Arutelu:Wolter von Plettenberg

Ei ole ju kandidaadiks esitatud, ainult arutatakse, et sellest võiks saada eeskujulik artikkel. Andres (arutelu) 18. september 2015, kell 19:04 (EEST)

Eeskujulike artiklite kandidaatide lehel ta ju on.--Raamaturott (arutelu) 18. september 2015, kell 19:11 (EEST)

Aga ainult ideena, esitatud seda pole. Andres (arutelu) 20. september 2015, kell 15:26 (EEST)

Just nagu Andesiitki on veel esialgu idee. Idee peab olema, tänu sellele on artikliga rohkem tegelema hakatud ja ehk saab ühe neist jõuludeks vastavale tasemele ka. - Melilac (arutelu) 22. september 2015, kell 22:40 (EEST)

Just, Andres, mõlema artikli hetkeseisu arvestades on see märkus seal veel üleliigne. - Melilac (arutelu) 23. september 2015, kell 21:26 (EEST)

"Ta jättis Liivi ordu alles ning sai ka ilmaliku võimu. Samamoodi käitusid ka piiskopkonnad." Ebaselge lause. Kas see tähendab, et W. v. P. muutus sekulariseeritud Saksa ordu asemel vahetuks riigivürstiks (aga piiskopid olid seda juba enne?!)? Russowi järgi loodi Plettenberg Karl V poolt riigivürstiks 1530, kuid mul pole õnnestunud publikatsioonidest algteksti leida.

1530. aastal läänistas Karl V talle kogu Liivimaa, millega lahenes ka kolm sajandit kestnud ordu ja piiskoppide konflikt: Plettenberg sai ametlikult kõrgeima võimu kogu Liivimaal enda kätte.

Kas see väide vastab tõele? Mis on selle allikad? Piiskopid jäid ju kuni Liivi sõjani alles? Kas see tähendab, et piiskoppide (Tartu ja Saare-Lääne) riigid allusid nüüdsest peale ordumeistrile (aga Sakala ja mitmed muud alad olid juba XIII sajandil piiskoppide poolt läänistatud ordule?)?

[1] selle järgi oli ka tema noorem vend, Dünaburgi ja Viljandi komtuur, Wolter von Plettenberg. Keskajal oli vahel kombeks panna mitmele lapsele sama nimi. --WooteleF 20. märts 2008, kell 16:40 (UTC)

Lisaks sellele on olemas veel üks Wolter von Plettenberg Liivi sõja algusest, kelle mõisa on mimtel korral mainitud Renneri kroonikas. Athanasius Soter 20. märts 2008, kell 17:33 (UTC)

Too on oli eelpoolmainitute vennapoeg ja ordunõunik. Usun, et mõlemad Wolterid väärivad artiklit. Aga milline täiend tuleks nimedele panna sest olen kindel, et artikkel Wolter von Plettenberg peab jääma ordumeistrile.--WooteleF 20. märts 2008, kell 17:40 (UTC)

Esimest võiks nimetada Wolter von Plettenberg nooremaks, sest nii ta sellel Sinu viidatud lehel kirjas on. Teisega on problemaatilisem, sest paraku pole vist teada tema eluaastaid, muidu võiks nende järgi panna. Athanasius Soter 20. märts 2008, kell 17:49 (UTC)

Tegin praegu täpsustuslehe, kus viimast Wolterit identifitseeritakse ordunõunikuna Athanasius Soter 22. märts 2008, kell 18:47 (UTC)

Minu arust Urkundenbuchi viimaste köidete toimetaja ei olnud Bunge, vaid Bulmerincq, Hildebrandt e. a. Seda tuleks igast köitest eraldi kontrollida. --Improvisaator 6. detsember 2008, kell 09:27 (UTC)

Võimalik, et see on nii, utlib.ee-s on suhteliselt ähmaselt sellele viidatud. Athanasius Soter 6. detsember 2008, kell 21:09 (UTC)

Nüüd peaks olema nii, nagu LUB-de tiitellehtedel. Athanasius Soter 16. detsember 2008, kell 23:49 (UTC)

Mis tähendab: andnud võimaluse taotleda otse keisrilt ja Riigoüevalt abi ning kaitset.?

Kohendama peaks ka: Samuti õnnestus tal oma autoriteedile ning kogemustele tuginedes säilitada Vana-Liivimaa ühtsus reformatsiooni alates. Ivo 5. veebruar 2009, kell 23:20 (UTC)

---

Volmari liidu lepingu täistekst on kindlasti avaldatud Akten und Rezesse III-s, aga pole seda isiklikult lugenud ega oska seetõttu sellele viidata. Athanasius Soter 21. veebruar 2009, kell 18:58 (UTC)

Meyerichi linnus

Otsustasin vaadata, mida selle kohta kirjutada annab. Ja kas selline koht on üldse kunagi eksisteerinud. Meyerich viib saksa wikis artiklini Welver. Seal on juttu paigast Burg Meyerich. Werl, mida paigaga seotult on mainitud, on selle Meyerichi läheduses, nii et tegu on õige paigaga. Olgu, aga Burg iseenesest ei tähenda mingit linnust, linnuse linkimine burgiga on tegelikult vale. Burg tähendab kindlustatud kohta, ka alev, millel on teritatud vaiadest pihtaed ümber, on Burg. Linnus peaks olema Landesburg. Seega süvenesin veidi artiklisse. Seal on juttu Welveri mõisast, mis aastal 1240 pärijate puudumisel läks üle kohalikule kloostrile. Mõisakomplksi sellel ei olnud, mõisnik elas Welveri kloostris. Olgu. Welveri mõis ei ole Meyerich. Hiljem on aga juttu kloostri valdustesse tekkinud Welveri vallast, kus asus ka Meyerichi küla. Vaat siis tekkis küll tunne, et Meyerichi linnust ei ole ilmselt kunagi eksisteerinudki! Eriti kui meyerichi kohta on Burg eesliidusena kasutatud vaid seoses Wolter von Plettenbergi eluga. Seega otsustasin punase lingi maha võtta, seni kuni lepime kokku, mida teha. Meyerich, kui linkida, peaks minu meelest viitama pigem Welverile, linnusena (kui see ka antud perioodil lühikest aega eksisteeris) ei ole artiklit ilma tsirkulaarloogikata võimalik kirjutada ja sellel poleks sellisel kujul mõtet. - Melilac (arutelu) 6. september 2015, kell 08:01 (EEST)

Linnuse vasteks saksa keeles peaks ikka "Burg" sobima küll. Tuulsegi pealkirjastas oma peateose "Die Burgen in Estland und Lettland".

Siin [2] mainitakse Meyerichi rüütlilinnust. Minu meelest võikski sünnikohta siinses artiklis selliselt märkida. --Hirvelaid (arutelu) 6. september 2015, kell 11:38 (EEST)

OK, aga selle linnuse kohta on materjalid ka antud lingil sellised: Seal sündis Wolter von Plettenberg. Ja muud ei ole. Seega ei näe ma põhjust artikliks, või kui see ka kirjutada, siis ei näe ma põhjust SEDA artiklit sellega linkida. Punane või sinine link artiklist A artiklisse B, kui viimases ei ole kirjas midagi uut võrreldes artikliga A ei ole minu arusaamist mööda loogiline. Ah jaa, ma võin ära teha Lipped, Mergetheimi ja Welveri. Kes oleks veel valmis artiklit "antikommunistlikumaks" värvima? - Melilac (arutelu) 6. september 2015, kell 21:34 (EEST)

Märkimise all pidasin silmas "linnuse" asendamist "rüütlilinnusega". Võib ka "väikelinnusega" või "läänilinnusega". Linkida pole minu meelest antud juhul vaja. --Hirvelaid (arutelu) 6. september 2015, kell 21:53 (EEST)

Vaadake: Haus Meyerich; Unter einer Ritterburg oder einem Rittergut in der Soester Börde darf man sich keine Burg mit Zinnen und festen Mauern vorstellen. Die Ritter lebten auf befestigten, landwirtschaftlich genutzten Höfen. Um ein solches Rittergut zu schützen wurden durch Gräben (Gräften) mehrere Inseln geschaffen. Auf einer davon gab es meist einen kleinen Turm in dem der Ritter sein "wertvollstes Gut" aufbewahrte - seine Nahrung und seine Waffen. In der Niederbörde gab eine Vielzahl solcher Rittergüter. Spätere Gebäude waren dann meist große Gutshöfe an selbiger Stelle. Rittergüter in der Gemeinde Welver; Meyerich]; de:Welver#Amtsverfassung; Gemeinde Welver. Materjali on minu meelest küll, et kirjutada nii Meyerichi rüütlilinnusest/Meyerichi majast kui ka Meyerichist kui endisest külast praeguse Welveri valla territooriumil ning varasemast Meyerichi vallast (kuni 1958. aastani). Andres (arutelu) 7. september 2015, kell 00:11 (EEST)

Tänan, hea portaal on. Seda võib kunagi veel vaja minna. - Melilac (arutelu) 7. september 2015, kell 17:31 (EEST)

Albrecht von Brandenburg-Ansbach. Heidelsberg, Lõik viidetest, kus on punane link Heidelsbergile. Vast ikka Heidelberg? Heidelsberg on olemas, aga see on mägi ja ma ei usu mäealusesse päkapikkude trükikotta. - Melilac (arutelu) 6. september 2015, kell 21:40 (EEST)

Jah, ntː Albrecht von Brandenburg-Ansbach. Deutschordens-Hochmeister und Herzog in Preussen 1490–1568 (= Studien zur Geschichte Preussens. Band 8). Quelle & Meyer, Heidelberg 1960.. --Hirvelaid (arutelu) 6. september 2015, kell 22:25 (EEST)

Võnnu büst

Siin on pildistatud Võnnu büsti päritolu kohta, aga Google ei tõlgi seda piisavalt arusaadavaks.

Baznīcā apglabāts viens no izcilākajiem Livonijas ordeņa mestriem – Valters fon Pletenbergs. Tagad mestra kapakmeņa fragmenti atrodas torņa iekšpusē. Baznīcas sakristejas priekštelpā atrodas Pletenberga piemineklis, ko 1852.gadā pēc Vidzemes bruņniecības pasūtījuma atlēja F.Millers, noņemdams kopiju no L.Šventāla veidotā Pletenberga krūšutēla, kas atradās vācu vēstures slavas muzejā Valhallā. http://www.vietas.lv/index.php?p=10&id=799

--WikedKentaur (arutelu) 9. september 2015, kell 17:05 (EEST)

OK: Kirikusse on maetud üks tuntumaid Liivi ordu meistreid - Wolter von Plettenberg. Selle ordumeistri hauakivi tükid on torni üles seatud (expose, see pole ehk parim eestikeelne vaste, aga pea on hetkel kuidagi tühi). Kiriku käärkambri eesruumis asub Plettenbergi mälestusmärk, mille aastal 1852 Vidzeme rüütelkonna eestvedamisel püstitas F. Miller (või Müller) ja mis on koopia L. Schwanthaleri loodud Plettenbergi büstist, mis asub saksa ajalookuulsuse muuseumis Valhallas. - Melilac (arutelu) 9. september 2015, kell 20:32 (EEST)

Tornis eksponeeritud. Andres (arutelu) 12. september 2015, kell 12:17 (EEST)

Ratsanikesõda

ja Albrecht oli sunnitud 1521. aastal sisuliselt tunnistama kaotust. Nagu ma aru olen saanud, lõppes sõda vaherahuga Albrecti taktikalise edu perioodil. Artiklis Albrecht von Hohenzollerni kohta: Vaherahu ajal püüdis Albrecht leida toetust nii keisrilt kui ka paavstilt, reisides nii Saksamaal kui ka Itaalias, kuid ei saavutanud silmapaistvat edu. See ei olnud sisulisne kaotuse tunnistamine. Kuna strateegilises plaanis asjaolud ei muutunud (ordu üksi suure Poola vastu), siis sisuliselt tunnistas Albrecht kaotust alles hiljem. - Melilac (arutelu) 12. september 2015, kell 11:28 (EEST)

Artikli lõpuosas on link Masoovia hertsogile. See võis tähendada kas Masoovia hertsogkonna valitsejat või siis oli see mõneti päritav tiitel (nagu Suurbritannia troonipärija on Walesi prints). Kui algallikas selle kohta midagi täpsemat ei ole, siis võib ehk selle (mis on rohkem Johanni kui Wolterit puudutav) skreelingi lihtsalt välja visata?? - Melilac (arutelu) 16. november 2015, kell 13:51 (EET)

Suured Spetsialistid

Sisulise poole pealt ei oska meist vist keegi artiklit enam paremaks teha. Meie poole pealt oleks eeskujuliku artikli staatusel takistuseks viimased skreelingid ja viidete vähesus. Seega võiks ehk mõnelt spetsialistilt sisu kohta küsida? Andres Allpere soovitused: Madis Maasing, Antti Selari, Priit Raudkivi. - Melilac (arutelu) 6. detsember 2015, kell 09:49 (EET)

Mis need skreelingid on? Mis sai Meyerichi linnusest?

Kui nüüd Maasing välja arvata, siis spetsialistile tuleb ka selgeks teha, mida temalt küsitakse. Andres (arutelu) 6. detsember 2015, kell 16:43 (EET)

Skreelingid ehk punanahad ehk lingid mitteeksisteerivatele artiklitele. Sellesse kategooriasse käib ka Meyerichi linnus. Aga kui Maasingule pole vaja selgeks teha, mida küsitakse, siis oleks temalt küsimine vist kõige lihtsam? - Melilac (arutelu) 7. detsember 2015, kell 22:03 (EET)

Jah, aga tema ei ole päris erapooletu :) Andres (arutelu) 10. detsember 2015, kell 10:36 (EET)

portreepilt

Artikli portreepildiks oleks vaja fotot Riia lossis asuvast Plettenbergi skulptuurist. Tema hilisematel kujutistel muutub näokuju millegipärast laiemaks. --WikedKentaur (arutelu) 13. detsember 2015, kell 18:38 (EET)