Talvike

Talvike
	;
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Värvulised Passeriformes;
Sugukond	Tsiitsitajalased Emberizidae;
Perekond	Tsiitsitaja Emberiza;
Liik	Talvike;
Binaarne nimetus
	Emberiza citrinella; Linnaeus, 1758

Emberiza citrinella

Talvike (Emberiza citrinella) on linnu liik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast. Rahvapäraseid nimetusi: talvik, talvikene, külmatihane, talitsiitsitaja, tits, jõhvilind. ^[1]

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Talvike on levinud Euraasia parasvöötmes Hispaania põhjaosast, Briti saartest ja Norrast kuni Baikalini ja Mongooliani. Aastal 1862 introdutseeriti talvike Uus-Meremaale, kus ta kohanes hästi ning on muutunud levinud haudelinnuks.

Eestis on talvike üldlevinud arvukas haudelind. Osa talvikesi rändab talveks lõuna poole, teine osa jääb Eestisse. Talvikese siinset pesitsusaegset arvukust on hinnatud 150 000 – 200 000 paarile, talvist arvukust 100 000 – 400 000 isendile. ^[2]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Üldpikkus 15,5–17 cm. Suur tsiitsitaja, varblasest natuke suurem. Kõigis sulestikes on tunnuslik punapruun päranipuala. Isaslinnu tume näomuster varieerub. Kutsehüüd on lühike järsk tsik, ka kõhiseva kõlaga tselip või tsilip. Hoiatushüüd on tsii. Talvikese laul on lühikeste silpide rida, laulu lõpusilp on venitatud ja madalama kõlalisem. Näiteks tsi-tsi-tsi-tsi-tsi trüü. Vahel jääb lõpusilp laulmata. Talvikese laulu kuuleb märtsi keskpaigast kuni juuli keskpaigani, harva sügisel. Laulab puu või põõsa ladvas, traadil, hoone katusel ja mujal väljapaistval kohal.

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Asustab mitmesugust ava- ja pool-avamaastikku. Väldib soid ja märgalasid.

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Pesa rajab maapinnale või madalale tiheda okaspõõsa võrasse. Kurnas 4–5 muna. Täiskurni leidub alates aprilli lõpust. Pesitseb kaks korda suve jooksul.