Tallinna Tondi Kool

Tallinna Tondi Kool
Tallinna Tondi Kooli peahoone
Asutatud	1923
Kooli tüüp	munitsipaalkool
Direktor	Sirli Väinsar
Õpilasi	umbes 260 (2020–2021)
Koolipersonal	umbes 160 (2020–2021)
Aadress	Tondi 40, 11316 Tallinn, Harju maakond
Deviis	Tee, ja sa suudad!
Koordinaadid	59° 24′ 37″ N, 24° 43′ 42″ E

Tallinna Tondi Kooli uue hoone ehitus
Foto: Ave Maria Mõistlik, juuni 2020

Tallinna Tondi Kool on munitsipaalkool Tallinnas, Eesti suurim erivajadustega laste kool. Kooli asutamise kuupäevaks loetakse 17. jaanuarit 1923.

Ajalugu

Tallinna Linna Abikool 1922–1928

1922. aasta suvel võttis Tallinna Linnavalitsus vastu otsuse avada Tallinna 10. Algkooli juures (Tui tänav 12a) klass vaimupuudega õpilastele. Kooli nimeks sai Tallinna Linna Abikool. Seda kooli loetakse Tallinna Tondi Kooli eelkäijaks.

Kooli asutamise mõtte algatas psühhiaater Juhan Luiga (1873–1927), kes asus seal tööle arstina. Kooli esimeseks direktoriks sai Alice Norak.

1922. aastal võeti õpetajana tööle veel Ella Liivak ja 1923. aastal Auguste Brauer. Mõlemad töötasid koolis 1948. aastani. 1930. aastal võeti õpetajana tööle Alice Luts, kes töötas koolis 1957. aastani.

Tallinna 16. Algkool 1928–1944

1928. aastal sai kool suuremad ruumid aadressil Imanta 44 ja nime Tallinna 16. Algkool.

Tallinna Mittetäielik Keskkool 1944–1950

1944. aastal pommitati koolimaja ja see vajas remonti. Samal aastal nimetati kool ümber Tallinna Mittetäielikuks Keskkooliks. See asus endistes ruumides Pärnu mnt 64 ja direktoriks jäi edasi Alice Norak.

Kui Alice Norak 1948. aastal vähki suri, sai direktoriks Ella Liivak, kes oli samas koolis juba aastaid töötanud. Ta oli täiendanud end Saksamaal ja tal olid direktorile vajalikud eestvedaja oskused.

Tallinna 31. 7-aastane Kool 1950–1962

1951/1952. õppeaastal alustati tööd aadressil Kaasani 3 ja kooli nimeks sai Tallinna 31. 7-aastane Kool (Abikool). Koolile kuulus veel ühekorruseline elamu, milles elasid direktor Ella Liivak, majahoidja Jaan Einseli ja üks pensionär. Eelkirjeldatud koolihoone ei ole säilinud, selle kohale ehitati hotell Olümpia.

Ella Liivak loovutas oma koha 1959. aastal ja direktoriks määrati Robert Kraut, kes asus ametisse 24. juunil 1959.

15. augustist 1962. aastast oli kooli direktor Villi Ehatamm, kes püsis sel kohal 1965. aastani.

1962. aastal kinnitati eriinternaatkoolide ehitamise ja arendamise plaan 1962.–1964. aastaks. See lõi eeldused uue koolimaja projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seoses 8-klassilise koolikohustuse kehtestamisega sai 1962. aastal kooli nimeks Tallinna 31. 8-klassiline Kool (Abikool).

Ajalugu 1963–1991

1963. aastal valmis uus koolihoone koos internaadiga 170–180 õpilasele. Selle planeerija, Eesti NSV haridusministeeriumi osakond kulutas kooli ümberehitamisele 276 000 rubla. Valmis kolmekorruseline kivimaja, millele ehitati juurde garaaž, katlamaja, elektrijaam, kuur, spordiväljak jne. Palju tööd tehti distsipliini parandamiseks. Tuli kanda koolivormi ja vahetusjalanõusid.

Kool nimetati ümber Tallinna I Eriinternaatkooliks.

Õpilasi oli uues koolis ligi 300. Neist pooled (130–150) elasid internaadis. Suur osa õpilastest olid venelased.

Õpilased olid õpiraskustega ja vaimse alaarenguga. Õppetöö toimus abikooli programmi alusel.

Kooli lõpetades olid õpilased omandanud ka elukutse.

1965. aastal korraldas Villi Ehatamm koolile suvelaagri, mis peeti Riguldis.

Sel perioodil olid direktorid Villi Ehatamm, Hilja Rauk, Helve Pank, Asta Aru ja Egon Hurt.

Kool Eesti Vabariigi aastatel

Paljud vaimupuudega õpilased hakkasid õppima tavakoolis.

1990. aastate alguses hakati õpetama ka raske ja sügava vaimupuudega lapsi, keda varem loeti õpetamatuteks.

1996. aastal sai kooli nimeks Tallinna I Internaatkool.

5. mail 1999 liideti kooliga toimetulekuklassid Tallinna Kristlikust Koolkodust ja hooldusklassid Päevakeskusest Käo.

Kool on ainuke eestikeelne vaimupuudega laste õpetamise ja arendamise riiklik keskus Tallinnas.

Tondi Kooli õpilased on jõudnud spordis Eestis toimuvatelt võistlustelt kuni eriolümpia võistlustele Euroopas.

Kool tänapäeval

2000. aastal asus direktorina ametisse Evi Kraan. 2002. aastal toimus koolis suur remont, mille käigus tehti koolimaja seest ja väljast tänapäevasemaks. Jätkus põhjalik koolitöö juhtimise analüüs ja ümberkorraldamine. Moodustati arendusrühm, et uuendada ja parandada kooli arengukava. Kool sai moto „Tee, ja sa suudad!“

2007. aasta jaanuaris toimus juubelikonverents "Kvaliteetne eriharidus" ja avati Tallinna I Internaatkooli muuseum.

1. septembril 2011 nimetati kool ümber Tallinna Tondi Põhikooliks.

2015. aasta sügisest alustas tööd direktorina Sirli Väinsar.

2018/2019. ja 2019/2020. õppeaastal asus kool asenduspinnal aadressil Vilde 69. 2020. aasta juulis valmis aadressil Tondi 40 uus koolihoone. Kooli nimeks sai Tallinna Tondi Kool.

Tänapäeval on kool Tallinna Haridusameti haldusalas ja on munitsipaalkool.

Traditsioonilised üritused

• Õppeaasta avaaktus
• Sügisene spordipäev Hiiul
• Krossijooks septembris
• Õpetajate päev
• Isadepäev rahvastepalliga
• Kadripäev või mardipäev
• Teine advent Nõmme Rahu kirikus
• Jõulupidu
• Kooli sünnipäev
• Hoolimisnädalad
• Playbox
• Eesti Vabariigi aastapäev
• Emakeelenädal
• Naljapäev
• Lihavõttepühad
• Avatud uste päev
• Emadepäev
• Vabariiklik kunstiprojekt „Valgele Valgega“
• Kevadine spordipäev
• Lõpuaktus
• 9. klassi lõpuaktus

Kooli nimed

• 1922 – Tallinna Linna Abikool
• 1928 – Tallinna 16. Algkool
• 1944 – Tallinna Mittetäielik Keskkool
• 1951 – Tallinna 31. 7-aastane Kool
• 1962 – Tallinna 31. 8-klassiline Kool
• 1963 – Tallinna Eriinternaatkool
• 1984 – Tallinna I Eriinternaatkool
• 1991 – Tallinna I Internaatkool
• 2011 – Tallinna Tondi Põhikool
• 2020 – Tallinna Tondi Kool

Direktorid

• 1922–1948 Alice Norak
• 1948–1959 Ella Liivak
• 1959–1962 Robert Kraut 
• 1962–1965 Villi Ehatamm
• 1965–1973 Hilja Rauk
• 1973–1977 Helve Pank
• 1977–1979 Asta Kasak-Aru 
• 1979–2000 Egon Hurt
• 2000–2015 Evi Kraan
• 2015–... Sirli Väinsar

Õpetaja Ellu missioonipreemia

Alates 2018/2019. õppeaastast annab Tallinna Tondi Kool endise õpetaja Ellu Papsteli auks välja Õpetaja Ellu missioonipreemiat.

Tunnustamise eesmärk on väärtustada tööd õpilastega, tõsta esile kooli töötajaid, kes on pälvinud õpilaste, lastevanemate, kolleegide, kooli juhtkonna ja üldsuse lugupidamise; kes on oma töö ja isikliku eeskuju kaudu oluliselt panustanud õpilaste mitmekülgsesse arengusse; ja kes on tänuväärselt mõjutanud igapäevast koolielu.

Kandidaate võivad esitada kõik kooli töötajad, õpilased, lastevanemad, kooli juhtkond ja hoolekogu, pedagoogilised kollektiivid ja koostööpartnerid. Kandidaat võib olla koolis vähemalt viis aastat tööl olnud õpetaja, pikapäevarühma või õpilaskodu kasvataja, tugispetsialist, abiõpetaja, õpetaja abi või kooli juhtkonna liige.