Arutelu:Transtsendentaalfilosoofia

transtsendentaalselt

Mulle tundub, et siin ei ole õige viidata transtsendentsile. Kanti filosoofia seisukohast on oluline transtsendentse ja transtsendentaalse eristus (Kantil endal on nende sõnade tähenduste vahekord vist keerulisem). Kuigi neid sõnu on võimalik kasutada sünonüümidena, on pärast Kanti siiski parem seda mitte teha, vaid reserveerida sõna "transtsendentaalne" selle kantilikule tähendusele.

Olengi ju reserveerinud ega kasuta neid sünonüümidena. --Kamma 4. märts 2006, kell 10.28 (UTC)

Sõnalt "transtsendentaalselt" läheb esimeses lõigus link artiklile "Transtsendents". See eeldab, et transtsendentaalsusest räägitakse artiklis "Transtsendents". Andres 4. märts 2006, kell 10.54 (UTC)

Kas ei räägita? "Transtsendentaalne" on kõigest "transtsendentsi" kunstlik variatsioon, põhitähendus tuleb "transtsendentsilt". --Kamma 4. märts 2006, kell 11.28 (UTC)

Transtsendentaalsusest peaks kindlasti ka eraldi rääkima. On kombeks tõlkida skolastika termin "transcendens", mis tähendab 'kategooriateülene', kui "transtsendentaalne". Sõna transcendentalis tekkis alles hilisskolastikas, kuid ei väljendanud mingit eraldi tähendust. Transtsendentaalset ja transtsendentset hakkas eristama alles Kant. Just Kanti tõttu ei pääse mööda kummagi eraldi käsitlemisest. Jutu moraal on selles, et peaks viitama artiklile, kus on juttu spetsiaalselt transtsendentaalsusest. Andres 4. märts 2006, kell 11.52 (UTC)

Minu meelest võib mõlemat ühe artikli all käsitleda, eriti kuna eristus on kunstlik. Transtsendentaalfilosoofia all või Kanti filosoofia all saab seda transtsendentaalsuse iva siis täpsemalt seletada. Selline "tunne". --Kamma 4. märts 2006, kell 12.14 (UTC)

Isegi kui asja sisu nõuab mõlema sisulist käsitlemist koos, võiks minu meelest ikkagi olla kas või lühem ja välisem artikkel, kus nii mõistet kui ka terminit "transtsendaalne" selgitatakse. Seni, kui artikleid veel pole ning pole teada, kuidas nad on üles ehitatud, ei maksaks minu meelest linke planeerida artiklite sisu arvestades, sest hiljem võidakse ümber mõelda. Andres 4. märts 2006, kell 12.25 (UTC)

Transtsendentaalfilosoofia oleks Kanti järgi selline filosoofia,

Miks "oleks", mitte "on"?

Kant on ebalev ja räägib tihti transtsendentaalfilosoofiast tulevikuliselt. Ma pole kindel, kas ta ise arvas, et ta asjaga hakkama sai... Aga "on" kõlbab ka. Ma ise ei muudaks. --Kamma 4. märts 2006, kell 10.28 (UTC)

Mulle tundub, et väga raske on välja lugeda, miks on öeldud "oleks". Kui see on oluline, tuleb seda spetsiaalselt selgitada. Kui ei ole oluline, siis on parem "on". Andres 4. märts 2006, kell 10.54 (UTC)

mis ei uuri mitte tunnetust ennast sellest endast lähtuvalt (immanentselt), vaid tegeleb tunnetuse võimalikkuse tingimuste määratlemisega tunnetuse väliselt, sellest kõrgemale tõustes, seega tegeleb tunnetuse transtsendentaalse põhjendamisega.

Siin on sõnastus pisut segane. Mis tähendab "sellest endast lähtuvalt"? Teatud mõttes ju lähtutakse nii või teisiti tunnetusest endast. Ka "kõrgemale tõustes" on ebamäärane. Ja "seega" on arusaamatu.

Ei lähtuta asjade tunnetusest, vaid lähenetakse tunnetusele transtsendentaalselt, seoses tunnetuse võimalikkuse tingimustega. Lihtsalt tunnetusest lähtudes jõutaks transtsendentsusesse, s. t. laiendataks tunnetuse printsiibid tunnetuse võimalikkuse printsiipideks. Trans-cedere on "kõrgemale tõusma", "seega" seob eestikeelse väljenduse ja internatsionaalse erialase mõiste. Kui oleks artikkel "transtsendents", siis -- ma usun -- seda küsimust ei tekiks. --Kamma 4. märts 2006, kell 10.28 (UTC)

Minu meelest ei ole sõna "lähtuma" nii ühemõtteline, et olulist mõtet saaks pelgalt sellele sõnale edasi anda. See mõttekäik tuleks minu meelest täpsemalt ja detailsemalt edasi anda, sõltumata sellest, kas asjast on ka kuskil mujal juttu.

Transcendere ei tähenda mitte 'kõrgemale tõusma', vaid 'teisele poole minema, ületama'. Sõna "transtsendents" etümoloogia ei ole eesti lugejale läbipaistev. "Kõrgemale tõusma" on mitmeti mõistetav metafoor.

Ka sellest, et mina aru saan, ei piisa. Arusaadavust tuleb testida sellise lugeja peal, kes artikli teemast eelnevalt midagi ei tea.

Lihtsalt tunnetusest lähtudes jõutaks transtsendentsusesse, s. t. laiendataks tunnetuse printsiibid tunnetuse võimalikkuse printsiipideks.

See lause on mulle arusaamatu, ainult aimatava tähendusega. Liiga lakooniline jutt. Andres 4. märts 2006, kell 10.54 (UTC)

Transtsendentne on tunnetuse taotlus

Peaks vist ütlema "transtsendentsile suunatud" või midagi taolist. Taotlus ise ju ei ole otseselt transtsendentne.

"Taotlus taotleb transtsendentsi" -- oleks vist õigem. --Kamma 4. märts 2006, kell 10.28 (UTC)

Sõna "transtsendentne" on muidugi ise kahemõtteline. Ta võib pidada silmas teisele poole ulatumist või teisele poole suundumist või teisele poole jõudmist või ka teisel pool asumist. Kahetähenduslikud on ka sõnad "transtsendents" ja "transtsendentsus", teiselt poolt aga saab anda nendele viimastele eri tähendused. Väljendite valimine on päris keeruline. Andres 4. märts 2006, kell 10.54 (UTC)

Transtsendentaalfilosoofia vastandiks võib pidada immanentsifilosoofiat.

Äkki oleks immanentsifilosoofia vastand hoopis "transtsendentsifilosoofia" või midagi taolist? Mulle tundub transtsendentsaalfilosoofia selles seoses liiga spetsiifilisena. Andres 4. märts 2006, kell 07.55 (UTC)

Mis see transtsendentsifilosoofia on? Keskaegne skolastika? Müstika? Husserlil on ka transtsendentaalfilosoofia ja immanentsifilosoofia näib end talle vastandavat küll. Muide, immanents on väga hägus teema. Paljud on sellega justkui tegelenud, Deleuze´i sidumine sellega on tegelikult paljut kõrvale jättev. Samas, keegi teine vist ei räägi enda mõtlemisest selle juures kui "puhta immanentsi" filosoofiast. --Kamma 4. märts 2006, kell 10.28 (UTC)

Võib-olla jätta see vastandamise jutt üldse välja. "Transtsendentsifilosoofia" ei ole tänapäeval vist kuigi levinud, kuid vastav motiiv esineb minu meelest üsna radikaalselt näiteks Plotinosel. Andres 4. märts 2006, kell 10.54 (UTC)

Mina ei eristaks üldse kuigi rangelt transtsendentaalfilosoofiat ja transtsendentsifilosoofiat. Eristus on ainult ajalooline, keeleteaduslik. Kumb neist oleks immanentsifilosoofia vastand -- ei oska valida. Deleuze tõlgendab, muide, Kanti ka immanentsi-filosoofiks. Mis on muidugi väga isepäine tõlgendus. Muide, ma ei usuks üldse, et transtsendentsifilosoofia võiks olemas olla (kui müstika jms välja arvata, aga see oleks juba nagu puust raud: "filosoofiline müstika"). See on kõigest tänapäevase koolifilosoofia liigitusmall. --Kamma 4. märts 2006, kell 11.28 (UTC)

---

Ma vaatasin Kanti sõnastuse üle. Tõepoolest väidab ta, et transtsendentaalse puhul pole kuskile "kõrgemale tõusmist". Küllap peab siis tema soovi austama. Sõnastan asjad siin ümber. --Kamma 4. märts 2006, kell 10.39 (UTC)

---

Sillu12, Transtsendentalism ei ole sama, mis transtsendentaalfilosoofia. Artiklis Ameerika Ühendriikide kirjandus on esimesele tehtud link Ameerika transtsendentalism ja seal nimetatakse seda kirjandusvooluks. Mis on ka õigem, sest Ralph Waldo Emerson kvalifitseerub rohkem kirjanike kui filosoofide alla. Viimati lisatud lõik tuleks panna artiklisse Ameerika transtsendentalism. Cumbril 3. veebruar 2017, kell 00:50 (EET)

Cumbril, Super, aitäh, teen nii :)-- Sillu12 3. veebruar 2017, kell 01.00 (UTC)

OK :). Tõstan ajutiselt lõigu siia:

1836. aastal Ralph Waldo Emersoni avaldatud teos "Loodus" kirjeldab loodust kui ainukest võimalust saavutada jumalikku täiust, 1837. aasta jaanuaris avaldatud kriitilika nimetas seda filosoofiat halvustavalt "transtsendentaalseks", mille järgi hiljem ideed pooldavat liikumist tuntigi. Cumbril 3. veebruar 2017, kell 01:05 (EET)