabut (sündinud 1986).

  1. Raimo Hanson. "Suri teatrimees ja literaat Talvo Pabut" Tartu Postimees, 26. juuni 2017.
  2. Talvo Pabut kaitses teatriteaduse magistritööd teater.ee, 26. september 2005.
  3. Talvo põletas oma eluküünalt kahest otsast korraga, surm sai ta lõpuks kätte ohtuleht.ee, 28. juuni 2017.
  4. 4,0 4,1 Talvo Pabut Eesti Filmi Andmebaas.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]