Arutelu:Rüütli tänav (Pärnu)

Me vaidlesime siin tänavanimede üle. Püüdsin leida midagi oma sõnade tõestamiseks. Pärnu Kalender 1897, välja antud 1896. Kohe 2. leheküljel olevast eestikeelsest kuulutusest saame teada, et Emil Treufeldt'i raamatu-, muusikanootide, kirjutusmaterjali- ja pildi-kauplus asub Pärnus, Rüütli uulitsas nr. 16. Mis me sellest täiesti juhuslikust leiust järeldada võime? Et linnades nimetatigi tänavaid eri keeltes erineva nimega (venestusajal ka venekeelse nimega) ja kui kaupmees tahtis oma eestlastest kundedele eesti keeles arusaadavalt väljenduda, kasutaski ta eestikeelset nime (sama kehtib ka mõisate, linnade jms kohta). Ja kui eestikeelse tänavanimega kuulutus Vene tsensuuris läbi läks, ei saa ka öelda, et eestikeelne tänavanimi kuidagi ebaseaduslik oleks olnud. Nii. Igatahes ei saa öelda, et Pärnus kasutati eestikeelseid tänavanimesid alles 1915. aastast või Eesti aja algusest. Ja nagu me antud juhul vist tõestasime, ei ole 1915. aasta ka eestikeelse tänavanime esimene kirjalik mainimine. Ka see 1896. aasta kalender mitte. (Millal eesti keeles uulitsa asemele tuli tänav, on omaette teema.)

Arvan, et praegu on kõige parem eestikeelsete tänavanimede kasutamise algus igal üksikul juhul lahtiseks jätta. Lihtsalt allikate puudumise tõttu. Aga praegu oleks mingi juhusliku aastaarvu kui eestikeelse nime esmamainimise lisamine desinformeeriv. Eeldame, et saksa- ja eestikeelsed nimed on tänapäeva perspektiivist vaadates kogu aeg algusest peale võrdselt kasutusel olnud. --46.131.54.225 17. november 2020, kell 01:47 (EET)

Te endiselt ei selgitanud, miks on siin vaja sõnastust muuta. See, et Rüütli oli tõlge saksakeelsest nimest, oli ka põhjus miks hiljem nimi Kaleviks muudeti. Tõepoolest, nime eestikeelset varianti kasutati juba palju varem, kui Eesti iseseisvus, kuid artiklis polnudki kirjas, et nime "Rüütli" esmamainimine toimus 1915 või peale Eesti iseseisvumist. Lisaks raske nõustuda ka väitega, et saksa- ja eestikeelsed nimed on algusest peale võrdselt kasutusel olnud. Nagu selles artiklis on välja toodud, siis räägiti algul linnas ikka enamasti saksa keeles ja seetõttu olid ka tänavanimed saksakeelsed. --Karljohan29 (arutelu) 17. november 2020, kell 21:19 (EET)