Arutelu:Viitamine
Selle teksti peaks siit vast liitma artiklisse Osutus? Ivo (arutelu) 11. aprill 2022, kell 16:01 (EEST)
Ei, osutus on filosoofias teine mõiste (referent). Seda, millest siin juttu on, nimetatakse filosoofias osutamiseks. --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 07:35 (EEST)
Minu meelest tuleks selle pealkirja all rääkida allikatele viitamisest. Siia tuleb ka üks link selles tähenduses. --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 07:44 (EEST)
Viitamine ehk osutus ehk viiteseos ehk viitesuhe ehk referents (ingl reference) on keeleteaduses keeleüksuse vastavusse viimine tegeliku või kujuteldava maailma referendiga. Referent võib olla mis tahes terviklikuna käsitletav olend, ese, sündmus, omadus või tekst, millele viidatakse.[1] Viitamisvahendina kasutatakse sõnakordust, leksikaalset asendust, pronoomeneid või ellipsit.[2] Viitesuhete loomise eesmärk on kujundada teksti infostruktuuri ja tugevdada teksti sidusust ehk kohesiivsust.[3]
- Definitsioon ei ole õige. Viimases lauses räägitakse viitesuhete loomisest, aga viitesuhe ise ei ole tegevus, vaid suhe. Referent ei ole defineeritud. Mulle tundub, et kaks viimast lauset räägivad endofoorsest viitamisest, mitte viitamisest üldse. Seetõttu on need siin ka raskesti mõistetavad. Mis tähendab "infostruktuur"? --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 07:51 (EEST)
Siin on midagi paigast ära. Ektofoorsest ja eksofoorsest viitamisest on räägitud nii, nagu viidata saaks ainult isikutele. Kui refereerida, siis tuleb arvestada ka konteksti, muidu ei saa adekvaatset ja sidusat esitust. --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 07:59 (EEST)
- Ka minu arvates peaks siin rääkima allikatele viitamisest, aga ma pole kindel, et mis nime alla see siin tõsta. Ivo (arutelu) 13. aprill 2022, kell 17:04 (EEST)
- Siin on jah keeleteaduse mõiste, vt ka Terminoloogia töötuba 2013, "Eesti keele viitevahendid kirjeldustes ja jutustustes". Andrese märkused õiged, tuleks toimetada. Ma pole päris kindel, kas viitamine allikatele on olulisem tähendus (et pealkirja reserveerida), üldkeeles on viitamise tähendus minu arvates lähedasem keeleteaduse või filosoofia mõistele, mitte allikatele viitamisele. Vikipedistide endi jaoks on tõesti esmane seos allikatele viitamisega. Adeliine (arutelu) 13. aprill 2022, kell 18:33 (EEST)
- See artikkel peaks olema Viitamine (keeleteadus). Olen üsna kindel, et allikatele viitamist kasutab 100% keeleteadlastest, siin kirjeldatud viitamist aga vähem kui kümnendik. Allikatele viitamine on kindlasti primaarne. --Vihelik (arutelu) 13. aprill 2022, kell 20:46 (EEST)
- Siin kirjutatud viitamist kasutame me kõik, kogu aeg :). --Andres (arutelu) 15. aprill 2022, kell 12:27 (EEST)
- Haha, muidugi :) Pidasin silmas terminit ennast. --Vihelik (arutelu) 15. aprill 2022, kell 19:24 (EEST)
- Siin kirjutatud viitamist kasutame me kõik, kogu aeg :). --Andres (arutelu) 15. aprill 2022, kell 12:27 (EEST)
- See artikkel peaks olema Viitamine (keeleteadus). Olen üsna kindel, et allikatele viitamist kasutab 100% keeleteadlastest, siin kirjeldatud viitamist aga vähem kui kümnendik. Allikatele viitamine on kindlasti primaarne. --Vihelik (arutelu) 13. aprill 2022, kell 20:46 (EEST)
- Siin on jah keeleteaduse mõiste, vt ka Terminoloogia töötuba 2013, "Eesti keele viitevahendid kirjeldustes ja jutustustes". Andrese märkused õiged, tuleks toimetada. Ma pole päris kindel, kas viitamine allikatele on olulisem tähendus (et pealkirja reserveerida), üldkeeles on viitamise tähendus minu arvates lähedasem keeleteaduse või filosoofia mõistele, mitte allikatele viitamisele. Vikipedistide endi jaoks on tõesti esmane seos allikatele viitamisega. Adeliine (arutelu) 13. aprill 2022, kell 18:33 (EEST)
Sõna "osutamine" võttis kasutusele Jaan Kangilaski, ja nüüd see on filosoofide seas lootusetult levinud. Loomulik oleks minu meelest olnud öelda "viitamine". Nüüd on raske artikleid kokku panna. Nad räägivad ju põhimõtteliselt samast asjast. --Andres (arutelu) 15. aprill 2022, kell 12:27 (EEST)
Selle artikli suhe võiks olla Viitesuhe või Viiteseos või Viitamine (keeletedus). Viitamisest üldisest mõttes pole minu meelest midagi kirjutada. Võib-olla on see mõiste semiootikas olemas. --Andres (arutelu) 15. aprill 2022, kell 12:27 (EEST)