Tallinna 21. Kool

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tallinna 21. kool)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tallinna 21. Kool
Tallinna 21. Keskkool.jpg
Tallinna 21. Kooli hoone
Asutatud 1903
Kooli tüüp põhikool, gümnaasium
Direktor Meelis Kond
Õpilasi 1404 (2019/2020)
Klassikomplekte 45 (2019/2020)
Õpetajaid 95 (2019/2020)
Asukoht Tallinn, Harju maakond
Aadress Raua tänav 6
Kooli ajaleht Lennuk
Koordinaadid 59° 26′ 7″ N, 24° 45′ 58″ E

Tallinna 21. Kool on üldhariduskool Tallinnas. See alustas tööd 1903. aastal Tallinna II kroonualgkooli nime all. 1917. aastal hakkas kool kandma nime Tallinna XXI Algkool ning aastatel 1923/1924 asus ümber praegusesse koolimajja aadressil Raua 6. Tänapäeval on üle 1300 õpilasega Tallinna 21. Kool suurim eestikeelse õppega kool Tallinnas. 2015. aasta juunist on kooli direktor varem haridusministeeriumis ja haridusametis töötanud Meelis Kond. 2016. aastal pälvis Tallinna 21. Kool uueneva haridusasutuse tunnustuse.[viide?]

Tallinna 21. Koolis töötasid pikalt olulised eesti haridustegelased Enn Murdmaa ja Riho Päts. Märkimisväärsete vilistlaste hulka kuulub Eesti riigikogu ja varasemate valitsuste liikmeid, nende hulgas näiteks 2016. aasta valitsuse siseminister Andres Anvelt, Euroopa Parlamendi liige Indrek Tarand ning Eesti diplomaat ja julgeolekunõunik Eerik-Niiles Kross. Samuti on Tallinna 21. Koolis õppinud tuntud Eesti lauljaid (Maarja-Liis Ilus, Uku Suviste, Karl-Erik Taukar) ja näitlejad (Ada Lundver, Brigitte Susanne Hunt, Katrin Karisma, Evelin Võigemast) ning ka filmi "Mandariinid" (2013) produtsent Ivo Felt.[viide?]

Kool kuulub G5 õpilasesinduste liitu, mille eesmärgiks on viie Tallinna kesklinna kooli vahelise koostöö arendamine. Kooli hümn on "Pesapuu",[1] mille sõnad on kirjutanud Ellen Niit ja muusika komponeerinud kooli vilistlane Veljo Tormis.[viide?]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1903–1923[muuda | muuda lähteteksti]

16. oktoobril 1903 kirjutati Eesti Postimehes: "2. oktoobril on Tallinna II poisslaste alguskool sisse õnnistatud." Koolimaja asus siis praeguses Poska tänavas selleks tarbeks kohandatud üürimajas.[2]

1911. aastaks oli kool juba muudetud Tallinna 2. Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkooliks. Sel aastal õppis seal 150 õpilast ja teiste linna algkoolide seas oli kool suurim ning kõige paremini varustatud. Alates 1917. aastast toimus õppetöö eesti keeles (oli varem venekeelne). Samal aastal muudeti kool Tallinna Linna 21. Algkooliks.[2]

Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek "kõrgema algkoolimaja ehitamiseks". Arhitektiks määrati linnanõunik Artur Perna. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923. Kõik aga ei läinud nii, nagu oli planeeritud. Ehitustöödes tekkis venimine, sest pehme pinnase tõttu tekkisid hoone fassaadi ja seintesse praod. Ajakirjanduses põhjustas see teatavat poleemikat ja vaidlused süüdlase üle kestsid 1930. aastateni, mis sest, et koolimaja juba ammu kasutusel oli. Pikaks ajaks jäi koolile külge hüüdnimi "pragukool".[2]

1924–1940[muuda | muuda lähteteksti]

1923. aasta 3. oktoobril oldi siiski nii kaugel, et ülemistel korrustel sai tööd alustada. Õppenõukogu otsusega hakati seda päeva tähistama kooli sünnipäevana. Aasta lõpuks võeti maja ametlikult vastu. Avaaktus oli ülemaaliselt tähtis sündmus. Sellest andis tunnistust kutsutud külaliste rohkus. Kohal olid eesti avaliku elu tegelased ning väliskülalised USA-st, Ungarist ja mujalt.[3]

Uueks direktoriks sai kool Ernst Martinsoni (aastast 1935 Enn Murdmaa), väga edumeelse ja aktiivse mehe. Kui uue maja katuse alla liideti kaks vana kooli: Tallinna Linna 21. ja 26. Algkool, siis tema oli see, kes moodustas neist kahest ühise kollektiivi. Kooli ammused vilistlased mäletavad üllatavalt hästi koolielu ja õpetajaid. Nagu ühest suust räägivad nad kooli heast korrast ja nõudlikkusest, samas aga ka väga heatahtlikust suhtumisest õpilastesse. Direktoril oli kombeks vembumehi enda juurde koju kutsuda, rääkida maast ja ilmast ning nagu muuseas halvast teost.[3]

21. Algkooli maine kasvas, kool muutus omanäoliseks ja tuntuks üle kogu Eesti. Muuhulgas tegi kool endale nime ka muusikakasvatuses. Õpetaja Riho Päts organiseeris lühikese ajaga suure laulukoori ja vilepilliorkestri. Tegutses ka kooliteater õpetaja M. Suigu juhatusel. Lavastati näidendeid nagu "Sõnajalaõis", "Neetud talu" jt. Aktiivne ja laiahaardeline oli koolis Punase Risti Seltsi tegevus. Sidemeid omati ka mitme välisriigi punaristlastega.[3]

Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. Enn Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.[3]

1940–1946[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aasta 21. juunil toimus Tallinna 21. Algkooli juures eesti kaitsevägede relvastatud vastuhakk Punaarmeele. Sidepataljon, mis pärast kaitsevägede sundloovutamist paiknes koolimajas, keeldus relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. Kui enne keskööd tulid kommunistid ka valvet üle võtma, ei läinud see neil korda. Maja ümber hakkas hargnema tõsine lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister Tõnis Rotberg ja kuus Punaarmee soomusautot.[4]

Koolielus toimus täielik pööre. Kõik, mis kahe aastakümnega oli saavutatud, tunnistati kõlbmatuks. Juba esimesel õppenõukogu koosolekul edastas kooli direktor kõrgemalt tulnud korraldused: kiiresti muretseda koolile kommunistliku partei juhtide ja NSV Liidu riigitegelaste portreed, panna üles nõukogulikud loosungid, võtta tarvitusele sõna "seltsimees", seada sisse punanurgad, kõrvaldada raamatukogust "kõlbmatud raamatud" (10 000 köitest jäi järgi vaevalt 300), jälgida, et õpetajate ja õpilaste hulgas poleks kontrevolutsioonilist liikumist, alustada avaaktust "Internatsionaali" laulmisega jne.[4]

1941. aastal kooli algus hilines, koolipinki istuti alles oktoobris. Kommunismimeelsuses kahtlustatav Enn Murdmaa vallandati ja suleti 100 päevaks vanglasse.[4]

Kool elas sõjaaja rahutut ja rasket elu, puudust tunti peaaegu kõigest. Õpilasi keelitati säästma vihikuid (õpilase kohta oli ette nähtud ainult 10 vihikut), tinti, pliiatseid, koguma ajalehti, et neid rindele saata, vanarauda ja konte. Taastusid kooli vanad tavad, kadus ühe nõukogude aastaga tekkinud võlts ja väline paraaditsemine.[4]

Sõda küll laastas koolihoonet, kuid ei muutnud seda rusudeks. Et Tallinna suuremad koolimajad anti saksa sõjaväe kasutusse, pandi õpilased käima teistesse koolidesse. Olukord oli keeruline ja tingimused õppimiseks täiesti ebasobivad. 1943.-1944. õppeaasta lõpetati kohe pärast Tallinna barbaarset pommitamist 9. märtsil. Õpetajad pidid kolme päeva jooksul teatama, kuhu keegi tööle läheb. 1944. aasta sügisel, kui Eestisse olid naasnud Nõukogude väed, sai kool oma maja tagasi, allüürnikud aga jäid.[4]

Esmaülesanne oli kool hädapäraseltki töökorda saada. Tohutu plahvatus sadamas oli purustanud peaaegu kõik aknaklaasid, hävinud või kõlbmatuks oli muutunud enamik õppevarast. Füüsikaklassi varandus olla vabalt mahtunud kolme korvi. Õppetöö lonkas mõlemat jalga, põhjuseks sagedased elektrikatkestused, kütmata ruumid, õpikute ja koolitarvete puudumine aga ka õpilaste väga sage koolist eemalejäämine kehva tervise ja raskete koduste olude tõttu.[4]

1946–1965[muuda | muuda lähteteksti]

1946. aastal muudeti kool keskkooliks, mille nimeks sai Tallinna 21. Keskkool. Esimene lend lõpetas 1950.[5]

Kooli direktoriks sai Artur Tiki, kes jäi direktoriks 19 aastaks. Selle aja jooksul ta koolis mitmeid uuendusi, algatas uusi traditsioone ning andis koolile väärika maine, mis on kestma jäänud tänaseni.[5]

1958. aastal avati esimene muusikaklass ning kolm aastat hiljem toimus esimene kevadkontsert, millest on saanud üks kooli suuremaid ja elujõulisemaid traditsioone. Avati ka kunsti- ja inglise keele eriklassid.[5]

1965–1991[muuda | muuda lähteteksti]

Valmis kauaoodatud juurdeehitis ja kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt Heli Härmsoni projekti järgi, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli mitu ainekabinetti. Spordihoone sisaldas suurt võimlat ja ujulat, spordiväljak valmis alles 1970ndatel.[6]

1987. aastal sai kool lipu ja aasta hiljem lõpusõrmuse. Toimus ka esimene kunstinädal direktor Arvo Tamsare algatusel.[6]

1989. aastal võttis Tallinna 21. Keskkool osa õpilasvahetusest Daltoni kooliga Ameerika Ühendriikides, mis oli üks esimesi omataolisi projekte Eestis.[6]

1980ndate lõpus sai alguse traditsioon korraldada kooliperele jõulukontsert, kus lavale on läbi aastate toodud mitmeid teatrilavastusi ning tuntud muusikuid. Ühtlasi hakkasid toimuma ka "Nunnunäitused" algklassidele.[6]

1991–2003[muuda | muuda lähteteksti]

Kool hakkas muutuma aktiivsemaks rahvusvahelisel tasandil, näiteks liitus ta rahvusvahelise tervist edendavate koolide projektiga, mille sidemed sõpruskoolide vahel on püsima jäänud tänaseni. Ning käivitus ka koostööprojekt Lahti kooliga Soomes.[7]

1992. aastal käivitus kolme kooli – Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli vaheline humanitaarainete alane koostööprojekt KoKoKo, mis on ka püsinud tänaseni.[7]

1990. aastate algusest hakkasid toimuma viimase lennu päevad, kus eelmisel aastal lõpetanud vilistlased tulevad jagama nõuandeid edasiste valikute kohta abiturientidele. 1990ndate keskelt sai alguse traditsioon korraldada abiturientidele lõpuball.[7]

Loodi ametlikult õpilasomavalitsus ning aasta hiljem asutati Tallinna 21. Kooli ja Tallinna Reaalkooli eestvedamisel G5, mis on viie kooli (Tallinna 21. Kooli, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Prantsuse Lütseumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi) vaheline koostöö liit.[7]

1994. aastal hakati koolis õpetama kolmandat võõrkeelt – saksa keelt, paari aasta pärast lisandus ka prantsuse ja hiljem hispaania keel.[7]

1998. aastast hakkas kool kandma oma praegust nime – Tallinna 21. Kool ning hakkas ilmuma koolileht "Lennuk".[7]

2003–2015[muuda | muuda lähteteksti]

Koolimaja vana hoone renoveerimine ja uue juurdeehitise valmimine 2000. aastate algul venis peaaegu samamoodi nagu 1920. aastate algul, kui algset Raua tänava koolimaja ehitama asuti. Õppetöö ehitustööde ajal toimus Tondiraba ja Liivalaia koolis, kust lõplikult naasti juba uude koolimajja 2003. aastal. Samal aastal tähistas kool ka oma 100. aastapäeva, mille puhul anti välja kogumik "Sada aastat koolikella".[8]

Tugeva hoo said sisse kooli koduleht ja näitering ning ka muusikas saavutati aina paremaid tulemusi. Koos uue hoone ning paar aastat hiljem spordiväljaku valmimisega paranesid oluliselt ka võimalused huviringide tööks ja sporditreeninguteks.[8]

Viimastel aastatel on kool pälvinud mitmeid auhindu, nagu näiteks "Hea huvitegevusega kool", "Hea õpikeskkonnaga kool" või "Innovaatiline tegu". Väga heal tasemel on ka aina enam õpilasi kaasa haarav ja aktiivsemaks muutuv õpilasesindus, kes on algatanud heategevus- ja koostööprojekte, nagu näiteks "Tibud kampa" või erinevad G5 koolide üritused. Euroopa parlamendilt on kool kahel korral võitnud preemiareisi Strasbourgi.[8]

Tänapäeval on Tallinna 21. Kool üks Eesti suuremaid koole. Püsima on jäänud mitmed traditsioonid ning väärtustakse õppeedukust ja aktiivset koolielus osalemist. Häid tulemusi saavutatakse nii keele- kui ka majandusolümpiaadidel, muusikakonkurssidel ja spordivõistlustel.[8]

Töövarjupäevadest hakkas terve abituurium osa võtma alates 2006. aastast.[8]

Aastal 2008 hakati kooli juubelisünnipäevade puhul Lauluväljakul korraldama kooliperele ja vilistlastele kooli laulupidu.[8]

Liitumine "Koolid – tuleviku partnerid" – PASCH koolide ketiga 2008. aastal, mis on saksa keele õpet, ainetevahelist lõimumist ja rahvusvahelist suhtlust toetav projekt. Tallinna 21. Kool on Eestis ainuke kool, kes on PASCH koolide ketis esindatud. Kool liitus üleeuroopalise Elos-koolide liikumisega, mis väärtustab Euroopa hariduse põhiväärtusi: rahvusvaheline koostöö, projektides osalemine, võõrkeelte õpe, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalane haridus.[8]

Alates 2015/2016. õppeaastast läks kool üle perioodõppele ja 5. klassides alustati majandusõpet.[8]

Koolist[muuda | muuda lähteteksti]

Õppesuunad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Alates 1960. aastast – süvaõpetusega muusika.
  • Alates 1961. aastast – süvaõpetusega inglise keel.
  • Alates 1988. aastast – keele-reaalharu ja keele-humanitaarharu.
  • Alates 2011. aastast – reaal-loodusainete õppesuund, inglise keele õppesuund, sotsiaal-humanitaarainete õppesuund.

Õpilased[muuda | muuda lähteteksti]

Õpilaste arv[9]
Kooliaste 2014/2015 2015/2016 2016/2017 2017/2018 2018/2019
Klassikomplekte Õpilasi Klassikomplekte Õpilasi Klassikomplekte Õpilasi Klassikomplekte Õpilasi Klassikomplekte Õpilasi
I kooliaste 12 353 12 358 12 361 12 356 12 357
II kooliaste 10 299 11 334 12 360 12 364 12 364
III kooliaste 9 277 9 273 9 276 10 307 11 339
Gümnaasium 9 292 9 299 9 319 9 330 9 325
Kokku 40 1221 41 1264 42 1316 43 1357 44 1385

Ajatelg[muuda | muuda lähteteksti]

Ajatelg[10]
1903 Tallinna II kroonualgkool alustas tööd Poska tänav 6A (endine Liiva tänav)
1911 Kool sai nimeks Tallinna II Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkool
1917 Kool nimetati ümber Tallinna Linna 21. Algkooliks
1923/24 Valmis uus koolimaja Raua tänav 6, arhitekt Artur Perna
1940 Juunipööre. 21. juunil osutasid koolimajas paiknevad Eesti kaitseväe sidepataljoni võitlejad Punaarmeele viimast vastupanu
1945/1946 Kool muutus keskkooliks – Tallinna 21. Keskkool
1950 Esimene lend (14 õpilast) lõpetas kooli
1952 Kool nimetati ümber Nikolai Gogoli nimeliseks Tallinna 21. Keskkooliks
1953 Koolist sai Tallinna Õpetajate Instituudi baaskool
1957 Hakkas ilmuma kooli almanahh "Suleproovid"
1958 Koolis avati muusikaklass
1961 Toimus esimene kevadkontsert Estonia kontserdisaalis.

Avati kunsti ja inglise keele eriklassid, mõlemad lastevanemate kulul

1965 Valmis arhitekt Heili Härmsoni ainuprojekti alusel kooli juurdeehitis
1966 Esimesena Nõukogude Liidus minnakse üle viiepäevasele õppenädalale
1967 Valmisid arhitekt Heili Härmsoni ainuprojekti järgi normaalmõõtmetes ujula ja võimla
1987 Kool sai oma lipu. Keskkoolilõpetajatele anti kooli mälestusmedal, teenekatele teenetemedal
1988 Kool sai lõpusõrmuse, autor Andres Ojari
1989 Kooli nimi muudeti Tallinna 21. Keskkooliks
1993 Kool kuulus rahvusvahelisse tervist edendavate koolide ketti
1994 Käivitus koostööprojekt Lahti kooliga Soomes
1995 Loodi ametlikult kooli õpilasomavalitsus (ÕOV)
1996 Tallinna 21. Keskkooli eesistumisel loodi Viie Kooli Koostöölepingu Liit (G5).

Käivitus rahvusvaheline tervistedendavate koolide projekt "Läänemereprojekt"

1997 Koolis avati arvutiklass.

Õpilaste soovil alustati riigikaitseõpetust

1998 Kool hakkas kandma Tallinna 21. Kooli nime.

Toimus Hoolekogu poolt seoses nime muutusega kingitud koolilipu õnnistamine.

Asutati koolileht Lennuk

1999 Kool sai vormimütsi, kavandi autor on 50. lennu vilistlane Jan Garšnek
2000 Kooli ÕOV algatas projekti "Noored ja Euroopa Liit". Eesti Euroopa Liikumine andis koolile aasta eurooplase nimetuse
2001 Algas kooli renoveerimine. Õppetöö toimus Tondiraba Keskkooli ja Liivalaia Gümnaasiumi ruumides ning huvitegevus Tallinna Toomklubis ja linna erinevates asutustes
2002 Käivitus kolme kooli humanitaarprojekt Hugo Treffneri GümnaasiumSütevaka Humanitaargümnaasium – Tallinna 21. Kool.

Käivitus valikainete süsteem 10.–12. klassidel

2003 Lõppeb kooli renoveerimine.

Kool tähistas 100. juubelit. Ilmus juubeliraamat "Sada aastat koolikella". Kool sai oma sümboolikaga päeviku ja märkmiku

2004 Kool sai oma sümboolikaga õpinguraamatu.

Ilmus infovoldik "Sulle, lapsevanem"

2005 Valmis spordiväljak.

Toimus 45. kevadkontsert Estonia kontserdisaalis. Kool sai kvaliteediauhinna "Hea huvitegevusega kool"

2006 Toimus 20. kunstinädal.

Toimus kooli terviklik üleminek e-Koolile

2007 Esietendus kooli 1. muusikal "Hans ja Grete" koostöös Saksamaa noortega
2008 Kool tähistas 105. juubelit, anti välja kooli CD ja almanahh
2009 Kool sai koolivesti
2010 Toimus 50. kevadkontsert
2011 Toimus 25. kunstinädal
2012 Kool sai Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna "Hea õpikeskkonnaga kool"
2013 Kool tähistas 110. juubelit.

Valmis kooli tutvustav ülevaatefilm

2014 Kool sai kvaliteediauhinna "Innovaatiline tegu 2014"
2015 Kool sai kvaliteediauhinna "Innovaatiline tegu 2015"
2016 Kool sai tunnustuse Uuenev haridusasutus 2016 Me õpime kõikjal.

Kool sai tunnustuse Parim koostööprojekt 2016

2017 Kool sai Tallinna Kesklinna Valitsuse tunnustuse "Haridusasutuse aastaauhind 2016"

Kool sai Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustuse "Digitaalselt aktiivne kool"

Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse "Haridustegu" ja eriauhinna Lillefestivali "Ühevärviline aed" kujundamise eest

Kool sai rahvusvahelise tunnustuse "Euroopa ettevõtlik kool 2017"

2018 Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse "Haridustegu veebruar 2018" EduInnoLab Innovatsioonistuudio avamise eest

Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse "Tegus kool 2018"

Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse ja preemia "Haridusuuendus 2018"

Kool sai Tallinna Haridusameti tunnustuse ja preemia "Parim koostööprojekt 2018"

Vilistlasi[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Koolilaul "Pesapuu". Tallinna 21. Kool.
  2. 2,0 2,1 2,2 Aastad 1903-1924. Tallinna 21. Kool.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Aastad 1923-1940. Tallinna 21. Kool.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Aastad 1940–1946. Tallinna 21. Kool.
  5. 5,0 5,1 5,2 Aastad 1946–1965. Tallinna 21. Kool.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Aastad 1965–1991. Tallinna 21. Kool.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 Aastad 1991–2003. Tallinna 21. Kool.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 8,6 8,7 Aastad 2003–2015. Tallinna 21. Kool.
  9. Õpilaste arv. Tallinna 21. Kool.
  10. Ajalugu. Tallinna 21. Kool.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]