Tallinna Miilitsa Erikeskkool
Tallinna Miilitsa Erikeskkool (lühend TMEKK; kõnekeeles ka Tallinna Miilitsakool ja Nõmme Miilitsakool) oli aastatel 1944–1991 Tallinnas Nõmmel Pärnu maantee 326-328 (138) asunud kutsehariduskool.
Kooli võeti vastu keskharidusega ajateenistuse läbinud mehi. Lõpetajad said kesk-juriidilise hariduse sellekohase diplomiga. Valmistati ette kaadrit kriminaaljälitusele ning piirkonnainspektoriteks. Õppurite koosseis oli internatsionaalne, peale Eesti NSV tuldi õppima Vene Föderatsiooni mitmest oblastist ning Karjala ANSV-st. Õppetöö kestis 6 tundi päevas, lisaks 3 tundi iseseisvaks õppimiseks õhtul ning veel 2–6 tundi fakultatiivaineid nädalas. Mõlemal kursusel oli viis õppegruppi. Igal õppegrupil oli juhendaja, õppejõud[1].
Koolis on õppinud mitmed tuntud inimesed: Aldis Alus, Veiko Kulla, Andres Anvelt,[2] Eston Kohver.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]- 1944–1946 NSV Liidu SARK Eesti Kool
- 1947–1951 NSV Liidu SM Ohvitseride Kool
- 1951–1957 NSV Liidu (Julgeolekuministeeriumi) Siseministeeriumi Tallinna Miilitsakool
- 1957–1960 NSV Liidu SM Tallinna Erikeskkool
- 1960–1966 Eesti NSV SM Tallinna Miilitsa Erikeskkool
- 1966–1991 NSVL SM Tallinna Miilitsa Erikeskkool (vene keeles Таллинская специальная средняя школа милиции МВД СССР)
Kool loodi NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 6. detsembri 1944. aasta käskkirja nr 001469 alusel. Kuni 1955. aastani õpetati koolis välja operatiivtöötajaid miilitsaorganite jaoks. Põhikursusega paralleelselt koolitati kriminaaljälitusega tegelevaid töötajaid.
1955. aastal likvideeriti operatiivtöötajate kursus ja kooli profiiliks sai kriminaaljälitustöötajate koolitamine. 1957. aastal sai kool keskerihariduslikuks õppeasutuseks. Valmistati ette miilitsatöötajaid juriidilise keskharidusega päevases õppes kahe- ja kaugõppes kolmeaastase õppeajaga. Alates 1963. aastast valmistas kool ette miilitsaorganite juhtivkoosseisu ja viis läbi kuuekuulisi kriminaaljälituse kursusi. Põhikirjad ja juhised (õppetöökoormuse normid, pedagoogide töötasustamise normid, praktika organiseerimine ja läbiviimise juhend jm) NSV Liidu Siseministeeriumi kesk-eriõppeasutustele töötas välja ja kinnitas oma käskkirjaga NSV Liidu Siseministeerium. Viimane põhikiri kinnitati NSV Liidu Siseministeeriumi 04.10.1990 käskkirjaga nr 371.
Siseministeeriumi Politseiakadeemia
[muuda | muuda lähteteksti]Kool likvideeriti Eesti Vabariigi Valitsuse 14. jaanuari 1991 määruse nr 6 alusel 28. veebruaril 1991. aastal. Selle baasil moodustati 1. märtsil 1991[3] Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiakadeemia, kelle valdusse jäi likvideeritud kooli arhiiv. 31. oktoobril 1991 võttis valitsus vastu määruse, mille alusel tuli Siseministeeriumi Politseiakadeemia reorganiseerida 1. augustiks 1992 rakenduskõrgkoolina toimivaks Eesti Politseiakadeemiaks. 29. jaanuaril 1992 nimetati valitsuse määrusega Siseministeeriumi Politseiakadeemia ümber Riikliku Politseiameti Politseiakadeemiaks, mis likvideeriti 1. mail 1992, kursandid viidi üle 15. aprillil 1992 asutatud Eesti Sisekaitse Akadeemiasse. Valitsuse 21. mai 1993 määrusega nr 158 asutati Tallinna Politseikool, mis liideti valitsuse 5. august 1997 määruse nr 148 alusel Paikuse Politseikooliga.[4]
2021. aastal alustati Pärnu mnt 328 ümberehitust korterelamuteks.[5]
Kooli juhid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1944–1947 – polkovnik Andronov
- 1947–1950 – alampolkovnik I. Haritonov
- 1950–1952 – major Zujev
- 1952–1953 – alampolkovnik Zintšenko ja alampolkovnik Virko
- 1953–1954 – kindralmajor Aleksander Resev
- 1954–1967 – alampolkovnik Oskar Jürgenson
- 1967–1968 – polkovnik Konstantin Mišin
- 1968–1969 – polkovnik Ivan Esper, asetäitja poliitalal Helmut Reigo
- 1969–1980 – polkovnik Jevgeni Nazimov
- 1980–1985 – kindralmajor Aleksander Martin
- 1985–1991 – polkovnik Vladimir Sepp
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Aleksander Martin, Emajõest Virtsuni, Nõukogude Õpetaja, nr. 39, 22 september 1984
- ↑ Politseist lahkuvad tippspetsialistid: see on poliitiline organisatsioon. 8. oktoober 2004
- ↑ Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Politseiakadeemia moodustamise kohta, RT 1991, 4, 66
- ↑ Portal of Europe.
- ↑ Merko tahab kunagise miilitsakooli asemele Nõmmel korterelamuid. 2017.