Talve (film)

Allikas: Vikipeedia
"Talve"
Žanr draama, komöödia
Režissöör Ergo Kuld
Stsenarist Martin Algus
Operaator Ergo Kuld
Helilooja Mick Pedaja
Peaosades Franz Malmsten juunior
Karl Robert Saaremäe
Märt Koik
Henessi Schmidt
Produtsent Veiko Esken, Kristian Taska, Tanel Tatter
Filmistuudio Taska Film, Kassikuld,
Apollo Film Productions
Aasta 2020
Esilinastus 6. veebruar 2020
Kestus 91 minutit
Riik Eesti
Keel eesti
IMDb profiil
Sissekanne Eesti filmi andmebaasis

"Talve" on Oskar Lutsu Paunvere lugude põhjal valminud Eesti film.

"Talve" on filmi "Sügis" järg. Filmi aluseks oleva 1994. aastal ilmunud Lutsu jutustuse "Talve" autorsus on siiski praegu ebaselge.[1] Mängufilmi jaoks kirjutatud stsenaarium erineb oluliselt jutustuse süžeest.

Filmi tegevustik[muuda | muuda lähteteksti]

Filmi tegevus toimub 1942. aastal, mil Eestis kestab Saksamaa okupatsioon. Loo keskmes on Paunvere noorte armumised ja vanade omavahelised riukad. Lutsulik huumor ja nooruslik jantlus on vaatamata rusuvale sõjaajale filmi faabulas läbiv.

Sündmustikule annab hoo Arno Tali poja Arnoldi naasmine kodumaale. Selgub, et Saare Arno on elanud aastaid Austrias ja töötanud seal õpetajana, ta on abiellunud ning poeg Arnoldil on plaan Paunveres asuv isatalu korda sättida. Tema saabumine käivitab tempoka armukolmnurga, kus Arnold ja Joosep Tootsi poeg Oskar kiinduvad samasse neidu, maale saabunud vaeslapsest linnatüdrukusse Maiesse.

Filmis on oluline koht varasematest filmidest tuttaval vanemal põlvkonnal. Selgub, et Tõnissoni pere on emigreerinud ning tema talus elavad uued inimesed, kes võtavad Maie enda juurde kostile. Raja Teele (s.t Joosep Tootsi abikaasa) näeb raskeid päevi, kuna teda painab teadmatus sõtta läinud mehe saatusest. Teele muretseb, et perepoeg Oskar ei suhtu piisava tõsidusega oma lubadusse hoida isa äraoleku ajal talupidamine korras ning pole nõus, et poeg soovib Ülesoole noorperenaiseks tuua linnatüdruku Maie. Teele kohtub ka Arnoldiga, püüab tollelt saada infot kunagise armastuse Arno Tali saatuse kohta, kuid Arnold on kidakeelne ega räägi isast palju. Vingerpusside keerisesse satub ka Jorh Aadniel Kiire poeg Fritz, kellel on sarnaseid jooni oma isaga tema noorusajal. Ta püüab kõigest väest võita kaupmehehärra Ollepi tütre, kuraasi täis Selma südant.

Film lõpeb Joosep Tootsi naasmisega koju. Fritz on Selmale lapse eostanud, kuid on sunnitud tüdrukust lahkuma, sest suundub sõtta. Selgub ka, et Arno Tali on tegelikult surnud, kuna film lõpeb sellega, kuidas Arnold puistab oma isa maised jäänused ehk tuhaurni sisu laiali Paunvere põldudele - lapsepõlvemaadele, kuhu isa iial tagasi ei jõudnud.

Seosed varasemate filmidega[muuda | muuda lähteteksti]

"Talve" ja sellele eelnenud "Sügise" vahele jääb umbes paarkümmend aastat. Kuigi filmis kajastuvad ka varem tuttavate tegelaste saatused, jääb osa nendega seotud asjaolusid lahtiseks. See lubab "Talvet" käsitleda ka eraldiseisva filmina.

"Sügise" viimane sündmus on Maali Vispelille ja Kiirele sündinud kaksikute, Endla ja Endli ristimistalitus. Sellele vaatamata puudub "Talves" info, kes on Kiire poja Fritzu ema, ehkki Fritz on sündinud samal ajajärgul nagu Endel ja Endla. Kiire varasemaid silmerõõme, "Sügises" kesksel kohal olevaid õdesid Juulit ja Maalit filmis ei kujutata ega mainita. Vana Kiir vihjab "Talves" üksnes põgusalt, et elu naistega ei ole sugugi lihtne.

Oskar Toots on "Talves" Raja Teele ja Ülesoo Tootsi noorim poeg. Paarkümmend aastat varem ehk "Sügises" kajastatud perioodil kasvab peres veel kaks poega, umbes 10-aastased Riks ja Leks, ning mõni aasta vanem peretütar. Teele ega ükski teine tegelaskuju ei anna vihjet, kus Tootside kolm vanemat last "Talve" sündmustiku ajal viibivad või mis neist vahepeal saanud on.

Tõnisson on "Talves" Eestist lahkunud Läände juba mitu aastat tagasi. Ajaloolise tegelikkuse järgi on heal järjel taluperemehe emigreerumine tol ajajärgul pigem ebatüüpiline, kuna suurem väljarändelaine leidis aset 1944. aasta sügisel ning puudutas pigem rannikule lähemal elavaid inimesi, kui mõttelist Paunveret ehk Jõgeva maakonnas asuvat Palamuse piirkonda.

Umbmäärased on vihjeid ka Arno Tali Austriasse kolimise asjaolude või seal elatud aja kohta. Tali poeg Arnold mainib, et on sündinud Tallinnas, kuid peatselt kolis perekond Austriasse, kus isa olla saanud kooliõpetaja koha. "Sügise" filmi lõpukaardites viibib Arno veel Eestis, kuna saabub koos teiste külalistega Kiirele külla, kui parasjagu ristitakse Maali Vispelile sündinud kaksikuid.

Episoodiliselt kohtub filmivaataja Imeliku ja Lestaga. Viimane peab Paunveres apteekri ametit, kuigi Lutsu järgi sai Lestast hoopis kirjanik. Teisi varasemaid värvikaid Paunvere arhetüüpe nagu Kristjan Liblet, vana apteekrit, köster Julk-Jüri või õpetaja Lauri "Talves" ei meenutata ega anta vihjeid nende elusaatuse kohta.

Osatäitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]