Arutelu:Limerik

Autoriõiguse rikkumise kahtluse puhul tuleb kõigepealt panna vastav märkus koos allikaga. Andres (arutelu) 6. veebruar 2016, kell 19:04 (EET)

Taastasin ümberkirjutatud kujul. Andres (arutelu) 6. veebruar 2016, kell 19:11 (EET)

Vormi kirjeldus on ebatäielik. Andres (arutelu) 6. veebruar 2016, kell 19:15 (EET)

Mina pooldan seda, et mahakirjutatud asjad pigem kustutada, kui ise ei oska kohe ümber teha. Me mattume kõige selle alla, mida toimetada ei jõua. Kui midagi toredat teha ei jõua, kaob ka isu üldse osaleda. --Epp 6. veebruar 2016, kell 19:20 (EET)

Vähemalt peaks ütlema, millise allikaga on tegu. Võib ju olla, et autor paneb ise oma teksti Vikipeediasse. Andres (arutelu) 6. veebruar 2016, kell 19:58 (EET)

Kas kõiki definitsioone peaks hakkama ise oma sõnadega välja mõtlema? Sellega olen nõus "Kui midagi toredat teha ei jõua, kaob ka isu üldse osaleda." --Kopo25 6. veebruar 2016, kell 19:46 (EET)

Loomulikult tuleb kõik ise sõnastada. Väga harv on juhus, kus pole võimalik või ikka üldse otstarbekas teisiti öelda. --Epp 6. veebruar 2016, kell 19:56 (EET)

Konkreetselt antud artiklis oli see oma sõnastus, see ei olnud copy > paste. Mulle tundub, et need artiklite kustutamised toimuvad väga kergekäeliselt ja põhjendamatult. Ka kustutamised peavad olema viidatud ja põhjendatud! :(.--Kopo25 6. veebruar 2016, kell 20:05 (EET)

Kas see on Sinu blogi? --Epp 6. veebruar 2016, kell 20:11 (EET)

Ja kas see on selle txti Copy > Paste? --Kopo25 6. veebruar 2016, kell 20:22 (EET)

Miks Sa minu käest seda küsid? Mina ei tea, kust Sa selle teksti võtsid. Mina leidsin sealt sama jutu. Järgmine kord pane ise allikas kirja, siis on lihtsam võrrelda. --Epp 6. veebruar 2016, kell 20:26 (EET)

Te ei leidnud sealt mitte sama teksti vaid heal juhul sarnase teksti, see on ikka suur vahe. See ei ole Copy > Paste vaid on juba oma sõnastusega --Kopo25 6. veebruar 2016, kell 20:37 (EET)

Pole mõtet selliseid asju väita. --Epp 6. veebruar 2016, kell 21:41 (EET)

Jah. Administraatorid saavad kustutamisi revideerida. Andres (arutelu) 6. veebruar 2016, kell 20:07 (EET)

--- Kustutatud versioon Limerik on 5-realine, inglise nalja- või nonsenssluuletus, lähtub tavaliselt koha- või isikunime riimimisest ja on oma nime saanud arvatavasti Iirimaa linnanimest Limerick, riimiskeemiga (aabba), rütmiga, mis tuleneb ridade pikkusest - 1. ja 2. on pikemad, 3. ja 4. lühemad, 5. rida jälle pikk. Eesti luuletajad on seda vormi vähe kasutanud, kuna see nõuab väga nõtket keelekasutust ja vormitäpsust.

Ja netist leitud [1] Limerik on 5-realine inglise nalja- või nonsenssluuletus, lähtub harilikult koha- või isikunime riimimisest ja on nime saanud arvatavasti Iirimaa linnanimest Limerick. Eesti luuletajad on seda vormi vähe kasutanud ning see nõuab väga nõtket keelekasutust ja vormitäpsust. Limerik - 5-realine, riimiskeemiga (aabba), rütmiga, mis tuleneb ridade pikkusest, 1. ja 2. on pikemad, 3. ja 4. lühemad, 5. rida taas pikk. Absurdse, naljaka sisuga, mingi koha teemal. Lähtub harilikult koha-või isikunime riimimisest.

Üldiselt, sellepärast kustutasingi. --Mona 7. veebruar 2016, kell 00:40 (EET)

Arvan, et see on samuti kuskilt maha kirjutatud. Andres (arutelu) 7. veebruar 2016, kell 03:07 (EET)

Tõenäoliselt. Aga ilmselt mitte selle artikli algse teksti kirjutaja pealt. --Epp 7. veebruar 2016, kell 03:09 (EET)