Arutelu:Mõistmine

Minu meelest räägitakse siin praegu (vähemalt osaliselt) empaatiast. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. detsember 2017, kell 16:14 (EET)

Tere!

Mul on veel pooleli kirjutamine, ärge veel täitsa ära kustutada, teen vajalikud muudatused ära Tekstiil1234 (arutelu) 2. detsember 2017, kell 16:54 (EET)

Tänan täpsustamast, ühtlasi minupoolsed vabandused. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. detsember 2017, kell 17:00 (EET)

Soovitused täiendusteks

Tundub, et siin artiklis püütakse koos käsitleda mõistmist psühholoogilises mõttes ja filosoofilise ja/või humanitaarteaduse meetodi tähenduses. See pole iseenesest halb plaan, aga praegu on artikkel pigem konspekti tasemel ja vajaks selgemat struktuuri ja mõistmise vähemalt kahe eri valdkonna käsitluse süstemaatilist eristamist ja/või võrdlemist, lisaks on mõistmine vist ka veel pedagoogika/õppimisteooria mõiste ja osa tunnetusteooriast ja teadusfilosoofiast, terminid nagu kirjeldus, seletus jmt puutuvad ilmselt ka siia artiklisse. Mida võiks alustuseks selle artikliga edasi teha, on see, et tõmmata kokku detailsemad kirjeldused hermeneutika teemal (võib kopeerida jäägid siia arutelulehele või liita vastavate filosoofide artiklitesse), lisada jaotised mõistmise kohta teistes valdkondades/tähendustes ja mugandada definitsiooni nii, et ta haaraks neid kõiki. Seejärel võiks kirjutada ka definitsioonile järgneva lõigu/peatüki, kus selgitataks mõistmise erisusi eri valdkondades või teooriates. Sisuliselt siis, et paneks kokku selle artikli ideaalse struktuuri, täidaks kõige esialgsema ja lakoonilisema sisuga ja vaataks, kas sellel tundub mõtet olevat. Kas see on hea plaan? --Märt Põder (arutelu) 25. jaanuar 2018, kell 16:52 (EET)

On väga hea plaan. Filosoofia ja psühholoogia võiks teha eraldi lugudeks, siis kui tuleb rohkem sisu.--Vaher (arutelu) 25. jaanuar 2018, kell 16:56 (EET)

Minu meelest on see halb plaan. Need asjad peaksid eraldi olema. Ma paneksin siia jutu meetodist. Andres (arutelu) 25. jaanuar 2018, kell 21:00 (EET)

Esimene lõik on arusaamatu. Ei saa aru, mis see mõistmine on ja millest see artikkel peaks rääkima. Andres (arutelu) 25. jaanuar 2018, kell 21:03 (EET)

T6stsin välja: Näiteid

• Pärismaalaste tavad võivad näida uurijaile veidrad, kuid see näitab, et ta ei mõista neid.
• Kui uurija suudaks asetada end pärismaalase asemele, näha maailma tema pilguga, siis ta mõistaks teda.
• Halb käekiri takistab, segab teksti mõistmist.
• Töötajate vaheline koostöö oli häiritud, kuna puudus omavaheline mõistmine.
• Õigeks- ja hukkamõistmine ei samastu mõistmisega, sest neid saab sooritada ilma mõistmise ja teadmiseta, mis tegelikult toimus või teadmata õigeks/hukka mõistetavatest isikutest.--Vaher (arutelu) 25. jaanuar 2018, kell 21:39 (EET)