Arutelu:Nimede eestistamine

Kas tuleks teha kategooria või loend isikutest, kelle nimed eestistati? --Improvisaator 26. august 2009, kell 14:41 (UTC)

Võiks ju teha sellise lehekülje, kus on fikseeritud kõik artiklit väärivate isikute nimede eestistused. Andres 26. august 2009, kell 14:51 (UTC)

No need, kelle kohta juba artikkel on, järelikult väärivadki artiklit. --Improvisaator 26. august 2009, kell 14:53 (UTC)

Arvan, et kõigi kohta, kes väärivad, artiklit veel pole. Andres 26. august 2009, kell 14:54 (UTC)

kohanimede eestistamine

Miski kummaline, ilma viiteta väide tekstis. Hetkel on:

Samaaegselt toimus ka kohanimede eestistamine, mis oli plaanitsetud sunduslikuna.

Küsin, kas mitte ei olnud teegemist võõrriikide võõrapäraste
nimede asendamisega nii, et ka kirjalikult võeti kasutusele
põlisnimed? Miski rakvjorri asendamine maakeelse pärisnimega
ametlikus kirjavahetuses ja kooli maateaduses on mõistuspärane.
Sunniviisiline oli ta kindlasti võõrriigi endistele ametnikele,
kes vaevalt, et oma ainuõigest kantseliidist tahtsid loobuda.
Niipalju spekulatsiooniks, kuni viited tulevad. suwa 26. august 2009, kell 15:28 (UTC)

Kohanimede eestistamiseks anti vastav määrus. Võin selle üles panna, kui keegi teine ei viitsi riiulist oma isiklikku Riigi Teatajat välja võtta. Ülejäänud taarausulise demagoogia jätan tähele panemata. --Improvisaator 27. august 2009, kell 09:52 (UTC)

Noh, pane siis üles. Andres 27. august 2009, kell 10:07 (UTC)

Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamise määrus.

RT 1938, 87, 777.

§ 1. Koha- ja kinnistusüksuste nimede korraldamisel loetakse eestipäraseiks koha- ja kinnistusüksuste nimed:

1) milleks on selgelt eestikeelsed ning eestipärase foneetikaga ja kohanime käändes esinevad tüvi- või liitsõnad;

2) mis on tuletatud käändsõna- või kohanimeliidetega ning on eestipärase foneetikaga;

3) mis küll midagi ei tähenda, kuid oma häälikkombinatsioonilt on eestiilmelised;

4) milleks on eestipärased nimed või liitmoodustised, mille üheks osiseks on eestipärane nimi või mis koosnevad mitmest eestipärasest nimest;

5) milleks on eestipärased välismaised kohanimed või rahvusenimed.

§ 2. Võõrapäraseiks loetakse koha- ja kinnistusüksuste nimed:

1) mis on selgelt võõrkeelsed või milleks on rahvusvahelised võõrsõnad;

2) mis on tuletatud võõrkeelsete liidetega või mis koosnevad eesti- ja võõrkeelseist sõnadest;

3) mis küll midagi ei tähenda, kuid oma häälikkombinatsioonilt on võõrapärase ilmega või ilmselt võõra algupäraga;

4) mis on foneetiliselt võõrapärased;

5) milleks on võõrapärased nimed või mis koosnevad eestikeelsest sõnast ja võõrnimest;

6) milleks on võõrapärased välismaised kohanimed või rahvusenimed.

§ 3. Labast tähendust omavaiks või halvakõlalisiks loetakse koha- ja kinnistusüksuste nimed:

1) milleks on sõimusõnad, halvakspandavate elukutsete nimetused või halba omadust tähendavad sõnad;

2) milleks on otseselt halva tähendusega või keelepruugis halva tähenduse saanud tarbeasjade, esemete, loomade ja kehaosade nimetused;

3) mis on pilkelise või koomilise varjundiga.

...

Jne. --Improvisaator 31. august 2009, kell 09:01 (UTC)

Ma ei tea, kas viimane muudatus on õige. Artikkel käib varasema aja kohta. --Numbriga kärumees 29. detsember 2011, kell 14:56 (EET)

Pöörasin tagasi. Andres 29. detsember 2011, kell 14:57 (EET)

Minu meelest ka Max Kaur tuleks sellest nimekirjast välja võtta. Tänapäeva eestistamised peaksid olema eraldi. Andres 30. detsember 2011, kell 12:44 (EET)

Aga kus rääkida tänapäeva ja üldse nimede eestistamisest kui üldmõistest? Adeliine 12. veebruar 2013, kell 09:30 (EET)

Omapärasel kombel sai endale eesnime Tartu ülikooli etnograafiaprofessor G. Ränga hiljuti sündinud poeg. Professor oli pojale valinud nimeks Osmo. Seda nime aga perekonnaseisuametis ei lubatud, kuna see polevat eesnimi, sest seda ei leiduvat meie ametlikuks saanud eesnimede nimestikus. Soovitati võtta Osmu, mis olevat eestiline. Professor pahandus sellest ja tahtis siis poissi ristida Kristjaniks, missugune nimi olevat rahvusvaheline. Ka seda ei lubatud – olevat võõras. Siis professor jättis Kristjanil ära esitähe ja palus nüüd nimeks registreerida Ristjan. See leitigi olevat eestiline ja registreeriti. Anno. Märkmeid Tartust. Rahvaleht, 9. veebruar 1940, nr. 34, lk. 5. --IFrank (arutelu) 22. detsember 2013, kell 02:06 (EET)

Ideaalis oleksid loendis kõik eestistatud nimedega isikute elulood. Vahest tuleks loend teha tabeliks, mida saaks sorteerida ka endiste nimede järgi, aga ei oska, liiga töömahukas. --IFrank (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 03:57 (EET)

---

Nimekirja täienemisele pole lõppu näha – ehk oleks mõtekas eraldi artikkel või loend teha ja siia vaid mõned näited mõne tuntuma isiku kohta jätta. --Vihelik (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 00:23 (EET)

Ei vaidle vastu, aga kuni eraldi artiklit ei ole, on ehk praegunegi abiks (vahest oleks parem uute ja vanade nimede järgi järjestatav tabel, aga ma ei oska seda teha). Mis oleks tuntuse piir väikese nimestiku jaoks? --IFrank (arutelu) 18. jaanuar 2014, kell 00:35 (EET)

Samateemaline artikkel ka ruwikis

V-o tuleks teha ka artikkel eestistamine. Ruwikis räägib praegusest nimede teemast artikkel ru:Кампания по эстонизации имён и фамилий (1920—1940)--Bioneer1 (arutelu) 20. juuni 2014, kell 13:34 (EEST)

---

Endiselt on loendis segiläbi kampaania ajal ja hiljem (võib-olla ka varem?) vahetatud nimed. Mõistlik oleks jätta siia (kui üldse) kampaania korras muudetud ning tõsta tervikleond koos nimemuutmisaastaga eraldi, kus seda võiks siis ka täiendada. Sealjuures peaks siis rõhutama, et alati ei ole selge, kas nimevahetuse motiiv on rahvuslik, poliitiline või kriminaalne.

---

"Max Kaur" on minu meelest problemaatiline. Kas siis "Max" on eestipärane nimi? Andres (arutelu) 24. mai 2016, kell 23:48 (EEST)

Olen selle poolt, et siinsesse artiklisse jääksid alles üksnes sõjaeelsed eestistatud nimed. Hilisematega nimemuutmistega peaks tegelema kuskil eraldi, nt nimeseadust selgitades. Muide, suht hiljaaegu on muudetud ka vastupidi, nt Vilba>Wilbach. Ssgreporter (arutelu) 25. mai 2016, kell 00:35 (EEST)

Veidrused/labasused/roppused.

Kas nimede eestistamiseks saab ikka pidada seda, kui eestikeelne halvakõlaline nimi vahetatakse ilusama eestikeelse nime vastu? Minu arvates ei saa seda eestistamiseks nimetada. Eestistamiseks võiks ikkagi nimetada võõrapäraste ees- ja/või perekonnanimede muutmist eestipäraseks. Metzziga (arutelu) 7. veebruar 2021, kell 15:34 (EET)

Minu meelest seda ei peetagi eestistamiseks. Kui jutt käib siinsamas ülal esitatud seadusetekstist, siis labased jms nimed on eraldi paragrahvis eesti- ja võõrapäraste nimede kirjeldamisest. --Minnekon (arutelu) 7. veebruar 2021, kell 16:01 (EET)

Pidasin eeskätt silmas, et artiklis on "Eestistatud nimesid" all välja toodud näiteks Kits, uue nimega Kivisalu ning Kops, uue nimega Koitmets. Ja isiklikult olen näinud Vikipeedias küll korduvalt, et mõne kahtlase väärtusega, aga eestipärase nime muutmist 1930.-ndatel aastatel on nimetatud eestistamiseks. Sellest ka küsimus. Saan siis aru, et selline käsitlus on ekslik ja peale sattudes võib eestistamise julgelt asendada sellistes artiklites mõistega "muutis nime" ning siit artiklist ja eestistamise loenditest igasugu kitsed ja sokud välja visata? Metzziga (arutelu) 7. veebruar 2021, kell 16:20 (EET)

Ilmselt on need tõesti ekslikult sinna nimekirja sattunud. Artiklis puudub ka viide, kust need nimed võetud on. Kui artikli lõpus lingitud onomastika andmebaasist, siis seal on eestistatud nimed läbisegi muude nimemuutmistega. --Minnekon (arutelu) 7. veebruar 2021, kell 17:24 (EET)

Vaatan täna-homme eestistatud nimede loendid üle. Heitsin pilgu peale ja seal on sees ka eestikeelsete nimede muutmisi (Ahv, Raisk jne). Mõistlik on jätta sinna ainult võõrnimede muutmised. Metzziga (arutelu) 7. veebruar 2021, kell 17:29 (EET)

Küsin lihtsalt, et kui kõigilt Eesti ajal muudetud ebaväärikatelt perekonnanimedelt kategooriad ära võtta, kust siis suvaline lugeja nad ühest kohast üles leiab?

Võib-olla tasuks luua siis mingi kategooria "endised perekonnanimed" vms. Enamus neid nõmedamaid ju enam kasutusel ei ole. Ülejäänute puhul - Hunt, Jänes jne ei ole vast mingit kategooriat vaja - need on levinud perekonnanimed ja iga täie aruga inimene saab aru, et nendest, olgu siis põhjuseks abiellumine, asjaolu, et nimi ei meeldi või midagi kolmandat, on ka loobutud. Igatahes kategooriasse "Eestistamisel muudetud perekonnanimed" neid kindlasti jätta ei tohiks, sest juhul kui keegi (hüpoteetiline näide) näiteks Sitt asemel Sikk perekonnanimeks võtab, ei ole tegu ju kuskilt otsast eestistamisega, vaid lihtsalt ebameeldiva nime väljavahetamisega. Kõikidest perekonnanimedest, mida muudetud on, ei anna nagunii registrit luua, sest siis tuleks sinna kanda vast kõik perekonnanimed, mis on või on olnud Eestis kasutusel (nimed vahetuvad ju tihti ka kasvõi abielludes). Metzziga (arutelu) 3. mai 2022, kell 17:01 (EEST)

Nimede eestistamine oli ajaliselt ja ruumiliselt enam-vähem täpselt piiratud terviklik protsess ja seda nimetatigi eestistamiseks. Näiteks Nimede-eestistamise Toimkonna 1929. a. aruandes on öeldud: "Nimede-eestistamise Talituse kaudu on 22 perekonnanime muudetud 1929. a. Suur osa neist on võõrapärased, aga on ka inetuid eestikeelseid (Tutso, Luhakooder jne.)." See on kaasaegne autoriteetne seisukoht. Nimede eestistamine on väljakujunenud nimi ja siia alla võisid kuuluda ka veidrad nimed, nagu nad kuulusid Eesti ajal. Kõik perekonnanime muutmise palved ja otsused avaldati vahet tegemata Riigi Teataja Lisas. Kui nüüd koolinoored hakkavad endaleiutatud piirangute alusel osasid nimemuutmisi välja viskama, ja veel ilma uusi kategooriaid lisamata, siis see lihtsalt lamestab ja vaesestab tänapäeva arusaamist kogu selle suure kampaania kohta. Sellise loogika järgi eestistatud perekonnanimed, mis määrati mõnele varem "eestipärast" nime kandnud isikule, ei olegi eestistatud nimed ja pudenevad sõelast läbi. Selle loogika alusel polekski vaja perekonnanimede artikleid teha, kuna abiellumine on eelkirjutaja arvates ka perekonnanime eestistamine. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 46.131.43.201 (arutelu • kaastöö) 7. mai 2022, kell 23:31‎.

Palun arenda funktsionaalset lugemisoskust!

1.) "Eestistama" tähendab ÕSi järgi "eestiliseks, eestipäraseks" muutma. Kuidas peaks välja nägema eestipärase nime eestipäraseks muutmine?

2.) Näiteks Nimede-eestistamise Toimkonna 1929. a. aruandes on öeldud: "Nimede-eestistamise Talituse kaudu on 22 perekonnanime muudetud 1929. a. Muudetud - mitte eestistatud. On selge, et kuna inetuid nimesid just metsikutes kogustes ei olnud, ei hakatud nende muutmise tarbeks ka mingit eraldi toimkonda looma, vaid kui parajasti nimede eestistamine käis, vahetati selle käigus välja ka kohatud nimed. Aga asjaolu, et neid nimesid aitas välja vahetada Nimede-eestistamise Talitus, ei näita veel, et kohatu eestipärase nime vahetamine on eestistamine. (Anonüümse IP loogika järgi on eeldan et juhul, kui tuletõrje puu otsast kassi alla toob, tegu tulekahjuga?) Igatahes ei ole ma kohanud kusagil väljaspool Vikipeediat, et eestikeelse nime teise eestikeelse vastu vahetamist (ka juhul kui nimevahetuse aeg eestistamise kampaaniaga kokku langes või seda Nimede-eestistamise Talituse kaudu vahetati) eestistamiseks nimetataks. Ja kui keegi ka nimetab, on see keeleliselt ebakorrektne.

3.) Ei puutu otseselt teemasse, aga koolinoor pole ma juba enam mitu aastat. Päris kahju tegelikult - noorus on ilus aeg.

4.) Põhimõtteliselt võib mingi kategooria "Muud Nimede-eestistamise Talituse kaudu muudetud nimed" vms olemas olla, pole vastu. Küll aga ei tohiks taolisi nimesid, kui nad olid eestipärased, eestistatud nimedeks lugeda, sest see on keeleliselt vale. Metzziga (arutelu) 8. mai 2022, kell 08:23 (EEST)

Ma pole teemaga piisavalt kursis, et välistada võimalus, et nimede eestistamise mõiste alla tõepoolest miskipärast ka juba eestipäraste nimede muutmine loetakse, aga seda peaks tõendama paremate allikatega, kus selgelt nii öeldakse. Hetkel paistab, et ei saa rohkemat öelda, kui et eestistamise kampaania ajal ja eestistamiseks loodud asutustes tegeleti ka nö koledate nimede muutmisega. --Minnekon (arutelu) 8. mai 2022, kell 14:11 (EEST)