Talvike

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Talvike (alamliik))
Talvike


Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Tsiitsitajalased Emberizidae
Perekond Tsiitsitaja Emberiza
Liik Talvike
Binaarne nimetus
Emberiza citrinella
Linnaeus, 1758
Talvikese munad
Emberiza citrinella

Talvike (Emberiza citrinella) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast. Rahvapäraseid nimetusi: talvik, talvikene, külmatihane, talitsiitsitaja, tits, jõhvilind. [1]

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Talvike on levinud Euraasia parasvöötmes Hispaania põhjaosast, Briti saartest ja Norrast kuni Baikalini ja Mongooliani. Aastal 1862 introdutseeriti talvike Uus-Meremaale, kus ta kohanes hästi ning on muutunud levinud haudelinnuks.

Eestis on talvike üldlevinud arvukas haudelind. Osa talvikesi rändab talveks lõuna poole, teine osa jääb Eestisse. Talvikese siinset pesitsusaegset arvukust on hinnatud 150 000 – 200 000 paarile, talvist arvukust 100 000 – 400 000 isendile. [2]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Üldpikkus 15,5–17 cm. Suur tsiitsitaja, varblasest natuke suurem. Kõigis sulestikes on tunnuslik punapruun päranipuala. Isaslinnu tume näomuster varieerub. Kutsehüüd on lühike järsk tsik, ka kõhiseva kõlaga tselip või tsilip. Hoiatushüüd on tsii. Talvikese laul on lühikeste silpide rida, laulu lõpusilp on venitatud ja madalama kõlalisem. Näiteks tsi-tsi-tsi-tsi-tsi trüü. Vahel jääb lõpusilp laulmata. Talvikese laulu kuuleb märtsi keskpaigast kuni juuli keskpaigani, harva sügisel. Laulab puu või põõsa ladvas, traadil, hoone katusel ja mujal väljapaistval kohal.

Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]

Asustab mitmesugust ava- ja pool-avamaastikku. Väldib soid ja märgalasid.

Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Pesa rajab maapinnale või madalale tiheda okaspõõsa võrasse. Kurnas 4–5 muna. Täiskurni leidub alates aprilli lõpust. Pesitseb kaks korda suve jooksul.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Suvepoolaastal sööb putukaid ja värskeid võrseid, talvepoolaastal viljateri ja seemneid. Toitu otsib maapinnalt.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles Eesti Raamat Tallinn 1969
  2. Hirundo 1:2009

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]