Arutelu:Mürgistus

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Mariina, see artikkel võiks olla inimesel esinevast haigusseisundist, tuginedes RHK-10 klassifikatsioonile. Veterinaarmeditsiini diagnoosidest (non-human poisoning) võiks rääkida kas eraldi artiklis või vähemasti eraldi alajaotuses. Tuleks lisada viited allikatele. Täiesti omatehtud definitsioone, mida ei ole kusagil varem avaldatud, ei saa päris heaks tavaks lugeda.--VillaK (arutelu) 16. detsember 2014, kell 21:13 (EET)[vasta]

Tere VillaK!
esmapilgul oleks võinud ju arvata ...
mina leian, et kui alustan definitsiooniga oma peaga siis on väiksem võimalus, et ma kedagi kopeeriksin või kellegi öeldu 'ära varastaksin' - definitsioon on siinkohal üldine ja alus on tegelik - elusorganismipõhine - siit saaks hakata artiklit komplekteerima ja see on mõiste kust alt Vikipeedia lugeja võiks midagi sarnast otsida ...
loomulikult on definitsioon ebatäpne ja vaidlustatav näiteks on kirjandust selle kohta kuidas inimeste suhtes mürkmadude sülg on toksiin ja räägitakse veel:
  • fütotoksiinid - riitsinus (ritsiin), surmaputk, harilik lina (õied), ülane (õied);
  • mükotoksiinid - kärbseseen;
  • zootoksiinid - madude, skorpionite, ämblike jpt kaudu.
kindel, et kõik viited olid enne minu polt ravimite manustamisega kaasnevate mürgistusseisundite tillu-vaate sisestamist ikka olemas...
ma selle Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooniga ei ole eriti kursis, koodid lisan vahel vastavatesse artiklitesse aga kuna need on tänapäeval masinapõhised ega anna ülevaadet patsiendi seisundi kohta siis ei ole nad patsiendile väga täpseks teejuhiks ja ega seal kõike ilmselt ei ole ka aga rästikuhammustus on vast jaotises X20 - kokkupuude mürkmadude ja mürgiste sisalikkudega ja siis lisatakse kas kodus, tööl jne...
kui Sa pidasid silmas seda, et lisasin 'akuutse mürgistusseisundi' siis ma arvan, et see on nii - seda kuidas kodeeritakse ja tuvastatakse pikemajaliste mürgiste kemikaalidega kokkupuute tagajärjel tekkinud kahjud tervisele (mürkkemikaalide kuhjumine organismis) ei ole minu jaoks käesoleval ajal selge - kuidas meditsiinitöötajad neid seisundeid tuvastavad, millist abi saab mürkkemikaalidega läbiimbunud organismile kiirelt osutada ja kes kannab võimalikud kahjud ja kohtukulud Eesti piires näituseks kas tööandja, Eesti Haigekassa jne... ja töökeskkond ei ole tervisele ohutu paljude elukutsete esindajatel, näiteks juuksurisalongides töötaval personalil - kui juuste blondeerimine kahjustab DNA-d blondeeritaval siis sissehingatavad kemikaalide aurud korda 8 tundi (peast võetud) päevas korda nädalas korda aastas.... või ka jälle ravimitööstustes üksnes näomaskidega liinitöötajad jne jne ...
aga selleks, et teema saaks avaneda lisasin mina üksnes mõned ravimimürgitused, kuidas need igale organismile mõjuvad saab iga patsient (või ka enesetapja) vajadusel ise järele proovida (arstid kirjutavad ravimeid (farmakoloogiline meditsiin) nemad ei sunni neid sisse võtma) - ka üks aspiriini tablett võib ravimeid mitte-tarvitanud inimese ägeda intoksikatsiooniga haiglakorda viia... ka vitamiinipreparaatide (A- vitamiini ja D-vitamiini) suurtes kogustes manustamine (hüpervitaminoos) võib surma põhjustada ...
General Principles of Poisoning
Poisoning
[1]
Poisoning- inhalation, ingestion, or injection of, or skin contamination ith, a harmful substance - is a common problem. ... In the United States, about 2,5 million people are poisoned annually. ... In adults, poisoning is most common among chemical company employees, particularly those in companies that use chlorine, carbon dioxide, hydrogen sulfide, nitrogen dioxide, and ammonia...

Professional Guide to Diseases, Lippincott Williams & Wilkins, lk 1088...

Health and Environmental Consequences of the World Trade Center Disaster
Study: Nearly 70% of WTC recovery workers suffered lung problems
Teflon and Perfluorooctanoic Acid (PFOA) ...
Mariina 17. detsember 2014, kell 09:07 (EET) alias Простота
Tavaliselt on ühel mõistel kirjanduses mitu definitsiooni, mis võivad ka sisuliselt erineda. Minu meelest tuleb definitsioon kirjanduses olevate definitsioonide põhjal ise kokku panna. Viite võib panna neile definitsioonidele, millest on lähtutud. Kui on oluline sisuline lahknevus, tuleb kindlasti ka sellest rääkida. Andres (arutelu) 17. detsember 2014, kell 10:17 (EET)[vasta]
Diskussiooni tuum on siin tegelikult Mariina poolt lisatud fraasis "looma organismi nii tahtlikult kui juhuslikult sattunud". Vikipeedia artikkel Loom sedastab: "See artikkel räägib mõistest, mis jätab inimese loomade seast välja". Jah, muidugi on ka inimene inimahvide sugukonda kuuluv loom, ent kui on võetud liin, et inimeste ja loomade vahel tehakse eestikeelses Vikipeedias (nii nagu ka paljudes teistes Wikipedia versioonides) vahet, siis võiks vähemalt olla selles osas järjekindel. Või on siis printsiibiks järjekindel ebajärjekindlus. Kirjutan defineerimisest kunagi pikemalt ja siirdaks sellekohase diskussiooni siis sobivamasse kohta. --VillaK (arutelu) 17. detsember 2014, kell 10:34 (EET)[vasta]
Ei, meil ei ole niisugust liini. On kaks looma mõistet, ühest räägib artikkel Loom, teisest artikkel Loomad. Linkida tuleb õigesti, kusjuures juhtudel, kus on võimalik vääriti mõista, tuleks tekstis ikkagi täpsustada, kummast mõistest on jutt. Andres (arutelu) 17. detsember 2014, kell 10:44 (EET)[vasta]
Et mürgistuse olemus on inimese ja teiste loomade puhul sama, siis minu meelest pole põhjust anda looma ja inimese mürgistuse kohta eraldi definitsioone. Artiklis võivad olla humaanmeditsiini ja veterinaaria kohta eraldi alajaotused. Ma katsun definitsiooni kohendada. Andres (arutelu) 17. detsember 2014, kell 10:49 (EET)[vasta]
Jätsin ära selle, et see võib olla tahtlik või mitte, sest minu meelest siin kaksipidimõtlemist ei ole. Samuti jätsin ära, et see on peamiselt äge, sest see ei kuulu definitsiooni. Allpool on juttu sellest, et mürgistus võib olla äge või krooniline. Peamisest ägedusest võib allpool rääkida, kui selle kohta on täpsemaid andmeid. Küll aga jätsin sisse selle, et mürk võib tekkida ka organismis eneses, sest tundub, et siin võidakse vääriti mõista. Andres (arutelu) 17. detsember 2014, kell 11:00 (EET)[vasta]
Selge. Kuid minu hinnangul Vikipeedia mediaankasutajale sellised kokkulepped küll kuidagi iseenesestmõistetavad ei ole kui ühe mõiste ainsuse (loom) ja mitmuse (loomad) vorm on erinevalt sisustatud, kuid sellegipoolest kasutame ainsuse käändevormi (looma) ja lingime mitmuse vormis artiklile Loomad. --VillaK (arutelu) 17. detsember 2014, kell 11:12 (EET)[vasta]
Kui on tarvis sama väljendiga väljendatavate eri mõistete jaoks eri pealkirju, siis tuleb tahes-tahtmata midagi kokku leppida. Muidugi võib vaielda selle üle, milline pealkirjastamine on kõige sobivam. Minu arvates piisab lugejale, kui artiklite päises on täpsustusmärkused, mis võimaldavad tal õiget artiklit leida. Ja muidugi peavad lingid olema õiged. Andres (arutelu) 17. detsember 2014, kell 12:10 (EET)[vasta]
hetkel ei ole minu arust diskussiooni tuum ei algses defineerimsie katses ega ka loomas ja organismis - muidugi 'mürgitavad' ja 'mürgituvad' ka bakterid, viirused ise elusorganismi poolt saadetud keemiliste signaalainete toimel - organism ja loom (rakkude arvu järgi jaotatakse organisme üherakulisteks ja hulkrakseteks. Organismid jagunevad taksonoomiliselt prokarüootideks ja eukarüootideks.)
siinne termin intoksikatsioon on laiemas tähenduses meditsiini ja veterinaaria valdkonna termin, kuna artiklis ei olnud kirjeldatud bakterite antibiootikumimürgitust jne) ja selliselt käibel -
haigus ta ilmselt ei ole aga tihti võib mürgitatu mürgistusseisund tõttu vajada kiiret erakorralist abi: 1 malaariaravimi klorokviini tablett võib lapse tappa (hoiatavalt) ja hüperitsism võib tabada nii inimesi kui liht-naistepuna söövaid osasid kariloomi ...
vahet teen mina artiklites küll aga mitte piisavalt ja mitte ilmselt üldlevinud tähenduses paljudel imetajatel on sarnased haiguslikud seisundid kuid puudub kindel klassifitseerimissüsteem kuna termin on tihti sama nii inimestel kui teistel inimese poolt kirjeldatud imetajatel, või on juba mitmed artiklid valmis ja räägitud üksnes inimesest siis lükkan teksti pisut allapoole - ka artiklis maks võiks olla välja toodud nii inimese maks, hiire maks, mao maks, jänese maks, lamba maks, karu maks jne...
mina leian, et minu täpsustused on kooskõlas termini üldmõistega ja muutsid artikli paremaks, kui Sina leiad vastupidist siis saad minu tehtud muudatused alati tagasi pöörata, mina ei ole aktiivne vikipedist ja redigeerimissõda ilmselt seetõttu ei tule - tihti on mul õigus, lihtsalt ma ei pea vajalikuks seda lärmakalt taotleda, siin on kasutajatele niigi 'jälgede ajamine keeruliseks muudetud' - kord artikli esiseljas kord tagaseljas...
muidugi vahel eksin ka mina kuid enne oli organism ja mina lisasin looma

Mürgistus (ka mürgitus või intoksikatsioon) on väliskeskkonnast organismi sattunud või organismis eneses tekkinud mürgi mõjul tekkiv haigusseisund.

Mariina 17. detsember 2014, kell 11:18 (EET) alias Простота
Tundub, et kui rääkida mitteloomade mürgistustest, siis see võiks küll mõne teise artikli teema olla. Organismi all oli enne vaikimisi mõeldud inimese organismi.
Mille põhjal Sa väidad, et mürgistus ei ole haigus? Andres (arutelu) 17. detsember 2014, kell 14:38 (EET)[vasta]
Mul puudub vähimgi huvi siin õigust taga ajada. Eesmärgiks on saavutada võimalikult suur selgus ja informatiivsus ja seda võimalikult väheste tähemärkide arvuga. Ilmselt on meil ka mõnevõrra erinev arusaamine lärmakusest. Mu konstruktiivne ettepanek on, et Eesti Vikipeedia peaks üritama endale värvata valdkondade kaupa vastutavaid toimetajaid, kelle nimed on teada, kellel on ainevaldkonnas pädevus, entsüklopeedilised oskused, kelle poole saab pöörduda, kes ühtlustavad erinevate kaastöötajate stiili ja lahendavad võimalikke vaidlusküsimusi. Praegu käib Andresele ilmselt üle jõu süveneda piisava põhjalikkusega erinevate valdkondade teemadesse. Kardan, et asi ei saa kvalitatiivselt paraneda ilma valdkondade vastutavate toimetajateta. --VillaK (arutelu) 17. detsember 2014, kell 12:00 (EET)[vasta]
Seda ettepanekut tuleks arutada laiemas ringis, üldise arutelu leheküljel.
Kas Sa mõtled seda, et 1) need vastutavad toimetajad ei oleks ise tegevvikipedistid ja 2) nende nimed oleksid avalikult teada? Andres (arutelu) 17. detsember 2014, kell 14:50 (EET)[vasta]
mina mõtlesin et Sina olid artikliga lõpetanud ja mul oli parasjagu vaba auk, mille täitsin ravimimürgituse osaga...
jah see suur selgus on võimalik Vikipeedias nüüd küll aga kelle-mille arvelt, hetkel on artiklis koos miskit ja mina näituseks vaataksin kuidas neid selgemaks saab - ravimimürgitused lahutasin aga tuleks defineerida ja siis saaks ehk eraldi artiklisse, selge see, et kõikide seente ja bakterite ja keemiliste ainete mürgitusseisundite kohta ilmselt artikeid niipea ei tule aga Vikipeedia kasutajad-lugejad saavad toetuda üldmõistele, samuti vajaks täpsustamist esmaabi osa aga see on minu arust - mul lihtsalt on selline pilt, et kui igaüks natuke teeb siis saame kuidagi lugejatele kasulikud olla - näiteks toataim Aaroni kepp laste poolt sööduna (täpsemini mahla toimel) võib väikelapsel põhjustada limaskestade turset ja takistada hingamist kas hingamise lakkamist esile kutsuda ei tea, pole lugenud ...
mina olen lärmakas küll olnud algusaegadel aga siis kuidagi selgines, et teen mis teen, nii hästi või halvasti kui oskan, ja püüan hoiduda (siililegi selge, et mina olen üks äraütlemata rahumeelne inimene) neist kasutajatest, kes püüavad 'vastandumise/vastandamise/võtmisega/sunniga' ja paar veel näiteks sobivale käitumisele rõhumine jms....
noh seda peab kasutaja Andrese käest ilmselt üle küsima, kas tal käib üle jõu süveneda piisava põhjalikkusega erinevate valdkondade teemadesse.
aga siin võib-olla ka see 'liidus', et paljud erinevad ainevaldkonnad on tänapäeval ka mitte-asjatundjatele piisavalt kättesaadavad ja ligipääsetavad ja ma ei ole märganud, et kasutaja Andres oleks soovinud kedagi kasutajatest kontrollida või allutada, ja eks mina olen ka Vikipeedias kohanud vast mõnda oma eriala andunud ja austatud spetsialisti aga siin vast ei ole tegelikult see nõudeks - Vikipeedia on vabatahtlikkuse alusel ja kui konreetne nn konstruktiivne ettepanek baseerub üksnes 'minu tegemistel' siis mul pole tõesti meditsiini kraadi ette näidata aga küll on minu hingel paar arsti ja eriarsti, kellele üks inimene on asja lihsalt ja arusaadavalt selgeks teinud (nii anatoomilised, füsioloogilised kui filosoofilised) - silmast-silma ja suulised kokkupuuted on lastearsti, kardioloogi, südamekirurgi ja endokrinoloogiga vahest on koosolekul viibinud ühekorraga 3 kardioloogi .... las ma ütlen nii, ma olengi Vikipeedias augutäide (olen toetudes ka eelnevatele 'paberitega' tegijatele) ja püüdnud patsiendile ja teadusele ausalt ning avatult silma vaadata ka mina loodan, et Vikipeedia saab endale toimetajateks onkolooge, onkokirurge, kirurge, endokrinolooge, kardiolooge, allergolooge ja palju palju spetsialiste (soovitavalt inglise keele oskusega) ja siis mitu anatoomi ning embrüoloogi ja zooloogi neile toeks ja siis nad kirjutavad sellest kuidas nad ülikoolis õppeainet kirja panid ja kuidas neid tavaelus rakendada saaks (arstidel Hippokratese vanne peas hommikut alustamas ja õhtut lõpetamas) mina näiteks ei saa toetuda olematusele (tulevikule) - ma 'luban ennast ära kasutada' olen ju lihtsalt eesti keele oskusega Vikipeedia kasutaja ja selleks pole ju ometi nõutav kõikide ülikoolide teaduskraadid ...
Mariina 17. detsember 2014, kell 15:44 (EET) alias Простота

Interwiki lingid[muuda lähteteksti]

Lisasin interwiki linke kuni jõudsin prantsuskeelse mõisteni (Empoisonnement) ja ilmnes, et vastav link on Wikidatas siiski juba olemas. Erinevate lingiahelate ühendamise trikki ma paraku veel ei oska. Ühesõnaga, Wikidatas tuleb ühendada poisoning (Q18642366) ja poisoning (Q114953). --VillaK (arutelu) 17. detsember 2014, kell 17:15 (EET)[vasta]

Vabandust, jah, neid ei saa ühendada, sest üks on tahtlik (Empoisonnement) ja teine tahtmatu (Intoxication), kusjuures inglise keeles on mõlemad poisoning.--VillaK (arutelu) 17. detsember 2014, kell 17:48 (EET)[vasta]