Tallinna Püha Miikaeli klooster
Tallinna Püha Miikaeli klooster (ka: Mihkli klooster) oli tsistertslaste nunnaklooster Tallinnas aastatel 1249–1629. Klooster tegutses Aida ja Kloostri tänava piirkonnas. Klooster nimetati peaingel Miikaeli järgi ja omas patronaadiõigust Oleviste kiriku üle. Kloostrile kuulusid ka Kuimetsa ja Nabala mõis ning mitu Tallinna ümbruse küla.
Taani kroonikate põhjal on üritatud tõestada, et kloostrit hakati ehitama 1249. aastal Taani kuninga Erik IV Adraraha soovil, kuid on võimalik, et see aastaarv on kloostri asutamisotsuse[1] tegemise aeg. Kloostri kavatis kujunes pika aja jooksul (150–200 aastat)[2]. Paavst Aleksander IV andis 27. aprillil 1255 Tallinna Mihkli nunnakloostrile privileegi, mille alusel tohtis kloostrit visiteerida vaid abtiss.
Kloostri hoonestuse rajamist alustati 13. sajandil ja algselt asus see Tallinna linna linnamüüri piiridest väljaspool ning oli kaitstud oma ringmüüriga, 14. sajandil Jens Kanne juhitud Tallinna linnamüüri laiendamisega, kaasati ja lülitati kloostri kaitsemüür Tallinna linnamüüri osaks. Rajatud linnamüüri osa algas Toompea nõlva alt vana sauna juures, mis asus väljaspool vana linnamüüri ja ühines nunnakloostri endise läänemüüriga, praeguse Saunatorni kohal. Linnamüüriliini ja Toompea linnusesse pääsemiseks ehitati sellesse ka väravaehitis, mida 1355. aastal nimetati torniks sauna juures pika mäe all (ladina k. turris iuxta stupam sub longo monte), 1370. aastatel aga Saunaväravaks ja Nunnaväravaks.[3]
Tallinna Püha Mihkli naisklooster oli ülalpeetud peamiselt Eestimaa vasallide poolt, kus nende üksikuks jäänud tütred ja lesed elasid[4].
Reformatsiooni ajal kloostrit ei suletud ning ka kloostrist vabatahtlikult lahkujaid oli üksnes neli. 1543. aastal sõlmiti Tallinna rae ja aadelkonna vahel kokkulepe, mille tulemusena abtiss Elsebe Soye astus luteri usku ja jätkas valitsemist dominana. 1543. aastal asutati[5][6] tsistertslaste Püha Mihkli naiskloostri hoonetes Tallinna tütarlastekool (Jungfernschule)[7].
1629. aastal suri kloostri viimane domina Kate Kudling ja klooster sekulariseeriti. 16. veebruaril 1631 sõlmisid Tallinna raad ja Eestimaa rüütelkond gümnaasiumi asutamise lepingu ning kloostri vara anti üle Tallinna Gümnaasiumile. 1633. aastal paigutati samadesse ruumidesse Christoph Reusneri trükikoda – Tallinna esimene, Tallinna gümnaasiumi trükikoda[8].
Kloostri kirik anti Rootsi garnisonile[2] ja seal tegutses Rootsi-Mihkli kogudus. Vene võimu tulles ehitati kirik ümber õigeusu Issanda Muutmise kirikuks. Põhjasõja järel läks kloostri idatiib linna valdusse. Selle ostis 1922. aastal Saku Õlletehas, kes paigutas sinna tehase peakontori, pudeldusosakonna ja laod.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Moritz Brandis, Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... Monumenta Livoniae Antiquae: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen: Drittter Band (1843), Fundationsbrief des St. Michaelis-Klosters zu Reval, s. 190-192 jj
- 1 2 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 335–336.
- ↑ Rein Zobel. "Tallinna linnamüür". Kirjastus Eesti Raamat, 1966, lk 18
- ↑ Max Saar, Kuidas saabus usupuhastus Eestisse, Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly, 26 oktoober 1967, lk 4
- ↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
- ↑ Aleksander Elango, Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt, Tallinn, 2002, lk 28
- ↑ Georg Adelheim, Die Jungfern-Schule in Reval. Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen, 1932, nr 1, seite 2-4
- ↑ Endel Valk-Falk, "Christoph Reusner – esmatrükkal Tallinnas", bulletään Polügrafist. Tallinn: Valgus, 1988.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaan Tamm, "Tallinna Püha Miikaeli klooster: ehitus- ja uurimislugu". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2009.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]