Akadeemia Nord
Akadeemia Nord (kuni 1998. aastani Tallinna Bakalaureuse Erakool) oli Eesti üks esimesi eraülikoole. Õppeasutus tegutses aastail 1991–2010.
Kool asutati 20. mail 1991 Tallinnas ja kandis kuni 1998. aastani nime Tallinna Bakalaureuse Erakool. Asutajad olid Ene Grauberg, Priit Kelder, Kiira Kivinurk, Leo Normet ja Ülle Suurjaak. 1998. aastast oli koolipidaja Eraakadeemia Nord OÜ ja kool hakkas kandma nime Akadeemia Nord. 2010. aastal liideti kool Tallinna Ülikooliga ja 1. juulist 2010 jätkati tegevust Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia nime all.[1]
Akadeemias Nord oli kolm teaduskonda: õigus- ja juhtimisteaduskond, psühholoogia- ja kommunikatsiooniteaduskond ning humanitaarteaduste keskus. Õppida sai õigusteadust, psühholoogiat, reklaami ja turundust. 1990. aastate lõpus õppis ülikoolis 1200–1400 üliõpilast ja töötas 65 inimest, neist 45–50 õppejõudu. Akadeemia Nord vilistlaste seas on näiteks poliitikud Mailis Reps, Maret Maripuu, Kristen Michal; diplomaadid Argo Kangro; kohtunikud Meelis Eerik, Astrid Asi; kohtutäitur Risto Sepp; ärijuhid Aare Kurist, Mait Riikjärv; televisioonitöötajad Raimo Kummer, Roald Johannson ja Eda-Liisa Kann; looduskaitseaktivist Indrek Vainu.
Õigusteaduskonna esimene dekaan oli aastatel 1991–1995 professor Advig Kiris. Aastatel 1991–1995 oli õigusteaduskonna dekaan Igor Gräzin, alates 2008. aastast aga Ilmar Selge. Juhtimis- ja kommunikatsiooni esimene dekaan oli aastatel 1991–1995 dotsent Raivo Rajamäe. Psühholoogiateaduskonna esimene dekaan oli aastatel 1998–2003 professor Anti Kidron, hiljem mh Voldemar Kolga. Humanitaarteaduste keskust juhtis Ene Grauberg.
Õppetöö toimus bakalaureuse- ja magistriõppe tasemel. Õigus- ja psühholoogiateaduskonnas avati 2002. aastal ka doktoriõpe. 2002. aastal avati juhtimis- ja kommunikatsiooniteaduskonna juures keelte ja kommunikatsiooni osakond. Selle eesmärk oli põhjamaade keelte fakultatiivne õpetamine. Alustati taani keelest. Osakonna tööd juhtis Taani Instituudi direktor Silvi Teesalu. Akadeemia Nord oli alates 2001. aastast Rahvusvahelise Ülikoolide Assotsiatsiooni täisliige ning veel mitme erialase assotsiatsiooni täisliige. Õppejõude ja üliõpilasi vahetati Soome, Rootsi, Taani, Hollandi ja Saksamaa kõrgkoolidega. Aastatel 2001–2008 tegutses akadeemia juures uurimiskeskus Vaba Euroopa. Seda juhtis professor Ivar Raig.
Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia
14. juunil 2010 allkirjastas Eraakadeemia Nord OÜ juhatuse liige Indrek Grauberg volitatud esindjana Akadeemia Nord liitumislepingu Tallinna Ülikooliga. Akadeemilises plaanis toimus liitumine põhiliselt õigusteaduse ja marketingi õppekavade ning nendega seotud kohalike ja rahvusvaheliste lepingute ülevõtmise kaudu. Liitmise tulemusel alustas 1. juulil 2010 Tallinna Ülikooli iseseisva kolledžina tegevust Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia,[2] mis tegeles õppe-, teadus- ja arendustegevusega õigusteaduse valdkonnas, milles Akadeemia Nord sai kõrghariduse kvaliteediagentuuri hindamisnõukogult tähtajatu õiguse õpet läbi viia. Senised Akadeemia Nord õiguse õppekavade tudengid said jätkata õpinguid Tallinna Ülikooli Õigusakadeemias. Ka kõigi muude Akadeemia Nord õppekavade üliõpilased said õpinguid jätkata, kuid nende õpetamisse kaasti Tallinna Ülikooli õppejõud.[3]
Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia presidendiks sai rahvusvahelise õiguse professor Rein Müllerson, kes juhtis õigusakadeemiat kuni 2014. aastani.
2015. aastal Tallinna Ülikoolis toimunud struktuurireformi käigus sai õigusakadeemiast omakorda Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õigusteaduse õppesuund.
Eraakadeemia Nord OÜ keskendus alates 2010. aasta sügisest põhiliselt vabahariduslikule koolitusele ja kirjastusalasele tegevusele (vt Vabaakadeemia Nord).
Rektorid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1991–2009 Ene Grauberg
- 2009–2010 Rein Müllerson
Sillamäe kolledž[muuda | muuda lähteteksti]
2003. aasta sügisel avas Akadeemia Nord kolledži Sillamäel, kus nii eesti kui ka vene koolide lõpetajad said omandada kutsekõrghariduse õiguse ja halduskorralduse, psühholoogia ning turunduse ja reklaami erialal.[4]
Gümnaasium[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 1991–2004 töötas kooli juures gümnaasium (kuni 1992. aastani Filosoofia Kooli ja kuni 1998. aastani Tallinna Bakalaureuse Erakooli nime all), mille lõpetas kokku 12 lendu. Aastatel 1992–1998 toimus õppetöö IB rahvusvahelise, Eestile kohandatud õppekava järgi. 1999. aastast kandis gümnaasium nimetust Akadeemia Nord Õigusgümnaasium. Gümnaasiumi vilistlaste hulka kuuluvad näiteks Lauri Almann, Oliver Alver, Toomas Birk, Indrek Grauberg, Asko Kase, Liisi Keedus, Lauri Kitsnik, Madis Kolk, Tõnis-Martin Kons, Renee Meriste, Kaileen Mägi, Keit Pentus, Mailis Rand (Reps), Kaarel Relve, Virgo Sillamaa, Anna-Kaisa Oidermaa.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mets, Risto. Akadeemia Nord pürib raskel ajal Tartu Ülikooli rüppe. Tartu Postimees, 21. aprill 2010.
- ↑ Tooming, Urmas. Akadeemia Nord alustab tööd Tallinna Ülikooli koosseisus. Postimees, 14. juuni 2010.
- ↑ Tallinna Ülikooli koosseisus alustab tööd Õigusakadeemia. Tallinna Ülikooli veebisait.
- ↑ Sommer-Kalda, Sirle. Akadeemia Nord rajab Ida-Virusse kolledži. Põhjarannik, 29. jaanuar 2003.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Malle Pajula, Bakalaureuse Kool hindab iseseisvust. Eesti Päevaleht. 22. aprill 1997
- Sirle Sommer-Kalda. Akadeemia Nord rajab Ida- Virumaa Kolledzi. Põhjarannik, 29. jaanuar 2003
- Alo Raun: "Nordi rektor: Tartu Ülikool ei ole nii nõrk, nagu mina arvan" Postimees, 16. juuni 2010
- Alo Raun. Ene Grauberg: Mida teha gümnaasiumiga. Postimees, 30. september 2012
- Ene Grauberg, Argo Kangro. Ühe kooli lugu. Akadeemia Nord kirjastus. 2016. 184 lk.