Tallinna Õhtutehnikum
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2026) |
Tallinna Õhtutehnikum oli 1940. aastal Nõukogude okupatsioonivõimude avatud õhtutehnikum töölkäijatele, mis 1944. aastal nimetati ümber Tallinna II (õhtuseks) Tööstustehnikumiks ning 1945. aastal tehnikumide üleviimisel nõukogude haridussüsteemile kujundati ümber Tallinna Industriaaltehnikumiks. Tallinna Õhtutehnikum on tänase Tallinna Tehnikakõrgkooli esmaeellane.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]24. oktoobril 1940 tegi Eesti NSV hariduse rahvakomissar N. Andresen kirjas ENSV Rahvakomissaride Nõukogule (RKN) ettepaneku asutada ja avada arvates 1. detsembrist 1940 riigi ülalpeetava õppeasutisena "Tallinna Õhtutehnikum", missuguse kooli lähima konstruktsiooni määrab Hariduse Rahvakomissar. Põhjenduseks tõi, et lisaks tegutsevatele Tallinna Tehnikumile ja Tartu Tehnikumile oleks vaja uut kooli, mis oleks kättesaadav “tööskäijatele”.[1]
25. oktoobril võttis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu otsuse Tallinna Õhtutehnikumi asutamise ja avamise kohta 1. detsembrist 1940.[2] Direktoriks määrati Johannes Kiivet.[3]
6. detsembril 1940 saatis Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat (HRK) ettekirjutuse õppetöö korraldamise kohta Tallinna Õhtutehnikumis 1941. aasta esimeses pooles.[4] Selle kirja viimases, § 17 on kirjutatud, et õppetöö korraldamisel tuleb eeskujuks võtta NSVL tehnikumide kohta kehtivad eeskirjad.
Ettevalmistused HRK tehnikumide üleviimiseks NSVL haridussüsteemile
[muuda | muuda lähteteksti]20. mail 1941 avaldatud ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määruses nr 931 deklareeritakse, et ENSV rahvahariduse süsteem on ühtne NSVL rahvahariduse süsteemiga ja üleminek NSVL süsteemile peab põhiliselt toimuma 1941/1942. õppeaastal.[5] 18. juunil 1941 ilmus ENSV RKN määrus nr 60 Hariduse Rahvakomissariaadile alluvate tehnikumide võrgu kohta 1941/1942 õppeaastal.[6] Tehnikumide võrgu loetelus on Tallinna Õhtutehnikum ette nähtud masinaehituse, elektrotehnika ja ehituse osakondadega ning eriklassidega tehniliste joonestajate ettevalmistamiseks – kokku 530 õpilasega. Sõja jõudmine Eestisse katkestas üleviimise.
Tallinna Õhtutehnikum Saksamaa okupatsiooni ajal Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Septembrist 1941. aastal kuni 1944. aasta septembri lõpuni kestis Saksa okupatsioon Eestis. Tsiviilelu korraldas sel ajal Eesti Omavalitsus. 4. oktoobril 1941 väljastas Eesti Omavalitsuse Haridusdirektoorium korralduse nr 434, millega loeti suletuks Tallinna Õhtutehnikum ja Tartu Õhtutehnikum alates 1. oktoobrist 1941. Aluseks sellele oli Haridusdirektooriumi koolide tegevuse korraldamise määrus nr 148, 30. septembrist 1941.[7][8]
Õhtutehnikum suletuks siiski ei jäänud. 4. novembril 1941 kirjas nr 339 Tallinna Linnavalitsuse Haridusosakonna Haridusdirektoorumile küsiti luba asutada ja avada 1. oktoobrist 1941 Tallinna XII Gümnaasiumi juures Tallinna Linna ülalpeetava avaliku õppeasutusena Tallinna Tehnilised Kursused kolme eraldi haruga. Nendest esimese, 4-aastase õppeajaga tehnikumi haru, millel I, II, III on osaajalise ja IV kursus täisajalise õppekorraldusega ning masinaehituse, elektrotehnika ning ehitustehnika osakondadega. Ka paluti luba anda 1940/41. kooliaastal töötanud Õhtutehnikumi varad ja asjaajamine üle Tallinna Tehnilistele Kursustele.[9] 15. novembril 1941 sai Tallinna Linnakoolivalitsus Eesti Omavalitsuse Haridusdirektooriumi Haridusosakonna kinnituse, et on lubatud avada Tallinna Tehnilised kursused, millel on nelja-aastase õppeajaga tehnikumi haru.[10] Sellega sisuliselt jätkus õppetöö Tallinna Õhtutehnikumi erialadel.
16. juulil 1942 palus Tallinna Linnavalitsuse Haridusosakonna Linnakoolivalitsus kirjas nr 46/339 Haridusdirektooriumile muuta Tallinna XII Gümnaasiumi juures asunud kursused iseseisvaks Tallinna Õhtutehnikumiks alates 1. augustist 1942. Põhjenduseks toodi otstarbekus.[11] 26. augustil 1942 vastas Haridusdirektooriumi Haridusosakond Tallinna Linnakoolivalitsusele, et Tallinna Tehniliste Kursuste Tehnikumi haru Tallinna XII Gümnaasiumi juures suletakse ning avatakse Tallinna Õhtutehnikum masinaehituse, elektrotehnika ja ehitustehnika osakondadega.[12] Tallinna Õhtutehnikumi direktoriks kinnitati Johannes Kiivet.[13]
9. septembril 1942 saatis Haridusdirektooriumi Haridusosakonna juhataja kirja Linnakoolivalitsusele Tallinna Õhtutehnikumis 1942/1943. kooliaastal uute õpilaste vastuvõtu korra kinnitamise kohta.[14]
Juulis 1944 olid Tallinna Õhtutehnikumil esimesed lõpetajad, neist elektrotehnika osakonnas 7, masinaehituse osakonnas 8 ja ehitustehnika osakonnas 4.[15][16]
Tallinna Õhtutehnikum Nõukogude okupatsiooni taaskehtestamise järel 1944
[muuda | muuda lähteteksti]1944. aasta septembri lõpus taaskehtestati Eestis nõukogude okupatsioon. Õppeaasta algus oli paratamatult viibinud. Olukorrast ülevaate saamiseks ja koolide töö kiireks käivitamiseks kasutas Hariduse Rahvakomissariaat võimalusel endisi koolijuhte. 11. novembril 1944 teatas Johannes Kiivet Tallinna Õhtutehnikumi direktorina kirjas nr 357 Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Rahvahariduse Osakonnale, et õpilaste arv 11. novembril on 272 ja eriklassi avamisel tõuseb ilmselt 300-ni.[17]
Hariduse Rahvakomissariaadi jätkuvad ettevalmistused tehnikumide ümberkujundamiseks NSVL süsteemile
[muuda | muuda lähteteksti]29. novembril 1944 teatas Hariduse Rahvakomissariaat kirjas nr 1359 Tallinna Linna Täitevkomitee Haridusosakonnale, millised Tallinna Linna Täitevkomitee Haridusosakonnale alluvad koolid on muudetud tehnikumideks ja ühtlasi allutatud ENSV Hariduse Rahvakomissariaadile. Loetelus on koolide endised nimed ja uued, 29. novembrist 1944 kehtima hakkavad nimed. Loetelus punkt 2. all on "Tallinna Õhtutehnikum – Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikum".[18]
8. detsembri 1944. aasta ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määruses nr 363 on loetelu HRK alluvate kutsehariduslike õppeasutiste võrgu kohta.[19] Nimekirjas punktis 2 on Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikum järgmiste osakondadega: masinaehitus, elektrotehnika ja ehitustehnika.
15. detsembril 1944 kirjas nr 1709 Hariduse Rahvakomissariaadile teatas Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikumi direktor Johannes Kiivet andmed Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikumi hetkeolukorrast ning esitas lühikirjelduse Tallinna Õhtutehnikumi tööst saksa okupatsiooni ajal.[20]
2. veebruaril 1945 kirjas nr 155 teatas Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikumi direktor Johannes Kiivet Hariduse Rahvakomissariaadile, et Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikum asub Tartu mnt 33 ja tehnikumi kantselei Kreutzwaldi tn 25, kuhu ka kool lähiajal asub ja siis on koolil pinda 2500 m².[21]
HRK tegevus tehnikumide ümberkujundamisel NSVL süsteemile 1945. aastal
[muuda | muuda lähteteksti]19. veebruari 1945. aasta ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määruses nr 117 on andmed HRK alluvate kutsehariduslike koolide võrgu muutmise kohta.[22]. Määruse punkti 2 all on nimekirjas Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikum masinaehituse, elektrotehnika ja ehitustehnika osakondadega. Selle määrusega korrastas HRK talle alluvate tehnikumide võrgu NSVL plaanide kohaselt.[23]
28. veebruari 1945. aasta Hariduse Rahvakommissari J. Nuut kirjas nr 7-652 Rahvakomissaride Nõukogule esitas ettepaneku ENSV HRK alluvate tehnikumide võrgu ümberkujundamise kohta vastavalt NSV Liidu plaanile ning palve need heaks kiita ja saata seejärel NSVL RKN juures asuvale Kõrgemate Koolide Komiteele kinnitamiseks.[24] Kinnitus saadi 19. aprillil 1945.[25] Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi tehnikumide nimekiri avaldati ajalehes Nõukogude Õpetaja.[26]
28. märtsil 1945 teatas ENSV HRK rahvakomissari asetäitja A. Valsiner kirjas nr 940 NSV Liidu Ehituse Rahvakomissariaadi Õppeasutuste Peavalitsuse ülemale, et ENSV tehnikumid lähevad lähimal ajal üle üleliidulistele õppekavadele ja õppeplaanidele. Seoses sellega palus välja saata eriala „Tööstuslik- ja tsiviilehitus“ jaoks õppeprogrammid.[27] Ehituserialade õppekavade ja -plaanide saamine viibis. Abi paluti ENSV esindajalt Moskvas.[28] Esimesed eesti keelde tõlgitud ehituserialade õppekavad saadeti Tallinna Industriaaltehnikumile 25. septembril.[29]
21. mail 1945 teatas HRK kirjas nr 9-178, mis oli veel adresseeritud Tallinna II Tööstustehnikumile, et Hariduse Rahvakomissari kinnitatud plaani kohaselt tuleb vastu võtta 1945. aasta sügisel Tallinna Industriaaltehnikumi I kursuse päevasesse osakonda 210 ja õhtusesse 30 õpilast.[30]
21. juunil 1945 kinnitas NSVL RKN juures asuv Kõrgemate Koolide Komitee kõigi ENSV HRK alluvate tehnikumide põhikirjad, nende hulgas ka Tallinna Industriaaltehnikumi põhikirja.[31]
16. juulil saavad tehnikumid ajutise nn "KOOLI PASSI", mille sisu tuli täita koolil ise. Kooli nime kohale on kirjutatud "Tallinna II Tööstustehnikum, (Tallinna Industriaaltehnikum)" ja asukohaks Kreutzwaldi tn 25.[32] 28. augustil 1945 teatab Hariduse Rahvakomissar J. Nuut kirjas 9-500, et Tallinna Industriaaltehnikumil tuleb viivitamatult vabastada ruumid Kreutzwaldi tn 25 koolihoones, sest koolihoone antakse vene koolile. Kooli kantselei sai ajutised ruumid Pärnu mnt 57 koolimajas.[33]
25. juulil 1945. aastal NSVL Statistika Keskvalitsuse Kultuuriosakonnale esitatud vormikohases aruandes teatab Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikum, et tehnikumil 1945. aasta kevadel lõpetajaid ei olnud. Põhjuseks on märgitud, et 1944. aasta sügisel pikendati õppeaega ühe semestri võrra.[34]
Juulis 1945 esitas hariduse rahvakomissar J. Nuut Rahanduse Komissariaadi kaudu ENSV Rahvakomissaride Nõukogule saadetud kirjas ENSV HRK alluvate tehnikumide koosseisude nimekirja.[35] Seletuskirjas on kirjutatud, et seoses Hariduse RK tehnikumide ümberkujundamisega uue tiitelnimestiku järgi, mis kinnitati Üleliidulise Kõrgemate Koolide Komitees ja hakkab kehtima 1. juulist samal aastal, muutub tunduvalt tehnikumide struktuur võrreldes senini töötavate tehnikumidega. Tallinna Industriaaltehnikumi kohta kirjutab Hariduse Rahvakomissar, et "Tallinna Industriaaltehnikumi (end Tallinna II (õhtune) Tööstustehnikum)" koosseis tõuseb 18 isikult 28-le. See on seotud sellega, et Industriaaltehnikum hakkab sügisest tegutsema päevase ja õhtuse haruga. Teise osakonna juhataja juurde võtmine on tingitud osakondade arvust ja uutest erialadest". Kirja lisas 2 on näha Tallinna Industriaaltehnikumi administratiiv-halduse personali koosseisu nimekiri, mis esitati kinnitamiseks.[36]
ENSV Hariduse Rahvakomissariaadile alluvate tehnikumide ümberkujundamisel nõukogude haridussüsteemile 1945. aastal muudeti kõik oluline alates tehnikumi nimest, põhikirjast, struktuurist, õppekavadest, õppeplaanidest, vastuvõtu tingimustest jne.[31][24][37] Ajalehe "Nõukogude Õpetaja" 10. augusti 1945. aasta numbris tutvustatakse Tallinna Industriaaltehnikumi kui tehnilist õppeasutist, mis on kujundatud ümber "Tallinna II Tööstustehnikumist (endine Tallinna Õhtutehnikum)".[38][39]
Johannes Kiivet oli Tallinna Õhtutehnikumi direktor selle asutamisest alates.[40] Saksa okupatsiooni ajal jätkas Tallinna Õhtutehnikumi juhatajana 1942–1944.[13] Taaskehtestatud nõukogude okupatsiooni ajal, Tallinna Õhtutehnikumi ümbernimetamise järel 1944. aasta novembris Tallinna II Tööstustehnikumiks, määrati Kiivet selle juhatajaks.[41] Tehnikumide ümberkujundamise järel nõukogude haridussüsteemile 1945. aastal jätkas Johannes Kiivet "Tallinna II Tööstustehnikumi järglase Tallinna Industriaaltehnikumi" direktorina.[42] J. Kiivet vabastati Tallinna Industriaaltehnikumi direktori kohustest 16. septembril 1946.[43]
Tallinna Õhtutehnikumist alguse saanud Tallinna Industriaaltehnikumi edasise arengu ja nimede muutmise dokumentaalne järjepidevus 1948. aastast kuni tänase päevani on:
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ERA.R-14.1.205, l 3,4 ENSV hariduse rahvakomissari kiri nr 4204, 24. oktoober 1940 ENSV RK Nõukogule
- ↑ ENSV Teataja 1940, nr 35, 29. oktoober, art 392
- ↑ ERA.R-14.1..205. HRK kiri nr 4209 29. oktoober 1940, lk 10
- ↑ ERA.R-14.1.205, l 20–22
- ↑ ENSV Teataja 1941, nr 55, art 867
- ↑ ENSV Teataja 1941, nr 60, art 960
- ↑ ERA.R-81.1.114, l 183
- ↑ ERA.R-81.1.44, l.3–4 vt määruse § 1 ja § 5
- ↑ ERA.R-81.1.114, lk 1
- ↑ ERA.R-81.1.114. l 31
- ↑ ERA.R-81.1.114, l 82
- ↑ ERA.R-81.1.114, l 85
- 1 2 ERA.R-81.1.114, l 89
- ↑ ERA.R-81.1.114, l 90
- ↑ ERA.R-81.2.231
- ↑ ERA.R-81.2.231, l 13
- ↑ ERA.R-14.3.27 l 30
- ↑ ERA.R-14.3.26, l 33 p.2
- ↑ ENSV Teataja 1944, nr 15, art 191
- ↑ ERA.R-14.3.27, l 47
- ↑ ERA.R-14.3.91, l 1
- ↑ ENSV Teataja 1945, nr 10, art 137
- ↑ ERA.R-14.3.101, lk 1
- 1 2 ERA.R-14.3.44, l 66
- ↑ ERA.R-14.3.101, l 1
- ↑ Nõukogude Õpetaja 1945, nr 20, 25. mai, lk 4
- ↑ ERA.R-14.3.80, l 131
- ↑ ERA.R-14.3.80, l 123–124
- ↑ ERA.R-14.3.80, l 269
- ↑ ERA.R-14.3.91, l 9
- 1 2 ERA.R-14.3.100
- ↑ TLA-323.1.1
- ↑ ERA.R-14.3.91, l 23
- ↑ ERA.R-10.10.2
- ↑ ERA.R-14.3.44, l 219, 220
- ↑ ERA.R-14.3.44. l 226
- ↑ ERA.R-14.3.80
- ↑ Nõukogude Õpetaja 1945, nr 31, 10. august
- ↑ TLA-R327.1.7. l 88 HRK asetäitja A.Valsiner´i kiri HRK asutustele nr 7-489 01.02.1945. a.
- ↑ ERA.R-14.1.205, l 10
- ↑ HTM arh.3-K.47, l 87
- ↑ HTM arh 3-K.47, l 85
- ↑ HTM arh 3-K.47, l 89
- ↑ ERA.R-1.3.187 ENSV MN määrus nr 922, 29.09.1948
- ↑ ERA.R-1909.1.131, T.2. ENSV Linna – ja Maaehituse Ministeeriumi kk nr 95, 29. dets.1954
- ↑ ERA.R-2224.14.583. ENSV MN määrus nr 278, 23. juuni 1961 ning Kõrgema ja Keskerihariduse Komitee kk nr 163, 1. juuli 1961
- ↑ RT 1992 28 391 EV Valitsuse määrus nr 190, 19.06.1992.
- ↑ RT 1 1999 4 60. EV Valitsuse määrus nr 8, 05.01.1999