Arutelu:Mahavango

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tähelepanuväärsus[muuda lähteteksti]

Mis selle kohta veel teada on? Miks see tähelepanuväärne on? Adeliine 8. mai 2016, kell 23:45 (EEST)[vasta]

Minu meelest väärib iga asula artiklit. Ja see, et meie rohkem ei tea, ei tähenda, et pole rohkem teada. Andres (arutelu) 9. mai 2016, kell 00:12 (EEST)[vasta]
Kas asulatele ei kehti üldised tähelepanuväärsuse reeglid? Et peab olema märkimisväärsel hulgal allikates kajastatud. Minu arvates, kui meist keegi midagi selle kohta ei tea ja väikse otsingu peale ka mitte midagi ei leia, siis järelikult meie jaoks see konkreetne küla ei ole oluline. Adeliine 9. mai 2016, kell 09:33 (EEST)[vasta]
Minu meeles ei ole asulate puhul tarvis ega mõtet neid reegleid rakendada, sest asulad on a priori olulised. Näiteks Eesti asulate kohta on kõigi kohta artiklid, kuigi paljude puhul pole ühtki allikat, mis asulat spetsiaalselt käsitleks.
Minu jaoks on need külad olulised. Ja igaühel on võimalik koha peale minna, kui ta tahab (ja tal raha on). Kui me kuskilt ei alusta, siis polegi võimalik rohkem teadmist saada, et kohti kirjeldada. Andres (arutelu) 9. mai 2016, kell 10:06 (EEST)[vasta]
Minu jaoks on oluline, et artiklid ei oleks nii lühikesed. Seda ühte lauset, mis siin on, võib lugeja sama hästi leida ja lugeda loendist. Miks mitte alustada loendiga? Eesti külad on eestlaste jaoks olulised, muu maailma külad vähem. Minu arvates ei peaks me Vikipeediat tegema sellel alusel, et igaühel on võimalik kohapeale minna ja võib-olla kuskil on või võib-olla kunagi tekib rohkem infot selle kohta. Võimalikkus on muidu tore asi, aga siin ma ei näe veenvaid põhjendusi, miks see küla selle ühe lausega peaks praegu eraldi artiklit väärima. Adeliine 9. mai 2016, kell 10:23 (EEST)[vasta]
Ma räägin sellest, et kui ma kord koha peal olen, siis on see koht mulle ka oluline. Praegu ju rännatakse igal pool ringi, mitte ainult Eestis, ja kogu maailm on oluline. See põhjendus, et asi pole oluline ainult selle pärast, et ta ei asu Eestis, aga Eestis asuv samalaadne asi on oluline, pole mulle veenev. Tähelepanuväärsuse reeglid on ju selleks, et keegi ei haibiks mingeid tähtsusetuid asju üles, aga kuidas külad saavad tähtsusetud olla? Ja ma ei saa aru, miks artikkel ei või lühike olla? Trükitud entsüklopeediates on igasuguse pikkusega artikleid.
Kui mul on tarvis infot konkreetse koha (või muu asja) kohta, siis ma leian selle kõige kergemini eraldi artiklist. Sealt on ka näha, kui palju meil selle koha kohta infot on.
Kui soovid, siis võid alustada sellise loendiga, nagu Sa näha tahaksid. Mina tegin nii, nagu mina näha tahaksin. Andres (arutelu) 9. mai 2016, kell 10:39 (EEST)[vasta]
Miks iga asula väärib, aga iga inimene ei vääri? Igal inimesel on hulk tuttavaid, kelle jaoks ta on oluline. Kuidas saab inimene tähtsusetu olla? Adeliine 9. mai 2016, kell 11:28 (EEST)[vasta]
Minu meelest need pole võrreldavad asjad. Me suhtume nendesse erinevalt. Asulad on midagi püsivat ja teadmist ka kunagiste asulate kohta peetakse püsiväärtuslikuks. Ja asulad on avalikud. Andres (arutelu) 9. mai 2016, kell 12:07 (EEST)[vasta]

Minu meelest ei saa öelda, et kõik asulad on a priori olulised. Kui teiste kohtadega võrrelda, siis kõik riigid ilmselt on a priori olulised, ilmselt ka kõik kõrgemat järku haldusüksused. Aga asulaid on väga erinevat laadi, mõned neist on ametlikud, teised mitteametlikud, mõned on statistikakogumise üksused, teised mitte, mõned on väga väikesed, hõlmates vaid mõne majapidamise, mõne kohta pole fikseeritud muud kui nimi. Sedasi sarnaneb osa asulaid pigem talude või ka veel väiksemate kohtadega nagu metsatukad või põllud, millel ka võib olla nimi, aga mis sellepärast siin veel eraldi artiklit ja alati isegi mitte mainimist ei vääri.

Minu meelest üldisel tasemel on asulate ja isikute tähelepanuväärsus võrreldav küll. Püsiväärtuslik on teadmine nii tähelepanuväärsete isikute kui ka tähelepanuväärsete asulate kohta. Ammu elanud isikute puhul on enamasti ka info avalik, ka mittetähelepanuväärsete isikute puhul.

Sellega olen nõus, et ei tohiks olla erilist vahet, kas tegu on Eesti asulaga või muu asulaga. Eesti praeguste asulate puhul on selge vähemasti see, et nad kõik on ametlikud, nad on statistikakogumise üksused. Ja üldiselt materjali leidmisega raskusi ei teki. Samuti, kuna asulad katavad täielikult Eesti ala, siis on nende lõikes otstarbekas detailselt Eesti ala kirjeldada. Eesti endiste asulatega või siis lihtsalt endisaegsete kohtadega, mida tinglikult võib asulaks pidada, pole see aga enam nii selge ja nad seetõttu kindlasti pole samavõrra tähelepanuväärsed.

Võiks küll teha konkreetsest asulast artikli alles siis, kui juba välja otsitud küllalt palju materjali, millega veenvalt näidata, et antud asula väärib eraldi artiklit. 90.190.58.14 9. mai 2016, kell 18:32 (EEST)[vasta]

Jah, ma pean nõustuma, et talud kui asulad ei ole a priori tähelepanuväärsed. Aga külad minu meelest on, ka endised külad. Iseasi, et nende kohta ei pruugi olla niigi palju materjali kui selle küla kohta siin. Andmed on kättesaadavad ainult asukoha kohta. Aga see on sellepärast nii, et Madagaskari kohta pole veebis nii palju materjali kui Eesti kohta. Pole selge isegi mitte halduslik kuuluvus ega staatus rahvaloendajate jaoks. Aga on ju kindel, et need andmed on avalikena olemas, kuigi need pole kättesaadavad. Veebiväliseid allikaid me kuigi palju kasutada ei saa.
Jah, ka see on tõsi, et andmed ammu elanud isikute kohta on avalikud; ja kaugema mineviku puhul on ajaloolastele tähtis teada ka nende inimeste kohta, kellest on vähe teada ja kes ei pruugi olla iseenesest kuigi tähtsad. Ka praegu elavate artiklit mitteväärivate inimeste kohta võib olla piisavalt avalikke andmeid või isegi käsitlusi, et artikli saaks kirjutada, aga me valime selle järgi, kas andmetel selle inimese kohta võiks olla püsiväärtus. Teistpidi, mõne Eestigi asula kohta võib andmeid olla väga napilt, ja siin me ei lähtu sellest, kui palju andmeid on. Seda me muidugi teame, kas rahvaarvu üle peetakse arvet. Aga siin minu meelest suurt vahet ei ole. Kui andmeid on, siis me enam ei mõtle, kas väärib artiklit, aga inimese puhul ikkagi küsime. See näitabki minu meelest, et me ei võta asulaid ja inimesi ühe mõõdupuuga.
Kui ma tahan mõnda piirkonda kirjeldada, siis ma võtan aluseks need kohad, mis on kaartidel märgitud. Andres (arutelu) 9. mai 2016, kell 20:41 (EEST)[vasta]
Kuidas on iga asula puhul kindel, et sedasorti (avalikud) andmed on olemas? Eriti siis, kui tegu pole ametliku asulaga, ei pruugi ju olla. Kõigil juhtudel kindlasti ei ole. Kaartidel just ongi mõnikord ka sellised kohad (ka asulad), mille kohta pole avalikes (või avaldatud andmetes) fikseeritud suurt midagi muud peale nime. Ei tarvitse olla ligilähedaseltki selge, millise ulatusega koha kohta nimi käib. Sellisel juhul võib-olla kaardil fikseeritud lihtsalt kohanimekogumise tulemus. Kui asula (nt küla) on mõnel juhul teadaoleva info põhjal midagi sellist, mis (keskmisest) talust märksa marginaalsem, siis kuidas näiteks kõik külad ikkagi saavad olla a priori tähelepanuväärsed?
Ma tõin eespool veel paar kaalutlust peale selle, kui palju on andmeid. Tähelepanuväärsus otseselt ei olenegi andmete kättesaadavusest ja hulgast.
Kuidas ei mõelda andmete olemasolul selle üle, kas asulast tuleks teha eraldi artikkel? Siin ju mõtleme, millised andmed võiks olla ja mis laadi asulaga võiks tegu olla. Ka varasemates aruteludes on mõeldud, ka teised peale minu on mõelnud. 90.190.58.208 9. mai 2016, kell 21:25 (EEST)[vasta]
Kohanimekogumine? No ma ei usu, et Geonamesi ja Google Mapsi kaart lihtsalt kohanimesid koguvad. Elanike arvu arvestatakse valdade kaupa, ja mul ei ole andmeid, millisesse valda see küla kuulub. Kui võimalik, tasub muidugi kontrollida, millega on tegu. Epp vist midagi leidis. Andres (arutelu) 10. mai 2016, kell 01:57 (EEST)[vasta]
Selle peale maksab kahtluse korral muidugi mõelda, kas on ikka tegu külaga. Andres (arutelu) 10. mai 2016, kell 01:59 (EEST)[vasta]
Seda küll jah vaevalt, et Google ja Geonames ise otseselt kohanimekogumisega tegelevad. Aga sellegipoolest pole kindlasti põhjust arvata, et kaartidele pannakse ainult kõige olulisemate kohtade nimed. Kas või samuses Geonamesis pole kuidagi piiratud, milliste objektide vähegi laiemalt levinud nimesid seal ära tuua ja igaüks saab sinna oma äranägemise järgi nimesid lisada.
Sa eirad seda, et osa nimega kohti (sh asulad) on väga marginaalsed.
Tõesti pole ju ka selge, et siin on tegu külaga. Ka Geonamesi koha liik "populated place" on lõppude lõpuks lihtalt see, mida internetikasutaja, kes nime kaardile lisas, parasjagu valida oskas. Selle põhjal ei maksaks eriti midagi järeldada. Allikas on lihtsalt ebapiisav.
Artikkel läks küll pikemaks, aga kirjas pole ju midagi, mille põhjal hinnata koha enda tähelepanuväärsust. Paiknemist saab samamoodi kirjeldada mis tahes looduses oleva asja puhul. 90.190.59.37 10. mai 2016, kell 17:48 (EEST)[vasta]
Kaardi järgi on seal paarkümmend maja. Kuidas seda siis nimetada kui mitte külaks? Ei ole küll väga oluline asula, aga küla mõõdu annab välja. On märgitud ka Nõukogude sõjaväekaartidel.
Minu meelest pole mõistlikku kahtlust selles, et see on küla.
Ma ei eira marginaalsust. Ma lihtsalt ei pea seda siin marginaalseks. Andres (arutelu) 10. mai 2016, kell 18:23 (EEST)[vasta]
Noh, kõik kohad, kus elatakse, pole esiteks tingimata eraldi asulad, ammugi siis just külad. Teiseks selle satelliidipildi järgi ei saa olla kindel, et neis rajatistes elatakse või elati. Või mille põhjal ütled, et küla on naaberkoht Lotsohina, kus satelliidipildi järgi pole isegi mingeid rajatisi?
Sa väitsid eespool, et kõik asulad on a pirori tähelepanuväärsed. Kuidas siis nii, kui osa neist on marginaalsed? Sa pole ka püüdnud põhjendada, mille sisulise poolest just see koht siin tähelepanuväärne on. 90.190.58.115 10. mai 2016, kell 18:45 (EEST)[vasta]
Ma ju ütlesin, et ma ei pidanud silmas selliseid asulaid, mis pole külad. Mulle ei tulnud need lihtsalt meelde.
Mina ei oska satelliitpildi järgi rajatisi otsida. Mahavango olemas ka Nõukogude sõjaväekaardil, nagu ma ennist ütlesin. Ma ei pea usutavaks, et asulad on välja mõeldud. Mina seda ise kontrollida ei saa.
Tähelepanuväärsuse jaoks piisab minu meelest sellest, et see on küla. Andres (arutelu) 10. mai 2016, kell 19:45 (EEST)[vasta]
Mis mõttes ei ole eraldi asula? Andres (arutelu) 10. mai 2016, kell 19:47 (EEST)[vasta]
Kuidas see asja muudab, kas tegu on külaga? Külaks nimetatavaid kohti ju samuti olemuselt väga erinevaid. Ma tõin talud (ja muud väikekohad) eespool ju näiteks sellest, et osa tavamõistes asulatest (külad jm) on sama marginaalsed nagu talud või veel marginaalsemad. Ma ei toonud talusid välja kui kitsas mõttes asula näidet.
Ma polegi arvanud, et Mahavango on välja mõeldud. Iseasi, kas see koht, mille ühelt või teiselt kaardilt antud juhul leidsid on just asula või küla. Noh, te leidsite ju satelliidipildilt, sealt, kus Google'i kaardi kiri asub, mingid rajatised, ja nihutasite koordinaate. Naaberküla kirja juurest ma ei leia midagi.
Ma viitasin sellele, et iga eraldi asuvat majapidamist või ka mitut lähestikku paiknevat majapidamist ei peeta tingimata eraldi asulaks (nt külaks). 90.190.58.115 10. mai 2016, kell 20:04 (EEST)[vasta]
Mis mõttes mingid asulad on marginaalsemad kui talud?
Igatahes peetakse ka eraldi talusid asulateks, ja seda ma pidasingi silmas marginaalsete asulate all: meil on kokkulepe, et talusid ei peeta a priori tähelepanuväärseteks.
Mina sain küll Nõukogude kaardi järgi nii aru, et Mahavango on asula.
Nihutasime koordinaate? Enne olid koordinaadid ümardatud.
Nüüd autoriteetsed kaardid. Siin on märgitud asulatena Lotsohina ja Andranovondronina. Siin on märgitud Mahavango. Andres (arutelu) 10. mai 2016, kell 21:47 (EEST)[vasta]
Ma ju selgitasin kohe alguses, mille poolest mõned külad jm asulad võivad olla marginaalsemad kui näiteks talud.
Ma olen teadlik sellest spetsiifilisest määratlusest, mille järgi ka talu võib pidada asulaks, aga ma ei usu, et heatahtliku lugemise korral võinuks minu algsest kommentaarist aru saada, et pidasin silmas seda ja mitte tavamõistes asulaid.
Nojah, aga endiselt, ka nendel kaartidel olemine ei ütle iseenesest midagi kohtade tähelepanuväärsuse kohta, samuti ei saa sealt välja lugeda, et need kohad on just asulad või külad. Ja sellel venekeelsel kaardil muide on Mahavango märgitud umbes poolteist kilomeetrit edela poole kui Google'i kaardil ja Google'i kaardi Mahavango kohal on seal üks teine koht. GeoNamesis on see koht omakorda kummastki eelmisest eemal. GeoNamesi koordinaadid, mis siin algselt olid, on vist küll minuti täpsusega, aga need ei ole ümmarguselt need, mis siin nüüd on. 193.40.13.166 10. mai 2016, kell 22:48 (EEST)[vasta]
Ma arvasin küll, et Sa pead silmas seda määratlust, mille järgi ka suurematest kohtadest eraldi asetsevad talud on asulad. Ma ei saa aru, mis mõttes selline lugemine pahatahtlik on. Ma lihtsalt ei suuda Sinu argumentide kõiki nüansse ja käänakuid jälgida ja meeles pidada. See ei tähenda, et ma Su juttu pahatahtlikult tõlgendan. Ma ei saa sellest jutust hästi aru, millele Sa viitad. Kuidas saaks keegi pidada asulaks midagi, mis on marginaalsem kui talu? Mina pean ka talusid marginaalseteks, ja kui on teada, et tegu on taluga, siis ma artiklit ei tee.
Noh, vähemalt me teame, et niisugune asula on olemas. Missugune teine koht on seal Google'i kaardi Mahavango kohal? Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 02:08 (EEST)[vasta]

Ma ei oska Google'i kaardiga ümber käia. Igatahes Geonamesi kaardil on Mahavango nähtavasti seal, kus see nimi kirjas, ja vastastikune asend Cabrioni mäega ja Vatabe neemega on samasugune nagu venekeelsel kaardil. Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 03:24 (EEST)[vasta]

Kui ma võrdlen asulaid ja talusid, siis ma ilmselt parasjagu ei pea talusid asulateks.
Näiteks kui mõnest endisest külast, kus võis olla ka üks-kaks majapidamist (ehk olemuselt olekski tegu samahästi kui taluga), pole teada muud kui nimi ja võib-olla ka umbmäärane asukoht, siis see küla oli kokkuleppeliselt ikkagi küla või asula. Selline küla on ju vähemasti marginaalsem kui suuremjagu tänapäevaseid talusid, mille kohta on peaaegu alati rohkem teada.
Ma rääksin sellest, et vene kaardil on Mahavango kohal teine asula, Zengitra. Ja Mahavango on seal samal laiusel Cabrioni mäega. Google'i kaardil (see, mille järgi artiklis praegu koordinaadid on) on Mahavango põhja pool, Vatabe neeme laiusest veidike lõunas. Geonamesis on Mahavango koordinaadid artiklis olevatest koordinaateist umbes kilomeeter läänes, aga see selleks, need minuti täpsusega koordinaadid on seal ilmselt kõige vähem usaldatavad. 90.190.59.134 11. mai 2016, kell 18:37 (EEST)[vasta]
Sa nimetad marginaalseks seda, mille kohta on vähe teada? Ma ei taibanud enne, et Sa seda silmas pead. Mina ei arvestaks seda, kas teada on vähe või palju.
Praegu viivad koordinaadid sellesse kohta, kus Geonamesi kaardil on kirjutatud "Mahavango" (mitte sinna, kus on ruuduke). Ja sellessamas kohas on sellel kaardil ka umbes 30 majast koosnev kobar. Nii Geonamesi kaardil kui ka venekeelsel kaardil on Mahavango Cabrioni mäega samal laiusel. Google'i kaardist ma ei saa midagi aru. Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 22:21 (EEST)[vasta]
Ma pean marginaalseks asulat, mis teadaoleva info põhjal sarnaneb näiteks talule või mingile veel väiksemale kohale. Sellepärast et asula võibki ju vabalt olla midagi sellist. Sa vist kujutad ette, et on mingi universaalne asula definitsioon, mis iseenesest tõstab asulad olulisuse poolest näiteks taludest kõrgemale, aga tegelikult sellist definitsiooni ju ei ole. Nagu öeldud asulaid, ka külasid, on olemuselt väga erinevaid.
Siin ei ole asi lihtsalt selles, et vähe on teada, vaid asi ise on olemuselt marginaalne. See on teistmoodi kui näiteks mõne antiikkirjanduses mainitud koha puhul, millest ka võib vähe teada olla, aga millest räägitakse allikates palju. Kuigi ka teisel juhul ei pruugi eraldi artikkel siiski otstarbekas olla, kui eraldi öelda tõesti peaaegu midagi pole.
Sa vist arvad, et Geonamesis on Cabrioni mägi seal, kus on sellenimeline roheline ruuduke (locality). Ma ei tea, mis selles kohas on või kas seal üldse midagi on, aga reljeefikaartide järgi mäge seal ei ole. Venekeelsele kaardile märgitud Cabrioni mägi jääb sellest ruudukesest veidike enam kui kilomeeter kagusse (kus tõesti on umbes 100 m kõrgune tipp). Vaata kus asub venekeelsele kaardile märgitud Cabrioni mägi Vatabe neem ja üldse rannajoone suhtes.
Nojah, see kaart mida Geonamesi kohanimeinfo taustal näed, ongi Google'i kaart. Ja sellele kaardile märgitud Mahavango on selles kohas, kus venekeelsel kaardil on Zengitra. 90.190.59.229 11. mai 2016, kell 23:51 (EEST)[vasta]
Minu meelest ei ole objektiivset tähelepanuväärsuse kriteeriumi, vaid on selline, nagu me tahame. (Tähelepanuväärsuse teooria võib ju konstrueerida, aga see peab ikkagi intuitsioonile vastama ja intuitsioon lahkneb.) Ja selles on lahkarvamusi. Jah, ma arvan küll, et kui on mitu majapidamist, siis on niisugune asula, mis väärib artiklit (kui just pole tegu hajakülaga).
Nii et siis kaardid on omavahel vastuolus. Kõige autoriteetsem neist kaartidest, kus Mahavango peal on, on ikkagi see venekeelne kaart. Loodetavasti siis VillaK saab rohkem usaldatavaid andmeid. Mina ise ei võtaks kaartide üksikasjalist uurimist ette. Andres (arutelu) 12. mai 2016, kell 02:34 (EEST)[vasta]

Kustutamishääletusel leiti, et artikkel peaks jääma. Eemaldan märkuse. - Melilac (arutelu) 4. märts 2018, kell 18:40 (EET)[vasta]

Koordinaadid[muuda lähteteksti]

See on ju ikka see asula, mille juures kaardil kiri on, kus on majad ka näha? Mitte see koht, kuhu koordinaatide järgi satub? Kas ma võin koordinaadid kaardi järgi ära muuta? --Epp 10. mai 2016, kell 01:09 (EEST)[vasta]

Praegused koordinaadid on minuti täpsusega.

Mina ei ole ise kaardil maju näinud. Andres (arutelu) 10. mai 2016, kell 01:57 (EEST)[vasta]

Vaata nüüd Google'i kaardi satellidivaadet nende teksti sees olevate koordinaatidega. --Epp 10. mai 2016, kell 02:08 (EEST)[vasta]
Sealt on veel näha, et ta on üsna ühe täis kasvanud lahe vms kaldal. --Epp 10. mai 2016, kell 02:11 (EEST)[vasta]
Leidsin. Jah, nähtavasti on see. Seda lahte ma jällegi ei oska näha. Andres (arutelu) 10. mai 2016, kell 10:18 (EEST)[vasta]

Ma ei ole kindel, kas jooksev ilmateade peab siin olema. Ilmateated on veebis kõigi asulate kohta. Ma ei tea, kas need on usaldatavad. Andres (arutelu) 10. mai 2016, kell 02:36 (EEST)[vasta]

Minu meelest ka pigem ei peaks. Pealegi on ilmateated esimesed asjad, mis otsinguga välja tulevad, ja mul on alati mulje, et need on kuidagi robotite genereeritud. --Epp 10. mai 2016, kell 03:04 (EEST)[vasta]
14 päeva ilmateade on niikuinii liiga pikaajaline. Andres (arutelu) 10. mai 2016, kell 10:18 (EEST)[vasta]
Ilm ilmaks (kuigi, nt kirillitsas ei oleks seda nii lihtne leida kui on lingile klõpsates), praegu on aga nii, et artikkel sisaldab lahknevaid koordinaate (Eppu variant viib majade keskele, Andrese (ja Harvardi versioon, kui otsikasti kohanimi sisestada = |NS=-11.979282|EW=49.263637) annab tulemuseks natukene lääne poole jääva maalapikese), kumb siis õige on?—Pietadè (arutelu) 10. mai 2016, kell 10:55 (EEST)[vasta]
Ma lihtsalt ei hakanud otsima, kuidas selle teise malli sisse saab koordinaate panna, niisama lisades ei töötanud. Teksti sees peaks õige olema, vähemalt kaardil viivad õigesse kohta. --Epp 10. mai 2016, kell 11:06 (EEST)[vasta]
Minu versioon on minuti täpsusega, loomulikult ei lange siis koht täpselt kokku. Andres (arutelu) 10. mai 2016, kell 11:22 (EEST)[vasta]

Iga päev tekib tonnide kaupa viitamata ja ebakvaliteetseid artikleid, aga sellega siin on vaja ikka jonni ajada. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 194.150.65.162 (arutelukaastöö).

Minu meelest selline näilik kvaliteet pole karvavõrdki parem. 90.190.58.115 10. mai 2016, kell 20:04 (EEST)[vasta]
Sulle võib-olla tundub esmapilgul, et artikkel on nüüd parasjagu asjalik ja sisukas. Aga tegelikult ei öelda siin Mahavango enda kohta poole sõnagagi midagi kindlat. On vaid kirjeldatud paiknemist, nii nagu seda saab teha looduses mis tahes objekti puhul. (Ja nagu nüüd kaarte võrreldes välja tuleb, tegelikult pole isegi selge, et kirjeldatakse õige nimega koha paiknemist.) Pole öeldud midagi, mille järgi otsustada, et koht on tähelepanuväärne. Kõik (nimega) kohad ei ole tähelepanuväärsed (s.o ei vääri eraldi artiklit). Ilmselt pole ka see siin. 193.40.13.166 10. mai 2016, kell 22:48 (EEST)[vasta]
Mis mõttes õige nimega koha paiknemine pole selge?
Mulle ei ole ilmne, et see ei vääri eraldi artiklit. Enne Sa seadsid kahtluse alla, et see üldse on asula.
Jah, siin polegi muud, kui et see on asula, ja asukoha kirjeldus. Kui me selle kohta muud teada ei saa, kuidas see teeb asulat vähem tähelepanuväärseks? Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 01:36 (EEST)[vasta]
Vt eespoolt, kaartidel on Mahavango asukoha suhtes vastuolu.
Sedapidi pole mõtet asjale vaadata. Kui kõik asjad oleks vaikimisi tähelepanuväärsed ning peaks vastupidi tõendama ja põhjendama mittetähelepanuväärsust, siis tulekski kirjutada kõigist mittetähelepanuväärsetets asjadest, kuna nende mittetähelepanuväärsust ei saa tõendada (nii nagu nende asjade tähelepanuväärsustki).
Jah, ma seadsin ja sean kahtluse alla, kas tegu on asulaga, aga ma ei sea kahtluse alla seda, et koht kui selline on olemas. Ükskõik, kas see siin on asula või mitte, praegu ei ole kuidagi põhjendatud seisukoht, et kõik asulad on tähelepanuväärsed. Ma olen eespool välja toonud selle seisukohaga seotud vastuolu. 90.190.59.134 11. mai 2016, kell 18:37 (EEST)[vasta]

Andres kasutab siin arutelus kohati sõna "me", nt "Kui andmeid on, siis me enam ei mõtle ...". Kes on "me"? Kindlasti ei tähista see kogukonna konsensust. Andres ütleb, et tema arvates on külad a priori tähelepanuväärsed, aga ei põhjenda piisavalt. Püsiväärtus, aga kelle jaoks? Sellel külal võib olla kohalik püsiväärtus. Eesti rahva jaoks mitte. Kui ei ole võimalik lihtsalt leida infot asula enda kohta (mitte ainult asukohta), siis järelikult ei ole tal "absoluutset" püsiväärtust, püsiväärtust maailma jaoks. Vikipeedia ülesanne ei ole vähetuntud asju avalikkuse ette tuua, vaid peegeldada juba avaldatud materjali. Tähelepanuväärsuse reeglid peavad põhinema kogukonna konsensusel. Ei ole konsensust, et asulatele tähelepanuväärsuse reeglid ei kehti. Adeliine 11. mai 2016, kell 00:27 (EEST)[vasta]

Kas me kustutame ära kõik asjad, millel mingi mõõdupuu järgi pole eesti rahva (või "maailma") jaoks otsest väärtust? Kes seda rahvast või maailma siin esindab ja kuidas seda mõõdetakse? Mille poolest siis suuremal välismaa asulal peaks rohkem seda väärtust olema? Kas see teeb ta kuidagi väärtuslikumaks, et tema kohta on rohkem kirjutatud? Eestlase jaoks, kes Madagaskarile satub, on ilmselgelt väärtus igal infokillul. Kas me lähtumegi edaspidi populaarsusküsitlustest? Kõik väiksed ja kauged asjad viskame minema? St kirjutame ainult eesti asjadest ja popkultuurist? See asula on ju ilmselgelt kaardil olemas, see, et tema kohta rohkem infot ei saa, pole ka kindel. Kui Andresel oleksid selle kohta fotod olnud, kas siis oleks kõlvanud? Ja meil on muide tohutu hulk artikleid, kus asja enda kohta pole midagi öeldud, on kirjas ainult see, et ta on olemas. Ja sellegi väite allikas puudub. --Epp 11. mai 2016, kell 01:07 (EEST)[vasta]
No kui me räägime Eesti küladest, siis me ei hakka pead murdma, kas ikka saab pika artikli kirjutada, aga kui räägime Eesti inimestest, siis ikka mõtleme, kas tasub artiklit teha, isegi kui andmeid on. Seda ma pidasingi silmas. Minu meelest meil on niisugune praktika. Madagaskari küladest on nii vähe kirjutatud, et ma ei teadnud, mismoodi see asi käib. Ma tahtsin lihtsalt viidata sellele, et me tegelikult ei lähene inimestele ja küladele ühe mõõdupuuga. See on lihtsalt kirjeldus, nii nagu see minu poolest on. Võib-olla küll, et Sina lähened ühe mõõdupuuga.
See on nüüd teine asi, mida mina arvan. Ma räägin asjast, mis mulle tundub enesestmõistetav ja mida sellepärast on raske põhjendada. Ma ei saa tagada seda, et minu argumendid Sind veenavad. Mind ei veena see, et tähtsuse mõõdupuuks võetakse eesti rahvas. Siis võib juba küsida, kas eesti rahvas on üldse piisavalt tähtis, et tema arvamust peaks arvestama. Maailm on praegu ju peo peal, iga eesti keele oskaja võib olla ükskõik millises maailma kohas ja tunda huvi ükskõik mille vastu. Kui me hakkame selle järgi vaatama, kui palju miski kellelegi korda läheb, siis ma arvan, et valdav enamik Vikipeedia teemasid on sellised, mis ei lähe valdavale enamikule eesti rahvast korda.
Minu meelest on asulate puhul loomulik eeldada, et nende kohta on avaldatud materjali. Madagaskar on üsnagi mahajäänud maa, sellepärast ei ole veebis sellist andmete küllust nagu Eesti puhul. Kui me mingit piirkonda süstemaatiliselt kirjeldame, siis minu meelest ei saa hakata valima selle järgi, mille kohta on rohkem materjali. Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 01:36 (EEST)[vasta]
Eesti külade puhul saab rääkida tähelepanuväärsusest nt läbi läheduse (vaata palun uudisväärtuse kriteeriumite kohta, mis vähemalt minu hinnangul rakenduvad paljuski ka vikiartiklitele). Kui aga väita, et need kriteeriumid ei tohiks meile üldse korda minna ja peaksime ikka kõigest kirjutama, siis ometi tuleks arvesse võtta, et siin esitatud info peaks olema sisult täpne. Oletustele pole vikis kohta. Praegu on näiteks oletatud, et 1) on olemas sellenimeline küla ja 2) see teadmine peaks miskipärast eestikeelse Vikipeedia lugejaskonnale oluline olema. Mul ei ole kohe üldse mitte soovi sellise lähenemisega nõustuda.
Kui Eesti külade kohta on olemas nii avalik huvi selleteemalisi artikleid lugeda kui ka usaldusväärsetest allikatest pärinev teave, mida nendes artiklites kajastada, siis see selgelt ei kehti kõigi punktide kohta maakera pinnal. Olen veendunud, et me peame kohe kindlasti valima, mille kohta ja kui põhjalikult infot jagada. Pean seda väga oluliseks osaks entsüklopeedia koostamise juures. Kas sa kujutaksid ette, et paberentsüklopeedia puhul valitaks mõisteid juhuslikult või ei jälgitaks seletuste kirjutamisel (ala)teemade olulisust? Serverites on tõesti ruumi rohkem, kui paberile ära mahuks, aga ma ei leia sugugi, et see on adekvaatne põhjus eelnevalt kirjeldatud tavade prügikasti viskamiseks. Ivo (arutelu) 11. mai 2016, kell 02:49 (EEST)[vasta]
Seost uudisväärtusega ma ei oska kommenteerida.
On oletatud, et on olemas sellenimeline küla? Geonamesis on öeldud, et on olema sellenimeline asula, ja kui pidada seda mitteusaldusväärseks allikaks, siis võib viidata venekeelsele kaardile, millest on ülalpool juttu.
Oletusi selle kohta, kas miski peaks eestikeelsele lugejale oluline olema, pole minu meelest tarvis teha, sest peaaegu miski pole peaaegu mitte kellelegi oluline.
Kui tehakse etteantud mahuga teos, siis mõeldakse muidugi proportsioonid hoolega läbi. Aga Vikipeedias pole minu meelest küll vajalik ega mõistlik keelata millestki kirjutamist sellepärast, et see on ebaproportsionaalselt põhjalik. Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 03:37 (EEST)[vasta]

Mina ei poolda kustutamist. Mina tahan selliste asjade kohta lugeda ja ka ise neist kirjutada. --Epp 11. mai 2016, kell 01:07 (EEST)[vasta]

Ei poolda kustutamist. Andresel on õige tähelepanek, et ilmselt enamik eesti rahvast ei pööra enamikule Vikipeedia artiklitest tähelepanu. See ei tähenda aga veel, et enamiku Vikipeedia artiklitest võiks kustutada. Rahvahariduslik eesmärk on ka oluline - teadasaamine millestki, millest varem midagi ei teatud. Möönan, et küla geograafiline kirjeldus tõenäoliselt vajab korrigeerimist. Pildi järgi ei tundu see sisemaal asuva külana. Pigem paistab, et tegemist on mangroovilaguuni otsas, jõe suudmes asuva külaga. Püüan teksti lähematel nädalatel täpsustada kui näen täpsemaid topograafilisi kaarte ja võõrkeelseid teatmikke. Kiirustamiseks põhjust pole. --VillaK (arutelu) 11. mai 2016, kell 09:41 (EEST)[vasta]
Hea, et leidub keegi, kes allikad üles leiab ja neid kasutada oskab. Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 14:34 (EEST)[vasta]
Mis on see põhjus, miks ma peaksin sellest külast teada saama? Adeliine 11. mai 2016, kell 12:16 (EEST)[vasta]
Pole põhjust võtta seda isiklikult. Mina ei tea sinu sisemisi motivatsioone ja mul puudub huvi veenda kedagi tegema midagi, mida ta teha ei soovi. Kuid püüa vältida enda maailma projitseerimist kogu maailmale. See, kui sulle mingi konkreetne geograafiline koht huvi ei paku, ei tähenda, et see oleks kõigile teistele tähtsusetu. Inimesed, kes on uuele infole avatumad, on reaalselt olemas. Konkreetsemalt, seni siin sõna võtnud kaheksast inimesesest neli paistavad sellisest geograafiast olema huvitatud. Mulle on arusaamatu, mille alusel ülejäänud neli (või isegi nelikümmend) võtavad õigeks arvata, et see ei tohiks kellelegi huvi pakkuda.--VillaK (arutelu) 11. mai 2016, kell 12:56 (EEST)[vasta]
Siin ei ole ju asula enda kohta infot. Viiteid ka ei ole. Kas lisaks tähelepanuväärsuse reeglitele ei kehti asulatele ka originaaluurimuse reeglid? Adeliine 11. mai 2016, kell 14:11 (EEST)[vasta]
Allikateks on kaardid, nendele on koondviide koordinaatide juurest. Ühest kaardist on arutelus juttu, selle võib lisada. Veebis on ka veel hulk allikaid, mis kordavad ühte ja sedasama.) Ei ole ju midagi ise välja mõeldud. Loomulikult on hea leida võimalikult autoriteetsed allikad. Vast siis VillaK leiab häid allikaid. Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 14:34 (EEST)[vasta]
Mul ei oleks midagi selle vastu, kui leitaks head allikad ja siia artiklisse ka mingit korralikku sisu tekiks. Alustades elanike arvust näiteks. Küsimus on selles, kas on kindlalt teada, et head allikad on leitavad. Adeliine 11. mai 2016, kell 14:56 (EEST)[vasta]
Elanike arvu ei pruugi olla, kui rahvaloendusel peetakse arvet valdade kaupa.
Aga usaldatavad kaardid peavad olemas olema. See pole tänapäeval mõeldav, et neid pole. Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 17:00 (EEST)[vasta]
Lisame siis veel ühe inimese, kellele sellised asjad huvi pakuvad, ehk siis minu vääritu isiku. Pluss üks põhjendus, miks asula võib olla tähelepanuväärne. Teoreetiliselt on olemas võimalus, et tegemist on riigi põhjapoolseima asulaga (vt. ülevalpoolmainitud segadus selle asula ja Zengitra asukohaga). - Melilac (arutelu) 10. jaanuar 2017, kell 19:54 (EET)[vasta]
Tähelepanuväärsuse kriteeriumid (vähemasti mujal vikides) ongi ju püütud seada võimalikult objektiivselt nii, et eraldi artiklid oleks just nendest asjadest, mis on laiema publiku jaoks olulised ja mis on juba väljaspool Vikipeediat rohket kajastust leidnud. Kui kohanimi on küll tuntud, aga koht ise on marginaalne, selle kohta pole teadaolevate allikate põhjal eriti midagi öelda, siis on sageli ikkagi otstarbekas mainida seda kohta laiema koha artiklis. Nii ei ei sunnita lugejat sõeluma tillukeste artiklite vahet, kust peaaegu midagi ei leia, ja kontekstuliseeritult on samas ülevaatlikum millega on selliste marginaalsemate kohatade näol tegu.
Öelda, et keegi ikka tunneb asja vastu huvi, on demagoogia. Selle põhjendusega võiks samahästi kirjutada (ja veel eraldi artiklites) ükskõik millest ja ükskõik kellest. 90.190.59.134 11. mai 2016, kell 18:37 (EEST)[vasta]
Oot-oot-oot. Keegi ei keela ju peale omaette artiklite kirjutada ka ülevaatlikku artiklit. Eraldi artikkel on mõeldud neile, kes otsivad infot ainult ühe konkreetse asja kohta.
Ma saan sellest kaalutlusest aru küll, et pole mõtet kirjutada asjadest, millest pole suurt midagi teada. Aga minu meelest mõnikord on mõtet, ja see on üks niisugustest juhtudest. Asulad (kui need ei ole lihtsalt üksikud talud, aga mõnel juhul ka siis) ja loodusobjektid (mäed, jõed, lahed jne) väärivad minu meelest artiklit sõltumata sellest, kui palju meil nende kohta andmeid on. Vastavalt sellele tulevad siis ka ühed artiklid pikemad kui teised. Teine niisugune juhtum on antiikkirjanduses mainitavad kohad. Kolmas, meil tegelikult realiseeritud juhtum on Liivi sõja aegsed Eesti isikud. Paljude kohta neist on väga vähe teada, aga artikkel on olemas. Erinevalt nendest kahest teisest juhtumist tuleb teadmisi juurde sedamööda, kuidas Madagaskar tsiviliseerub. Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 22:06 (EEST)[vasta]
Asja võib ka teistpidi keerata. Peaaegu iga artikli kohta võib öelda, et tegu on teemaga, mille vastu tunnevad huvi väga vähesed eestikeelsed lugejad.
See ei ole nii, et võib kirjutada ükskõik millest. Iga asja ei kaitsta. Lihtsalt on asju, mille puhul lähevad arvamused lahku ja mida tegelikult kaitstakse, sest inimesed tahavad niisuguseid artikleid kirjutada ja lugeda. Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 22:06 (EEST)[vasta]
Ma ei arvanudki, et ülevaatlikke artikleid ei tohi kirjutada. Vikipeedia ei ole iseenesest ju mingi andmebaas või kataloog, kust peaks kõigi võimalike asjade kohta märksõna leidma. Ja kui kohanime mainitakse laiemale kohale pühendatud artiklis, siis sellisel juhul otsinguga ikkagi leitakse see koht üles. Samas on sedasi välditud, et lingid viivad paljude nupukeste juurde (antud juhul siis paljude külade ja muude naaberkohtade), kust eraldi midagi rohkemat sisulist teada ei saa.
See väide, et kõik asulad või ka kõik teatud loodusobjektid on artikliväärilised, on minu meelest ikkagi alusetu. Ma viitasin eespool vastuolule lähenemises seos teiste väikekohtadega. Aga sa lihtsalt eirad seda.
Antiikkirjanduse mainitud kohtadega on tähelepanuväärsuse kriteeriumitesse puutuvalt teisiti see, et need kohad on tuntud ja neist räägitakse allikates palju, kuigi teada võib olla vähe. Ainult et, kui teada on vähe, siis eraldi artikkel ei pruugi ikkagi otstarbekas olla. See, et mõnes teises teemavaldkonnas on keegi usin hunniku nupukesi valmis treinud ja keegi temaga sammu pole jaksanud pidada, ei näita vist küll tähelepanuväärsuse kohta midagi.
See on tore, kui infot tuleb juurde või kui mingid asjaolud muutuvad ja asi saabki hiljem tähelepanuväärseks, aga meil pole ju ikkagi mingit põhjust asja ette tähelepanuväärseks tunnistada. See koht ei pruugi kunagi tähelepanuväärsemaks saada, eriti siis, kui tegu pole millegi poolest ametliku kohaga.
Minu meelest pole mõtet püüda arvata, mitu lugejat (arvuliselt) teema vastu huvi tunneb, ükskõik miskeelset lugejat, või mitu kohtade (siin õigemini kohanimede) huvilist Vikipeedia kirjutajat parasjagu mingi konkreetse asja vastu huvi tunneb. Tähelepanuväärsust püütakse üldiselt hinnata ikkagi sellest objektiivsemate kriteeriumite järgi. Siin aga pole praegu praktiliselt mingit infot, mille põhjal tähelepanuväärsust isegi hinnata. 90.190.59.229 11. mai 2016, kell 23:51 (EEST)[vasta]
Loomulikult Sa ei arvanud, et ülevaatlikke artikleid ei tohi kirjutada. Mulle tundus, et Sa arvad, et mina ei luba neid kirjutada.
Ma olen nõus, et kõigi võimalike asjade kohta ei pea märksõna olema. Ja selles ongi lahkarvamused, milliste kohta peaks.
Igas artiklis on antud vähemalt koordinaadid koos lingiga kaartidele. Siselink viib selle asja juurde otse, ilma mingi otsinguta. Samuti ei ole otsingu puhul tarvis hakata midagi teiste artiklite seest otsima. Jah, ma arvan, et märksõnad peaksid olema, isegi kui vähe teada on. Andres (arutelu) 12. mai 2016, kell 02:34 (EEST)[vasta]
Konstrueerime mõne kontranäite. Eesti Vikis on hulk külaartikleid, kus sisuks on ainult administratiivne kuuluvus, geograafilised koordinaadid ja elanike arv. Näiteks Rebaste (Puka). Aga see elanike arv võib olla ka 0, näiteks Horosuu, Häärmäni, Kossa jne. Kokku on 0 elanikuga külasid Eestis üle saja. Viimastel juhtudel on siis tänasel päeval sisuliselt tegemist kohanimedega (varem on need küll asulad olnud). Neid artikleid on seni vaikimisi aktsepteeritud (puudub arutelu ja kustutamismärkus). Võimaliku argumendina tuleks siis kõne alla lähedusprintsiip, teiste sõnadega - rahvuslik egotsentriline maailmapilt, mis lähemal olevad kohad muudab tähelepanuväärseteks, isegi kui nende geograafiliste kohtade kohta puudub rohke viitematerjal sõltumatutest algallikatest (seega ka sekundaarne tähelepanuväärsus) ja elanike arv on marginaalne või olematu. Nüüd loendades kõnealuse Madagaskari küla hoonete rookatuseid, ilmneb, et seal on üle 60 onni. Arvestades keskmise leibkonna suurust Madagaskaril, elab seal külas tõenäoliselt suurusjärgus 100-200 inimest. Eesti kontekstis oleks see juba märkimisväärse suurusega küla. Võrdluseks, näiteks Nõva külas elab veidi üle 100 inimese. Muidugi, kõikide maailma külade kohta Eesti Vikis artikleid treida ei ole lihtsalt reaalne. Eestis on ca 4400 küla. Ma ei tea kui palju on maailmas kokku külasid, kuid arvestades Eesti rahvaarvu suhet maailma rahvaarvu (aktsepteerides, et Eesti asulate keskmine suurus on tõenäoliselt väiksem kui maailma keskmine asula suurus), siis kindlasti on maailma asulate arv vähemalt kümnetes miljonites. Summaarne aeg, mis kuluks kõigi maailma maade kõikide asulate kohta artiklite tegemiseks on seega tohutu. Jääb üle kaks võimalust. Kas teha karmi käega mingi valik, milliste printsiipide alusel artikleid lubdada. Või siis lasta asjal minna isevooluteed ehk artiklid kujunevad parasjagu nii, nagu keegi soovib neid kirjutada. Peale mõneaastast toimetamist siin paistab mulle, et Vikipeedia nö protokolli on sisse kirjutatud laissez faire ideoloogia ja kõik katsed seda kuidagi tugevalt juhtida on määratud läbikukkumisele. Numbriga kirjutaja tekitab ainult endale asjatut frustratsiooni. Kui teoreetiliselt oleks ehk võimalik teatud protseduurireeglite alusel keelata teatud kohaartiklite kirjutamist, siis paradoks on selles, et keegi ei suuda süstemaatiliselt kontrollida selliste reeglite järjepidevat täitmist (see eeldaks tohutu aja investeerimist), samuti pole võimalik sundida kedagi ühtegi nö puuduolevat (st kriteeriumidele vastavat) artiklit kirjutama. Teisisõnu, Vikipeedia jääb alati auguliseks nagu Šveitsi juust, selle vahega, et augud hõlmavad siin suurema osa kui tahke aine ...
Dixi et animam levavi --VillaK (arutelu) 12. mai 2016, kell 10:59 (EEST)[vasta]
Inglise vikis: Populated, legally recognized places are typically presumed to be notable, even if their population is very low. Even abandoned places can remain notable, because notability encompasses their entire history. Tahan siin esile tuua legally recognized. Eestis võib see tähendada, et asulal on EHAK kood ja elanike arvu üle peetakse arvestust. Kaardil leidumine minu arvates ei täida legally recognized tingimust.
Oletades, et me lubame kõigist maailma asulatest artikleid, kus on vähemalt ainult asukoht, ei ole massiliselt selliste kohatäitja-artiklite loomine Wikidata ja robotite abiga enam eriti keeruline ega aeganõudev. Loomulikult võtaks igavesti aega liha luudele tekitamine. Aga väga lühikesed artiklid, kust midagi sisulist teada ei saa, löövad lugejale ninanipsu. Lugeja tuleb ju enamasti Googlist. Kui artiklit ei ole, siis lugeja Vikipeediasse ei satu. Kui on aga sisutu artikkel, siis lugeja pettub ja kujuneb tema arvamus Vikipeediast.
Kui oleks enam-vähem selged reeglid, siis mittetähelepanuväärseid artikleid kustutada jõuaks küll, praegu me ju jõuame vandalismiga võidelda ja uusi artikleid üle vaadata, teatud määral isegi kohe toimetada. Adeliine 12. mai 2016, kell 15:35 (EEST)[vasta]

Vastu kustutamisele.

Kas kaardilingi lisaja peab silmas kohta nimega Mangaoka? See siin on Mahavango. Iseenesest polegi keegi vaidlustanud seda, et koht kui selline on olemas ja et see on kaartidelt leitav. 90.190.59.134 11. mai 2016, kell 18:37 (EEST)[vasta]
Ei, ja algusest peale olen kahelnud artikli plk nimelise koha olemasolus; eile olin kindel, et nägin täpset nimevastavust, täna enam ei näe, ja ei ole kindel. A propos, kas eesti keeles on olemas selline sõna, nagu "peithämamine", no, nyyd on...—Pietadè (arutelu) 11. mai 2016, kell 19:29 (EEST)[vasta]
Miks Sa kahtled? Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 22:06 (EEST)[vasta]

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Ju siis koolitus säherdune. Kusjuures, vegadi kummalisi asju tuleb selle otsinguga velja (hetkel nt on Google'i 2. real "www.islamicfinder.org/prayerDetail.php...city=Mahavango"), artiklis Diana (see lahtikäiv loend "Communes in the Diana Region of the Republic of Madagascar", Antsiranana II, ehk Antsiranana eeslinnad (suburbs)) seda kohta ei ole (ehk on pärast CIA GRU kaartide aega teise nime saanud?); lisaks, 1968. a viidatud CIA kaardil on ka brittide ja prantslaste "maalapid" välja toodud, jne Ehk üritab see artikkel sisu- ja arutelu lk mahu suhtega kuhugi eesrinda tõusta....—Pietadè (arutelu) 11. mai 2016, kell 22:33 (EEST)[vasta]

Selles loendis on vallad, mitte asulad. Iga asula ei ole eraldi vald. Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 23:09 (EEST)[vasta]
Ma arvan, et Mahavango kuulub Andranovondronina valda, aga mul ei ole seda millegagi tõendada. Andres (arutelu) 11. mai 2016, kell 23:09 (EEST)[vasta]
Mu meelest võid sa olla õigel teel, eelöeldud arvamusega...—Pietadè (arutelu) 12. mai 2016, kell 00:28 (EEST)[vasta]

VillaK missioonil[muuda lähteteksti]

VillaK, Mida kuulukse? Adeliine 1. juuli 2016, kell 22:00 (EEST)[vasta]

Ära kiirusta, oota-oota. Ma ei ole Madagaskari põhjatippu veel jõudnud. Mida saab küll öelda, on see, et Institut Geographique National (Prantsuse tuntuim kaardiväljaandja) Madagaskari kaart Lotsohina ja Ambatonjanahary vahel küla ei näita. Ilmselt on eksitav öelda ka, et Mahavangot läbib Tanjona Bobaomby põhjatipuni viiv maantee. Esiteks, Prantsuse reisiteatmikud (nt Le Routard) kirjeldavad saare põhjatippu viivat teed kui hooajalist teed, mis on kuival aastaajal läbitav nelikveolise masinaga. Olles selliseid teid teises ja kolmandas maailmas näinud, ei mahu sellised teed vähemasti tavapärase ettekujutuse alla maanteest. Teiseks, satelliidipildilt nähtub, et see tee ei läbi küla, vaid, et selle tee kaudu on külale juurdepääs.
Kui võtta kokku praegune seis, siis on küll tõendatud asula olemasolu artiklis viidatud geograafilises kohas, kuid pole vähemalt kahte sõltumatut allikat, mis kinnitaksid, mis on selle küla nimi/nime kirjapilt. 30-40-aasta taguseid vene topokaarte mina usaldusväärseteks allikateks ei pea. Nõukogude kartograafid olid piiri taha saades alatasa purjus või lihtsalt ei saanud asjadest aru. Ja nagu siin juba näidatud, siis konkreetne vene kaart näitab küla nime teises geograafilises asukohas võrreldes Google Maps kaardiga.--VillaK (arutelu) 5. juuli 2016, kell 09:09 (EEST)[vasta]
Satelliidikaardilt tundub muidugi, et teisel pool seda "teed" asuvad küla põllud, seega siis on küla läbimine sõltuv sellest, mida Madagaskaril küla all mõistetakse. Näiteks Eestis, kus küla on territoriaalüksus, võib tee küla läbida ka siis, kui ühel pool teed pole ühtegi maja. - Melilac (arutelu) 19. juuni 2018, kell 20:32 (EEST)[vasta]

Vahekokkuvõte[muuda lähteteksti]

Lühike vahekokkuvõte: aasta jooksul pole me teadmised jõudnud edasi punktist, kus tuli nentida, et puhtalt kaartide alusel kirjeldatav hüpoteetiline (võimalik, et endine) asula võib olla meil siin vale nimega, kuna kaartide vahel on vastuolu. (Olen ise Nõukogude sõjaväekaartide alusel Eestis kohanimesid korjanud ning võin kinnitada, et kui pinnavormid olid paigas, siis kohanimedeks oli tükati kirjutatud kurat teab mida. Ja see oli Karulas, mitte Madagaskaril.) Seega pole meil ausalt öeldes siiamaani kõige õrnemat aimu, millest me siin artiklis räägime. Aastate jooksul pole ka suudetud leida ühtki Madagaskari inimest, kes võiks kohapeal kontrollida, kas on küla, oli küla, on osa mitmeosalisest külast, külale eksikombel üle kantud talu- või isikunimi, sõjaväebaas, geoloogide ajutine laager või keegi lihtsalt kirjutas kaardile kiiruga midagi, et ülemused kartograafide peale joomise käigus mahamolutatud tööpäeva pärast ei karjuks. Või on tegu mulaažiga, mille Madagaskari sõjavägi rajas, et imperialistides aerofotode abil segadust tekitada (NSV Liidus tuli seda üksvahe ette küll, miks mitte siis Madagaskaril, välistada ei saa). Nii et kustutada on natuke nagu kahju, eriti kuna aruteluleht on juba omaette väärtuse omandanud, aga puudub ka garantii, et artiklis on vähemalt üks tõele vastav väide. Ei pruugi olla. --82.131.109.135 14. juuli 2017, kell 23:25 (EEST)[vasta]