Tallinna linnakonsistoorium
| saksa k. Revalsche Evangelisch-Lutherische Stadt-Konsistorium | |
| Asutatud | 1629 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1890 |
| Asukoht | Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Tallinna linna kogudused |
| Allorganisatsioonid | Tallinna linnakogudused |
Tallinna linnakonsistoorium oli 1629. aastal asutatud Evangeelse luterliku kiriku Tallinna linnakoguduste haldus- ja kohtulik kirikuvalitsus (konsistoorium).
Reformatsiooni järel oli 17. sajandi alguseks Tallinna linnas välja kujunenud Saksa luterlike linnadele tüüpiline territoriaalkiriku kirikuvalitsus.[1]
Tallinna rae ja vaimulikkonna esindajatest koosneva Tallinna linnakonsistooriumi president oli Eestimaa piiskop[2] ja hiljem üks Tallinna bürgermeistritest ning aseesimees Tallinna superintendent.
Toompeal asunud Tallinna toomkirik oli allutatud Eestimaa piiskopile[3] ja Tallinna Toompea Kaarli kirik ning kogudused Eestimaa konsistooriumile.
1686. aasta Rootsi kirikuseadusega kaotati alamkonsistooriumid ja Tallinna linna vaimulikkond allutati 1692. aastast Eestimaa piiskopile ning Tallinna toomkapiitlile. Rootsi 1686. aasta kirikuseaduse täiendusega[4], muutus Eestimaa territoriaalkirik Rootsi territoriaalkiriku üheks Eestimaa piiskopkonnaks ja sellega liideti ka Tallinn.[5]
1710. aastal sõlmitud Põhjasõja Harku kapitulatsiooniaktiga, mis tagas Eestimaa rüütelkonnale ja Tallinna linnale kohaliku elukorralduse, õiguste, usundi ja saksa keele, seega Balti erikorra säilimise, taastati uuesti eraldi Tallinna linnakonsistoorium, mille üle teostas järelevalvet Tallinna raad.[6]
1832. aastal allutati linnakonsistoorium Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistooriumile Peterburis. Tallinna bürgermeistrite hulgast valitav konsistooriumi ilmalik eesistuja pidi ametisse astumisel saama keskvõimu kinnituse.
Tallinna linnakonsistoorium ja VELK Tallinna konsistoriaalringkond ühendati Tallinna rae likvideerimisega, 1890. aastal VELK Eestimaa konsistoriaalringkonnaga ning neli Tallinna kogudust allutati otse Eestimaa superintendendile kuni Tallinna praostkonna asutamiseni.
Konsistooriumi juhid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1571–1582, Thomas Gerstenberg Tallinna linnakonsistooriumi senior (vaimulik juht)
- 1677–1684, Jakob Helwig, Eestimaa ja Tallinna piiskop ja ka kuningliku Tallinna linnakonsistooriumi eesistuja (president) ja Tallinna Toomkiriku saksa koguduse ülempastor
- 1743, Jakob Heinrich von Ulrich, Tallinna konsistooriumi eesistuja[7] (saksa k. Präse, President)
- viitsepresident vt. Tallinna superintendentide loend
- .. 1775, 1777.., Adrian Heinrich Frese (1715–1779), Tallinna bürgermeister ja Tallinna linnakonsistooriumi eesistuja[8]
- 1796–1803 Carl Gottschalk Harpe (1732–1815), Tallinna justiitsbürgermeister ja Tallinna linnakonsistooriumi eesistuja[9]
- Carl Johann Salemann (1769–1843), 1819–23, 1825–27, 1829–31, 1833–35 ja 1837 rae eesistuja ja Tallinna linnakonsistooriumi eesistuja[10]
- Friedrich Georg von Bunge (1802–1897), 1844–1858 Tallinna bürgermeister, 1847–1854 rae eesistuja ja Tallinna linnakonsistooriumi eesistuja[11]
- 1858–1865[12], Johann Georg Heinrich von Gloy (1792–1865), Tallinna justiitsbürgermeister ja Tallinna linnakonsistooriumi eesistuja
- 1849–1869, Otto Girgensohn, Tallinna linnakonsistooriumi viitsepresident, Tallinna konsistoriaalringkonna superintendent ja Oleviste koguduse ülempastor
- 1879– , Robert Weisse (1817–1886), rae eesistuja ja Tallinna linnakonsistooriumi eesistuja[13]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Lea Kõiv, „Uue vagaduse” otsinguil. Andreas Sandhagen ja ortodoksne luterlus Tallinnas, Tuna, 2013 nr 2, lk 20
- ↑ Lea Kõiv, Tallinna „väike” ajalugu, Tuna, 2011 nr 3, lk 135
- ↑ Keskaegse Vana Liivimaa piiskopkondade ajalugu, eelk.ee (vaadatud 02.08.2024)
- ↑ "Declaration der Kirchen-Ordnung. Königliche Majestäten gnädigste Resolutsion und Erklärung derer von Ritter- und Priesterschaft in Ehstland, durch den Bischof Johann Heinrich Gerthius" Nordische Miscellaneen. 1781 lk. 163–193
- ↑ Andres Andresen, Kõige selgem õiguslik järjepidevus valitses Eestimaa kubermangus.”Ühe baltisaksa ajalookirjutuse paradigma kriitika, Ajalooline Ajakiri, 2013, 1 (143), lk 36
- ↑ Kirikuseadus 1832—1932., Eesti Kirik, nr 50, 8. detsember 1932
- ↑ Tallinna konsistoorium (Jacob Ulrich konsistooriumi eesistuja), www.ra.ee
- ↑ Frese, Adrian Heinrich (1715-1779) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Harpe, Carl Gottschalk (1732-1815) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Salemann, Karl Johann (1769-1843) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Bunge, Friedrich* Georg v. (1802-1897) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Gloy, Johann Georg* Heinrich (1792-1865) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Weisse, Robert (1817-1886) veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Lea Kõiv, Kirikukorraldus ja vaimulik elu rootsiaegses Tallinnas, DISSERTATIONES HISTORIAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 54, 2021