Arutelu:PA

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

lühendite erikujude PA, Pa, .pa jne jne eri artikliteks tegemine on rumalus, sest siis kaob ülevaade ja lühendite kujud pole ka püsivad: mõnikord kasutatakse lühendit nii väiketähtedena kui ka suurtähtedena. Kui aga eraldi artiklid teha, siis see tähendab, et eraldi artiklid tuleks teha ka kujudele: P.A., P.A, p.a, P-A, P/A, pA jne jne, mis on lausrumalus. Nt dewiki ja enwiki käsitlevaid analoogseid juhtumeid üldjuhul ühes koondtäpsustuslehes. --Bioneer1 (arutelu) 23. september 2014, kell 10:02 (EEST)[vasta]

sama teemaga seotud arvamus ka siin: arutelu: Pm--Bioneer1 (arutelu) 23. september 2014, kell 10:15 (EEST)[vasta]
Palun põhjenda, miks lausrumalus. Kui ma otsin näiteks lühendit P-A, miks ma peaksin kriipsu sisestamata jätma?
sa võid selle kriipsu või punkti ju minugi poolest google'isse sisestada, aga kas sa sellest kasu ka saad :P Ehk siis ütleks, et need kriipsud ja punktid ja suured-väiksed tähed ei kõlba otsingute jaoks.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu23. september 2014, kell 19:12 (EEST)[vasta]
Mis jaoks Google'isse? Vikipeedias need otsingud ju töötavad. Ma ei tea, Google'ist kahetäheliste lühendite tähendusi otsida on lootusetu. Andres (arutelu) 25. september 2014, kell 10:51 (EEST)[vasta]
Aga sellepärast, et otsinguks kasutatakse siiski otsingumootoreid ja mitte Vikipeediat. Ja inimene tõesti ei pea eelnevalt teadma, et siin eksisteerib selline asi nagu suurte ja väikeste tähtede vahel range vahetegemine. Linuxikasutajad võivad veel selle peale tulla, aga Windows ei lase sul isegi ühte kausta tekitada faile pa, Pa, PA. ja DOS-i ja Windowsi otsingud on olnud aegade algusest peale tõstutundetud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu25. september 2014, kell 14:34 (EEST)[vasta]
Kui keegi otsib Google'ist, mitte Vikipeediast, miks me peaksime tema pärast siis muretsema? Ma proovisin Google'ist otsida, ja siia igatahes ei satu. Andres (arutelu) 25. september 2014, kell 17:21 (EEST)[vasta]
Aga lihtsalt sellepärast, et ligi 80 % inimestest alustab uue info otsimist otsimootoritest.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu5. oktoober 2014, kell 04:17 (EEST)[vasta]
Hea küll, aga ma pean silmas, et niisuguste kahetäheliste ühendite otsimine Google'ist on üsna mõttetu, sest Google ei vii kuigi ruttu selliste lehekülgede juurde nagu meil, meie juurde ka mitte. Andres (arutelu) 5. oktoober 2014, kell 09:44 (EEST)[vasta]
Kui lühendil on mitu varianti, tuleb teda käsitleda mitme lühendina ning mitme variandi all ära tuua. Andres (arutelu) 23. september 2014, kell 13:25 (EEST)[vasta]
Need on ju tõesti erinevad lühendid. Mingil põhjusel neid eristatakse, enamasti võrdlemisi rõhutatult, miks ei peaks siis meie seda tegema. Kui neid vastastikku asendada, pole see tihti enam arusaadav. Kui inimesed (kas laiskusest või teadmatusest) valesti otsivad või tehnilised võimalused asju piiravad, ongi meie asi tähelepanu juhtida sellele, kuidas on õige. Me ju võtame arvesse isegi nt igasugu kummalisi suurtähti keset sõna või väikese tähega algavaid nimesid ja eristame organisatsioone suure ja väikese algustähe abil. Ka mitteeksitavat pealkirja on sellistele koondartiklitele võimatu panna. Siin on sama lugu nagu nt vigaste ümbersuunamistega; kui vigase otsinguga õigesse artiklisse satutakse, kinnistab see vigast nimekuju veelgi. --Epp 23. september 2014, kell 17:04 (EEST)[vasta]
Seda teemat olen ma siin kusagil (aga mis lehel???) mõni aasta tagasi Andresega vaielnud ja mina oma seisukohta selles osas muutnud ei ole: need lühendid tuleb kajastada kõik ühel ja samal lehel ning mitte jagada neid erinevate lehtede vahele laiali.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu23. september 2014, kell 18:47 (EEST)[vasta]
Minu meelest teistes keeltes pole eksitavad pealkirjad. Lihtsalt mingisugune tinglik pealkiri tuleb täpsustusleheküljele valida. Kui koondame ligidased lühendid ühele leheküljele, aga ei aja sassi, mis mille kohta käib, siis minu meelest pole midagi valesti.
Minu meelest pole ka põhjust lugejatele ette heita, et nad otsivad valesti, sest see on tõesti harjumuspärane, et otsingud pole tõstutundlikud, ka Vikipeedias (kui mõnel erandjuhul just pole otsustatud asju eristada suure ja väikese tähe abil). Ja kui erinevad lühendid on juba sedasi koondatud, siis pole kuigivõrd mõtet ka harvemaid punkti või sidekriipsuga lühendeid eraldi tõsta ja sundida lugejat sedasi osalt ikkagi erinevate seotud täpsustuslehekülgede vahel kolama, eriti arvestades, et selliseid lühendeid on kerge sassi ajada.
Vigaste ümbersuunamistega on see häda, et neile võidakse linkida ja kuna link viiks õigesse kohta, siis jah vigane vorm justkui sobiks. Aga täpsustusleheküljele niikuinii pole põhjust linkida. Ja kui lühend pole suunatud konkreetse asja juurde, vaid on suunatud täpsustusleheküljele, kus on näidatud, milline lühend konkeetse asja kohta käib, siis minu meelest ei saa lühendit ka vale kasutusega kokku viia.
Hiljuti oli sellest juttu veel siin: Arutelu:Tk Pikne 23. september 2014, kell 19:35 (EEST)
Veel varasemast: Arutelu:Am. Aga neid lehti on veel.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu23. september 2014, kell 20:57 (EEST)[vasta]
Ma ei saa aru, kuidas saab sassi ajada näiteks lühendit am lühendiga a.m või a-m või a/m. Iseasi, kui punkt on lõpus. Siin ei ole ju asi tõstutundlikkuses.
Vigastes ümbersuunamistes ma probleemi ei näe. Andres (arutelu) 25. september 2014, kell 10:48 (EEST)[vasta]
Ota vets. Nagu sa ise väga hästi tead, siis pahatihti jäetakse punktid panemata ka sinna, kus nad olema peavad. Aga lühendid A.M., AM, a.m. ja am tähendavad kõik ka vähemalt ühes variandis täpselt ühte ja sedasama (ante meridiem)  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu25. september 2014, kell 14:34 (EEST)[vasta]
Minu meelest seda lühendit eesti keeles ei kasutata ja me ei pruugi seda seda üldse ära tuua. Teiseks, kui mõni niisugune lühend on, millel on mitu varianti, siis võib iga varianti käsitada eri lühendina. Kolmandaks, kui keegi kirjutab valesti, siis minu meelest ei ole ülekohtune, et ta peab pikema tee läbi käima. 25. september 2014, kell 17:21 (EEST)~

Täpsustuslehe koondpealkiri[muuda lähteteksti]

Pikne mainis eelnevalt ka tinglikku koondpealkirja. Andres kuskil arutelus pakkus, et see võiks olla suurtäht ja väiketäht ehk siis antud juhul Pa, mitte PA. See on tingitud tõstutundlikkusest--Bioneer1 (arutelu) 24. september 2014, kell 11:37 (EEST)[vasta]

siiski nt enwik'si ja dewiki's on ilmselt kokkuleppeliselt selleks mõlemad suurtähed, ehk PA--Bioneer1 (arutelu) 24. september 2014, kell 11:39 (EEST)[vasta]
Kui koondnimekiri Pa ja PA kohta oleks "Pa" all ning "PA" näeks välja niisugune, siis ma saaks veel aru. Need kes sisestavad "pa", arvestades tõstutundlikkusega, jõuavad koondleheküljele. Siia aga jõutakse ainult juhul, kui sisestatakse suur A, järelikult teatakse, mida otsitakse. Sellepärast on minu meelest mõistlik, kui siin on need asjad, mis otsingule vastavad. Andres (arutelu) 25. september 2014, kell 10:48 (EEST)[vasta]
seetõttu tulebki täpslk-d Pa ja PA liita (praegu on need Epu tehtuna eraldi), et sõltumata sisestavast sõnast jõutaks alati ühele ainsala koondleheküljele, mis teiste vikide eeskujul peaks olema PA, mitte Pa--Bioneer1 (arutelu) 26. september 2014, kell 15:21 (EEST)[vasta]
Minu meelest ei ole eeskuju piisav argument, kui sellele on sisuline vastuargument, millele pole vastust. Andres (arutelu) 27. september 2014, kell 19:18 (EEST)[vasta]
Oletaks, et põhjuse kasutada suurtähti kasutada annab see, et mõned kahetähelised pealkirjad peavad siiski jääma konkreetsetele asjadele (näiteks kasvõi Ob ja Po).  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu26. september 2014, kell 16:09 (EEST)[vasta]
Mina ei näe siin põhjust: esiteks, pealkiri peaks olema Po (täpsustus) (kui selle pealkirja all midagi täpsustada poleks, siis muidugi oleks PO), teiseks, kõiki juhtumeid ei pea ühtlustama. Andres (arutelu) 27. september 2014, kell 19:18 (EEST)[vasta]