Tallinna toomkiriku rootsi kogudus
Tallinna toomkiriku rootsi kogudus oli Tallinna toomkirikus tegutsenud kogudus, mis teenindas Tallinna rootsikeelset elanikkonda. Kogudus eksisteeris Tallinnas Rootsi ajast kuni 1710. aastani.[1]
Tallinna Toomkirikus oli Rootsi ajal ametis üks saksa koguduse ja üks rootsi koguduse kirikuõpetaja[2][3] ja tegutses ka Tallinna toomkiriku soome-eesti kogudus. Pärast 1684. aasta Toompea tulekahju järel toimusid Tallinna toomkiriku soome-eesti, rootsi ja saksa koguduse jumalateenistused Tõnismäe Kaarli kirikus, rootsi ja soome-eesti kogudus hakkaski käima Kaarli kirikus ja pärast toomkiriku taastamist jäigi eesti kogudus pärast 1692. aastat Tallinna Kaarli kiriku Tallinna Kaarli kogudusse[4].
Koguduse vaimulikud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1574– , Martin Severini Winter, Tallinna toomkiriku rootsi koguduse pastor
- 1560–1563[1], Olaus Andreae Suecus, rootsi koguduse pastor,
- 1591–1595, Sigfrid Aronus Forsius, rootsi koguduse pastor
- 1597– , Nils Gaza, rootsi koguduse pastor
- 1634–1641, Johann Haquinus Forselius, Tallinna Toomkoguduse abiõpetaja, arvatavasti ka rootsi-eesti koguduse pastor[5], Tallinna Toomkoolis
- 1639–1653, Petter Turdinus (Petrus Turdinus) (1609–1653), rootsi koguduse pastor[6][7] ja kuningliku Eestimaa konsistooriumi assessor[8][9]
- Olof (Olaus) Bergius (surnud 1670), Tallinna toomkiriku rootsi koguduse pastor ja Eestimaa konsistooriumi assessor
- 1659–1669, Peter Aulinus, rootsi koguduse erakorraline pastor
- 1667–1674, Jakob Forladius (surn. 1674), rootsi koguduse pastor[10]
- 1674–1675, Andreas Benedicti Hasselquist (Andreas Bengtsohn Hasselquist) (1646–1700)[11], leseaasta asenduspastor[12][13]
- 1675[14]–1693[viide?], Abraham Ruth (surn. 1693), rootsi koguduse pastor[15]
- 1696[16]– Gabriel Gabrielsson Herlin, rootsi koguduse pastor
- 1707–1710, Isaac Hasselblatt, Tallinna Toomkiriku rootsi koguduse abipastor
- –1710, Carl Raab, Tallinna Toomkiriku rootsi koguduse pastor
- 1710–1712, Laurentius/Lars Naezenius (Nezenius) (surn. 1716[17]), rootsi koguduse adjunktpastor[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 Liivi Aarma, 2005. Põhja-Eesti kirikud, kogudused ja vaimulikud matriklid 1525–1885. 1. raamat. Tallinn: Aarma Maja, lk 30–31.
- ↑ Tallinna Toomkirik 700-aastane, Waba Maa, nr. 254, 28 oktoober 1935
- ↑ Tallinna Toomkiriku ümber., Eesti Kirik (1923-1940), nr. 10, 12 märts 1925
- ↑ Tõnismae kalmistud, linnaarhiiv.wordpress.com, 18.11.2018
- ↑ Liivi Aarma. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007
- ↑ Turdinus, Petter (-1653), akatemiasampo.fi
- ↑ Katre Kaju, Jumalasulase abielu ja antikatoliiklikud motiivid pastoritele pühendatud pulmaluules, Keel ja Kirjandus, 2018, nr 5
- ↑ Katalog der Familienkundlichen Ausstellung zu Reval 1933. − Beiträge zur Kunde Estlands. Hrsg. O. Greiffenhagen. Band XVIII. Heft 4/5. Reval: Franz Kluge, 1932/34. Lk 193−268. Siin: lk 222
- ↑ Sacris nuptiarum solennitatibus, quas ... Dn. M. Petrus Turdinus, ecclesiae Suecanae, quae in acropoli Revaliensi colligitur, pastor vigilantissimus, nec non consistorij ecclesiastici adsessor, sponsus, cum lectissima & omni virtutum genere virgineo sexui competente ornatissima virgine Elsa Jheringia, ... Dn. M. Joachimi Jheringii, dioeceseos Revaliensis Episcopi dignissimi, Mecoenatis, & in Christo Patris plurimum suspiciendi, filia, sponsa; ad 19. diem Octobr. anno 1641. Revaliae solenniter celebrabat, quaevis fausta & felicia precantur amici ex lyceo Abogiensi. Revaliae, typis Henrici Westphali, gymnasij typographi.. Reval, [1641]; teavik Tallinna toomkiriku rootsi kogudus E-kataloogis ESTER
- ↑ Forladius, Jakob (-1674), akatemiasampo.fi
- ↑ Hasselquist, släkter, sok.riksarkivet.se
- ↑ Anders Hasselqvist, ylioppilasmatrikkeli.fi (vaadatud 05.06.2025)
- ↑ Friedrich Croessmann, Eduard Pabst. Beiträge zur Geschichte der Ehstländischen Ritter- und Domschule. Einladungsschrift zu der 550 jährigen Jubelfeier der Domschule zu Reval am 19. und 20. Juni 1869. Reval 1869, seite 52
- ↑ Albert Saareste, B. G. Forselius'e keelereformide käsitlemine Eestimaa konsistooriumis a. 1687. Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Eesti Keel, 1929 nr 3–4
- ↑ Aivar Põldvee, Sissejuhatus Rootsi kirjakultuuri ajalukku Läänemere idakaldal. Keel ja Kirjandus, 2024, nr 7
- ↑ Raimo Raag. Rootsi kirjakultuur uusaegsel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaal, Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 82. Tallinn, Emakeele Selts, lk 55
- ↑ Naezenius, Lars (-1716), akatemiasampo.fi