Arutelu:Paremäärmuslus

Minu meelest pole korrektne öelda, et paremäärmuslus on mingi ideoloogia. Esiteks ei nimeta paremäärmuslased oma ideoloogiat paremäärmuslused, teiseks moodustavad erinevate paremäärmuslaste vaated vaevalt mingi järjekindla terviku.

Peale selle tundub "paremäärmuslus" pigem hinnanguna kui kindla sisuga mõistena. Andres 12. detsember 2005, kell 18.26 (UTC)

Kas Reformierakonda iseloomustab agressiivne suhtumine liberaalsesse demokraatiasse ja osasse inimõigustesse? --Lulu 12. detsember 2005, kell 19.26 (UTC)

Ei vist. Tundus mullegi imelik, et Isamaaliit on neonatslikuks nimetatud. Taivo 12. detsember 2005, kell 19.32 (UTC)

Mis oleks, kui teeks sellise artikli:

Vasakäärmuslus ehk vasakradikaalsus ehk ultravasakpoolsus on maailmavaade, mida iseloomustab agressiivne suhtumine liberaalsesse demokraatiasse ja osasse inimõigustesse, mis nende arvates on kahjulikud ühiskonnale. Vasakäärmuslikke organisatsioone iseloomustab tihtipeale autokraatia. Vahel nad eitavad demokraatiat kui viisi ühiskonna korraldamiseks. 20. sajandi vasakäärmuslased nõudsid demokraatia asendamist korporatiivse ühiskonnaga ja nende ideoloogia aluseks oli sotsiaaldarvinistlik rassism, mis baseerub rasside ebavõrdsusel.

Nali naljaks, aga mida selle artikliga peale hakata? --Lulu 12. detsember 2005, kell 19.41 (UTC)

Lulule: Ma olen vasakäärmuslane. Meie, vasakäärmuslased, ei suhtu agressiivselt liberaalsesse demokraatiasse, suhtume leigelt pooldavalt või neutraalselt. Ideaalseks peame otsedemokraatiat. Agressiivselt suhtume (olenevalt asjaoludest, võimalustest jne.) paremäärmuslusse, natsismi. Kõigisse inimõigustesse suhtume absoluutselt positiivselt! Vasakäärmuslikke organisatsioone iseloomustab mõnikord spontaansus (osad vasakäärmuslased eitavad üldse organisatsioone, peavad neid kahjulikeks), kuid mitte kunagi autokraatia!!! "Vahel nad eitavad demokraatiat kui viisi ühiskonna korraldamiseks." See lause vastab tõele, kui rõhutada sõna "vahel"; demokraatia asemele pakutakse otsedemokraatiat, "radikaaldemokraatiat" või anarhiat. Või ka kommunismi, aga seda mitte selle sõna Eestis kasutatavas tähenduses, vaid kommunismi otseses mõttes, see tähendab ülivaba vabadest kommuunidest koosnevat riigita ühiskonda, mis on lähedane anarhiale või isegi anarhia sünonüüm. Järgnev lause on 100 % VALE: "20. sajandi vasakäärmuslased nõudsid demokraatia asendamist korporatiivse ühiskonnaga ja nende ideoloogia aluseks oli sotsiaaldarvinistlik rassism, mis baseerub rasside ebavõrdsusel."--X 15. jaanuar 2006, kell 11.52 (UTC)

Vasakpoolsusest. Vasakpoolsed on need, kes on järgneva ühiskonnaklasside loetelu alumiste klasside õiguste eest väljas (parempoolsed vastupidi, ülemiste). Bolševikud, stalinistid jt., keda on peetud vasakpoolseteks, ei ole tegelikult vasakpoolsed (vaid pseudovasakpoolsed), kuna nad ei ole seisnud proletariaadi huvide eest, vaid risti vastupidi, on proletariaati orjastanud, keelustanud kõik töölisparteid jne. Bolševikud jne. on tegelikult paremäärmuslased, kuna on allpool näidatud "Ainuvalitseja" (näit. Stalin, esimees Mao jne.) huvides toimivad.

Ühiskonnaklasse

--X 15. jaanuar 2006, kell 12.14 (UTC)

Kuule, esimesed kolm lauset on täitsa kohased. Neljas on absoluutselt mööda, aga esimest kolme lauset sisaldava artikli võid minu poolest teha küll. Ah soo – et siis nagu poleks vasak- ja paremäärmuslusel üldse mingit vahet? Peab mõtlema. Räägitakse ju, et äärmused ühtivad. Vahe tuleb sisse neljanda lause koha pealt. Sotsiaaldarvinismi, korporatiivset ühiskonda ning rasside-rahvuste ebavõrdsust vasakäärmuslased eitavad. Taivo 12. detsember 2005, kell 19.54 (UTC)

Proovisin seda artiklit hakata redigeerima, kuid see tundub lootusetu. Võibolla teha hoopis eraldi artikkel ekstremism, milles saaks rääkida kõigist äärmusliikumistest ja ideoloogiatest ning sulatada selle artikli elemendid sellesse? --Lulu 13. detsember 2005, kell 07.59 (UTC)

Leian, et peaks ikkagi olema eraldi märksõna, sest selline mõiste on olemas. Andres 13. detsember 2005, kell 08.36 (UTC)

Paremradikaalsus on paremäärmuslusest erinev mõiste, kuigi mõlema sõna tähendused on aja jooksul muutunud ja nendevaheline piir on ähmane. Andres 13. detsember 2005, kell 08.51 (UTC)

Paremäärmuslus on maailmavaade, mida iseloomustab agressiivne suhtumine liberaalsesse demokraatiasse ja osasse inimõigustesse, mis nende arvates on kahjulikud ühiskonnale.

Seda võiks samahästi öelda vasakäärmusluse kohta. Nad on eristatavad lõppeesmärkide järgi, kuigi on ka seliseid ideoloogiaid, kus vasak- ja paremäärmuslus on põimunud. Andres 13. detsember 2005, kell 09.27 (UTC)

Kirjutasin "demokraatiat revideerida". See on ebamäärane, aga ei oska praegu paremini sõnastada. Nad tahavad loobuda Saksamaal ja teistes riikides praegu eksisteerivast demokraatia vormist, kuid mitte tingimata demokraatiast kui niisugusest (kuigi on vaieldav, mis on demokraatia). Andres 13. detsember 2005, kell 09.39 (UTC) --- 20. sajandi vasakäärmuslased nõudsid demokraatia asendamist korporatiivse ühiskonnaga ja nende ideoloogia aluseks oli sotsiaaldarvinistlik rassism, mis baseerub rasside ebavõrdsusel. See väide iseloomustab paremäärmuslust.

Kui me jätame Reformierakonna ja Isamaaliidu lihtsalt välja, siis me sellega veel ei saavuta erapooletust. Suurem probleem on sõna ebaõige kasutamise vältimine. Andres 1. veebruar 2006, kell 09.33 (UTC)

Mida te siin arutate? Vaadake ingliskeelse artikli pealt maha: https://secure.wikimedia.org/wikipedia/en/wiki/Far-right_politics Akki siis kaovad mõned kallutatud vaated ära.

Meil ei jätku tegijaid. Ehk tuleksid appi? Andres 9. august 2011, kell 11:19 (EEST)[vasta]

See on tõesti halb artikkel. Märkasin seda juba neofašismist kirjutades. Nii detailseks ei saa ega tasu siin minna, pigem peaks tõesti piirduma väga ülevaatliku, suures osas teoreetilise tekstiga. Püüdsin ingliskeelse artikli ja oma varasemaid fašismiteemalisi teadmisi kombineerides midagi kirjutada. Panen selle esialgu siia, kritiseerige, ja vaatame, kas sellest saab midagi söödavat tekitada. - Toomas 9. august 2011, kell 11:50 (EEST)[vasta]

Panin oma teksti artikli uue versioonina üles. -- Toomas 9. august 2011, kell 19:48 (EEST)[vasta]

See mida kiputakse nimetama paremäärmusluseks on tegelikult hoopis vasakäärmuslus. Fašistid = NatsionaalSOTSIALISTID. Seega vasakpoolsed sotsialistid kes on lisaks ka natsionalistlikud. Isegi mitte äärmuslikud vasapoolsed, need on ju KOMMUNISTID. Äärmuslik parempoolsus on hoopis Anarhism - riigi eitamine.

See kehtib küll ainult siis kui defineerida parem-vasakpoolsus nii: On kaks konkureerivat viisi kuidas rahvast õnnelikuks teha - Vasakpoolsete viis - "Igaühele võrdselt" ja Parempoolsete viis - "Igaühele vastavalt välja teenitule". Vasakpoolsed esindavad puudusekannatajate huve, parempoolsed neid kes oma tööst rahuldavalt ära elavad (keskklass).

Sellele lisandub eliit oma enda täiesti erinevate huvidega, euroopas on eliidi huve järgivat poliitikat kutsutud liberaalseks. Paradoksaalsel kombel on aga eliidi poliitikal suur ühisosa just vasakpoolsetega, mõlemad soovivad tugevat riiki ja rikkuse ümber jagamist, ainus erinevus on selles kellele ümber jagatav rikkus läheb.

Eliidina vigureerivad tänapäeval tavaliselt suurkapitalistid. Varem on sellena figureerinud aadlikud. Kuid eliidina võib figureerida ka ametnikkond ja partei juhtkond, täpselt see juhtus sotsialistlikes riikides. Ja kestab siiani Eestis.

Eelneva anonyymse deklaratsiooni kirjutas Kasutaja:TarmoKaldma. --Oop (arutelu) 13. veebruar 2013, kell 15:25 (EET)[vasta]

Viitamata väited[muuda lähteteksti]

Tavaliselt rakendatakse paremäärmusluse mõistet neile liikumistele, mille seisukohad tunnistavad mõne ühiskondliku grupi ülimuslikkust teiste suhtes ja välistavad üleüldise ühiskondliku võrdõiguslikkuse kui illusiooni või väärnähtuse. Sageli toetavad paremäärmuslased segregatsiooni ehk väidetavalt kõrgema staatusega grupi eraldamist väidetavalt madalama staatusega gruppidest.^[viide?]

Paremäärmusliku poliitika enam levinud tunnusteks peetakse autoritarismi, nativismi, rassismi ja ksenofoobiat. Samas ei pruugi paremäärmuslased olla alati põhimõttelised demokraatia vastased, kuid üldiselt vastustavad nad lääneriikidele omast demokraatiamudelit ehk liberaalset demokraatiat.^[viide?]

Paremäärmuslike ideoloogiatena käsitletakse kõige sagedamini fašismi, natsionaalbolševismi ja natsionaalsotsialismi ning nende kaasaegseid vorme (neofašism, neonatsism).^[viide?]

Kuni viited leitakse las need olla siin. --Minnekon (arutelu) 7. jaanuar 2019, kell 03:05 (EET)[vasta]

Neutraalsus[muuda lähteteksti]

Neutraalsuse võiks seada kahtluse alla. Ka allikate hinnagud on pigem subjektiivsed ja väited ei ole mitte alati faktid. Paremkonservatiivsus on paraku XXI sajandi peksukotiks, seega on raske neutraalseid allikaid leida. Telje kaldumist näitab seegi, et vikipeedias pole artiklit vasakäärmuslusest, konsevatiivsusel on aga tugev stigma. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 85.253.137.162 (arutelu • kaastöö) 14. aprill 2021, kell 14:09.

Konkreetselt millised hinnangud pole neutraalsed, objektiivsed või faktipõhised ja miks? Vasakäärmusluse artikli puudumine ei mõjuta käesolva artikli neutraalsust, aga muidu selle (nagu paljude teiste teemade) puudumine eestikeelses Vikipeedias näitab, et siin on vähe kirjutajaid ja et kõigi teemade jaoks ei jagu huvitatud, pädevaid ja vaba aega omavaid kaastöölisi. Soovi korral võid selle töö ise ette võtta. --Minnekon (arutelu) 14. aprill 2021, kell 15:48 (EEST)[vasta]

Päevalehe arvamusartikkel vaevalt et pretendeerib millelegi mille võiks siin ära tuua kui väite tõestust. Olen ise analoogseid arvamuslugusid varem viitena välja toonud ja need on pea reeglina ära kustutatud, kuna pole olnud viitena piisavad. Erandid on uudised, teadusuudised (viitega algallikale) või biograafiad. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 85.253.137.162 (arutelu • kaastöö) 14. aprill 2021, kell 20:37.

Ajalehes avaldatud artikli puhul pole küsimus iseenesest neutraalsuses, vaid asjatundlikkuses, teaduslikus tasemes ja sisulises korrektsuses. Taolise usaldusväärsuse üks garantii on avaldamine teadusajakirjas vms kohas, teine aga ka kirjatüki autori isik. Kõnealuse leheartikli autor on paremäärmusluse uurimisele keskendunud politoloog Andres Kasekamp, kes on ilmselt Eesti parim paremäärmusluse ekspert ja maailma parim Eesti paremäärmusluse ekspert. Muidugi annaks teaduslikult eelretsenseeritud avaldamiskoht tema sõnadele veelgi kaalu juurde, aga ka leheartikli puhul pole põhjust kahelda selle asjatundlikkuses, eriti arvestades, et tegu on kirjutisega, kus ei öelda midagi revolutsioonilist või vastuolulist, vaid lihtsalt tutvustatakse lühidalt tavainimestele, mida paremäärmusluse all mõeldakse ja kus seda Eestis ilmneb. Selle artikli pluss on ka eestikeelsus - kui tavaliselt tuleb tõlkida ingliskeelset erialakirjandust ja loota, et midagi tõlkes kaduma ei lähe, siis siin on Kasekamp asjad ise eesti keelde pannud (nt muuhulgas pakkudes "nativismi" vasteks "marurahvusluse"). PS. Arutelulehele kirjutades allkirjasta oma postitused lisades jutu järele neli tildet (~~~~) või klikates muutmiskasti kohal nupureas allkirja nuppu ("Allkiri ja ajatempel", vasakult kolmas). --Minnekon (arutelu) 15. aprill 2021, kell 12:51 (EEST)[vasta]

Hästi. Näen, et pole mõtet teiega väidelda, ilmselt juhib teie tegevust ja seisukohti teie enda asend parem vasak teljel. Üheks wikipedia suureks probleemiks ongi artiklid mida toimetavad ja hoiavad luubi all erinevad huvigrupid või nende esindajad. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 85.253.137.162 (arutelu • kaastöö) 15. aprill 2021, kell 14:15.

Väidelda on mõtet argumente ja vastuargumente esitades, milleks siin on kõik võimalused. Selle asemel vestluskaaslasele alusetult varjatud motiivide omistamine ei aita kuidagi kaasa küsimuse lahendamisele. --Minnekon (arutelu) 15. aprill 2021, kell 15:06 (EEST)[vasta]

Ei ole täiesti alusetu vaid teie tegevuse ülevaade. Muuhulgas näiteks kustutasite Delfi veebiportaali artkli sissekandeid ja muutsite seda nii, et ühe osapoole väide esitati faktina. Põhjuseks tõite muide puudulikud viited algallikale. Ja taas puudutas teema vasak ja parempoolsust. See teema näib teile olevat väga südamelähedane. Mis mõtet on näiteks minul hakata toimetama vasakäärmuslust puudutavat artiklit kui selle tulemuseks oleks toimetamissõda teiega? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 85.253.137.162 (arutelu • kaastöö) 15. aprill 2021, kell 15:17.

Artiklis Delfi (portaal) olen teinud 2 muudatust: üks oli portaali halvustava viitamata väite kustutamine; teises kohendasin väidet nii, et ta oleks vastavuses selle järel viidatud allikaga. Hiljem keegi pidas vajalikuks tollesse Delfi seisukohta kajastavasse lausesse lisada veel sõna "väidetevalt" ("...põhjendades otsust seal väidetavalt toimunud natsismi- ja fašismi heroiseerimisega"). Kuigi minu meelest oli niigi mõistetav, et tegu on Delfi hinnanguga, aktsepteerisin lisandust. Igal juhul polnud nii, et minu muudatuse tagajärjel esitati kellegi väidet faktina, vaid algselt oli tundmatut päritolu faktiväide, mille ma parandasin Delfi poolt esitatud põhjenduses olnud väiteks, mida omakorda võib-olla tõesti tasus veelgi täpsustada. Seega kui pole plaani kuhugi viitamata või muul moel Vikipeedia põhimõtetele mittevastavat sisu lisada, siis on minu poolt kõik korras. Ma pole pidanud ega kavatse pidada mingeid toimetamissõdasid ja olen alati olnud huvitatud vaidlusküsimuste lahendamisest argumenteerimise teel. PS. Soovitan veekord postitustele allkiri lisada. Vastasel juhul pole hiljem teistel inimestel hästi aru saada, kes, mida ja millal ütles. --Minnekon (arutelu) 15. aprill 2021, kell 18:23 (EEST)[vasta]

"Telje kaldumist näitab seegi, et vikipeedias pole artiklit vasakäärmuslusest" – selle üle vikipeedias kurtmine, et mingi artikkel on vikipeedias puudu, on tiba jabur. Kurtmisele kulutatud auru saaks suunata vastava artikli loomisele.Sillerkiil (arutelu) 6. september 2021, kell 23:05 (EEST)[vasta]

Paluks paremat allikat ja põhjalikku uurimust mis näitaks EKRE või endise Rahvaliidu paremäärmuslust. Ühe inimese arvamus, isegi politoloogi oma, ei ole piisav. Eiri kui see tuleb isikult kes on kallutatud. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 85.253.100.7 (arutelu • kaastöö) 24. jaanuar 2022, kell 14:30.

Ühe politoloogi arvamus pole tõesti piisav, et öeldut tõsikindla faktina esitada - sellepärast ongi see siin artiklis sõnastatud lihtsalt kui tolle politoloogi seisukoht. Samas EKRE puhul leiab kergesti lisaallikaid, mis seda paremäärmusluse alla liigitavad. Seega kui on soov seda parteid siin kindlamas kõneviisis paremäärmuslikuks nimetada, siis võib otsida lisamaterjali nt artiklist EKRE. Mis tõendab, et Andres Kasekamp on kallutatud ja milles see kallutatud seisneb? --Minnekon (arutelu) 24. jaanuar 2022, kell 15:36 (EET)[vasta]