Arutelu:Soojuspump

"Soojuspump on küttesüsteem." - Õhtu on käes ja vein on keres, siis ei viitsi pikalt arutleda. Kuid soojuspump ei ole küttesüsteem. Soojuspumba põhimõtet kasutab ka külmik. Seega - soojuspump oleks pigem energiakontsentraator. On siin vahendajaks ammoniaak, mõni freoon või kogunisti transistor--Rünno 6. aprill 2009, kell 19:02 (UTC)

Ega ma asja ei jaga aga tean, et kütab elamise soojaks. Definitsiooni kombineerisin buderuse lehelt. Mehed võiks asja käsile võtta. --Tiuks 6. aprill 2009, kell 19:59 (UTC)

Reklaami ma siin küll ei näe. Andres 7. aprill 2009, kell 09:22 (UTC)

Mina ka ei näe. Ja kui kirjutamise ajalugu vaadata, siis pole ka kunagi reklaami olnud.--Rünno 7. aprill 2009, kell 16:41 (UTC)

Lisasin selle märke kuna tollel hetkel paistis mulle see artikkel liigselt soojuspumba (ja veel ühe konkreetse soojuspumba tüübi) kui sellise kiitusena. Seetõttu ka reklaamimärge. Ivo 7. aprill 2009, kell 18:54 (UTC)

Aga tegelikult on soojuspump vägagi progressiivne. Rohelised peaksid olema selle peale lausa sillas.--Rünno 7. aprill 2009, kell 18:57 (UTC)

"jahtub tugevalt" - See "tugevalt" tundub kuidagi imelik...--Rünno 7. aprill 2009, kell 18:52 (UTC)

Soojuspump on seade, mis kannab soojusenergiat madalama temperatuuriga keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonda. Soojuspumpa iseloomustab soojustegur (COP) mis on saadud soojusenergia suhe kompressori käitamiaeks kulutatud energiasse (tavaliselt elektrienergia aga võib olla ka sisepõlemismootor). Soojustegur on 3 kuni 7. Ehk soojust saadakse rohkem, kui kulutatakse. Seda ei tohi nimetada kasuteguriks, mis teatavasti ei saa olla üks ega üle ühe, alati on see väiksem ühest. Saadud soojusenergia koosneb kompressori käitamiseks kulunud energia ja madalatemperatuurilisest keskkonnast saadud energia summast. Paasik (arutelu) 17. veebruar 2017, kell 14:46 (EET)[vasta]

Tuleb vahet teha võimsusel, ühik W, kW jne ja energial Wh, kWh, MWh. Siin on asi segamini sõnastus ka segane..... Tänapäeva soojuspump-kütteseadmete keskmine ülekandeenergia kulu on neli korda väiksem sellest energiast, mis üle kantakse. Seega suudab 1 kW ülekandeenergiaga soojuspump üle kanda umbes 4 kW kütteenergiat. See teeb ruumide kütmise soojuspump-kütteseadme abil põhjendatuks, Paasik (arutelu) 17. veebruar 2017, kell 14:51 (EET)[vasta]

Viide [1] ei räägi midagi soojuspumpadest? Paasik (arutelu) 17. veebruar 2017, kell 15:16 (EET)[vasta]

Kuigi külmik, külmamasin jmt kastab sama põhimõtet kui soojuspump, siis on juurdunud praktika, et soojuspump on ruumide kütmise ja sooja tarbevee saamise vahend. See võib ka töötada vastupidi --jahutada ruume. [1] [2] See artikkel vajab põhjalikku parandamist. Paasik (arutelu) 18. veebruar 2017, kell 18:24 (EET)[vasta]

Võiks ehk veelgi üldisemalt seletada. Soojuspump kasutab soojusenergia transpordiks aurustumissoojust. Seal, kus soojuskandja aurub, võetakse soojusenergiat keskkonnast, ja seal, kus veeldub, seal eraldub vabanev soojusenergia keskkonda. Soojusenergia transpordiks saab kasutada ka sulamissoojust - nii jahutatakse jääkuubikutega jooke ja jahutatakse külmapatareidega väikesi reisil kasutatavaid toidukonteinereid. 193.40.1.5 22. veebruar 2017, kell 10:39 (EET)[vasta]

Soojuse pumpamine tähendab soojuse levikut madalama temperatuuriga kehalt (keskkonnast) kõrgema temperatuuriga kehale (keskkonda), see on vastupidine füüsikasedusega tuntud soojuslevile, mis ütleb et soojus liigub ainlt kõrgema temperatuuriga keskkonnast madalama temperatuuriga keskkonda. Jääga mahla jahutamine kuulub selle viimase lausepoole reegli alla, seega on see tavaline soojuslevi ja ei ole soojuspump. Jää tekitamine on sama protsess, mis külmkapis toimub - jahutamine, külmkappi ei ole kombeks soojuspumbaks nimetada. Soojuspump on seade soojusenergia ammutamiseks madalatemperatuurilisest soojuskandjast. Ruumi jahutamine on soojuspumba täiendav võime. Nii et ma jätaks nii nagu on.Paasik (arutelu) 24. veebruar 2017, kell 22:01 (EET)[vasta]

Soojusenergia levib iseeneslikult kõrgema temperatuuriga keskkonnalt madalama temperatuuriga keskkonnale kas soojusjuhtivuse tõttu (difusioon) või kiirgusega. Aurumissoojus ja sulamissoojus on võimalused akumuleeritud soojusenergia transpordiks. Külmkapp on kõige tüüpilisem soojuspump, mis kasutab faasiüleminekut vedel-aur, mida saab juhtida keskkonna rõhu muutmisega. Niisamuti on kõige tavalisem soojuspump faasiüleminekut vedel-aur kasutav konditsioneer, mida kasutatakse kuuma ilmaga ruumi jahutamiseks ja külma ilmaga kütmiseks. 90.190.221.245 25. veebruar 2017, kell 14:56 (EET)[vasta]

Olen nõus, et terminioloogiaga ei ole siin kõik korras, aga see on küllalt sügavalt praktikasse juurdunud et on külmuti ja soojuspump eraldi mõisted. Külmutit ei nimeta ei EE, Tehikaleksikon ega ÕS soojuspumbaks. Soojuspump on Tehnikaleksikonis olemas nii nagu ta siin on esitatud.

Võiks ju mõelda et soojuspump on külmuti ja praeguse soojuspumba osa, mis pumpab soojust. Siis on vaja praegune soojuspump ümber nimetada, aga ega sellel kütteagregaadil peale soojuspumba midagi ei olegi, kui ehk paar ventilaatorit need on ka mõnedel külmutitel, kus on soojusvaheti. Samuti ei ole külmutil suurt midagi peale soojuspumba. Guugeldage "Soojuspump" näete, mis vastu vaatab!

Hea on vähemalt see, et terminid külmuti ja soojuspump vastavad oma otstarbele, üks on jahutamiseks (külmutamiseks), teine kütmiseks. Nii et nimed on võetud nende tööülesannete järgi, mitte ehituse põhjal.Paasik (arutelu) 25. veebruar 2017, kell 18:29 (EET)[vasta]

Ega ma nimekasutuse vastu ole, aga tööpõhimõtte seletamisel võiks paremini lahti kirjutada füüsikalisi tagamaid ning viidata, et külmkapp on ka soojuspump. 90.190.221.245 26. veebruar 2017, kell 10:12 (EET)[vasta]

Senised allikad ja autoriteedid ei ole külmutit seostanud soojuspumbaga, praegu on Vikipedias olemas ka artikkel "Külmuti", kus tööpõhimõte on selgitatud . See on pea-aegu üks-ühele EE artikkel. Võiks olla artikkel "Soojuse pumpamine" kus saaks seda nähtust seletada nii kulmuti kui soojuspumba jaoks.