Arutelu:Konstantinoopoli Õigeusu Kirik

XX sajandi alguses lagunes Venemaa keisririik, mille tagajärjel mitmed seni Venemaa õigeusu kiriku alluvuses olnud ja selle kanoonilise territooriumi moodustanud alad soovisid iseseisvuda; sealjuures otsiti tuge Konstantinoopoli oikumeeniliselt patriarhaadilt. 

Mida siin on tahetud öelda? Ursus scribens (arutelu) 23. detsember 2018, kell 20:39 (EET)

Eks seda, et nendes Venemaa osad, mis Nõukogude Liidu koosseisu ei läinud, ei soovinud õigeusklikud olla Moskva kontrolli all; sooviti kas siis astuda Konstantinoopoli kiriku koosseisu või saavutada autokefaalsus. - Melilac (arutelu) 24. detsember 2018, kell 09:45 (EET)

Parem oleks muidugi need alad täpsustada, Soome, Eesti ja Läti olid nende seas kindlasti Konstantinoopoli alluvusse läinud, Poola kirik muutus autokefaalseks. Leedu kohta ei oska peast ütelda, mis seal toimus. - Melilac (arutelu) 24. detsember 2018, kell 09:53 (EET)

Esialgu oldi, vähemalt vormiliselt, Moskva võimu all. 1920. aastal õnnestus koguni saavutada autonoomia. Ent kui Venemaal asjad päris hulluks läksid - kaos õigeusu kirikus, patriarhi vangistamine, punane terror -, võeti kirikukogul 1922. aastal otsus pöörduda Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi poole autokefaalia saamiseks. 1923. aastal mindigi sel eesmärgil koos Soome õigeusu kiriku esindajatega (Herman Aav jt) Konstantinoopolisse. Autokefaaliat ei saadud (muide, seda taotleti juba 1920. aastal Moskva patriarhilt, kuid asja otsustamine jäi Vene õigeusu kiriku lähemal ajal toimuma pidanud kirikukogu pädevusse, mida ei tulnudki kokku aastakümneid), Konstantinoopoli patriarhaat kinnitas Moskva patriarhaadilt saadud autonoomiat ja võttis Eesti ja Soome kirikud autonoomsetena oma jurisdiktsiooni. Läti õigeusu kirik läks Konstantinoopoli jurisdiktsiooni alles 1935. aastal, Leedu õigeusu kiriklik struktuur jäigi Moskva alluvusse. Lõik vajab selgemat sõnastust, püüan seda teha niipea, kui aega saan. Ursus scribens (arutelu) 25. detsember 2018, kell 18:36 (EET)