Talvine peetripäev

Allikas: Vikipeedia

Talvine peetripäev on 22. veebruaril. See on kirikukalendris päev, mil apostel Peetrus rajas Roomas piiskopitooli[1]. Üldiselt hakkas see püha juba 19. sajandil Eestis elavast traditsioonist taanduma.

Eesti loodeosas peetripäevaga seotud väheste uskumuste olemasolu on seotud katolikuaegse Saare-Lääne piiskopkonna kalendri põlvnemiga Lübecki omast[2].

Eesti rahvakalender[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvakalendris on talvine peetripäev vähesel määral tuntud Hiiu- ja Läänemaal, kus see päev oli kevade lähenemise tähis (nagu talvine madisepäevgi). Peetripäeva nimetatakse ka Peetri helis(päevaks), tema nimele liidetakse heli, helin.

Üksikud teated viitavad, et seda peeti kevade alguspühaks ning et siis kõlistati kette usside ja metsloomade peletamiseks. Peetripäeval märgitakse kevade lähenemist traditsiooniliste väljendustega, mis on küll enamasti liitunud teiste rahvakalendri tähtpäevadega, nagu: kõrred hakkavad lund vihkama, kuum kivi visatakse merre jms.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 139
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 200
  3. Peetripäev (22.II). Eesti rahvakalender. vaadatud 3. veebruar 2024.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]