Arutelu:Klinte kirik

kiriku vanim osa on kirikutorni alumine osa

Miks mitte kellatorni. Kiriku tornil on ju funktsioon, see ei ole lihtsalt torn (kirikutorn, läänetorn)? Ursus scribens (arutelu) 8. september 2021, kell 10:25 (EEST)

See sõna on seal sellepärast, et artikkel kirikutorn on olemas. Evlper (arutelu) 8. september 2021, kell 11:39 (EEST)

Minu arvates ei ole artikkel Kirikutorn hea artikkel, alustades juba abitust definitsioonist: "Kirikutorn on kirikuhoone juurde kuuluv torn" ja lõpetades tõdemusega, et "enamikus kristlikes maades on torniga saal kiriku põhiskeem, kuigi sel pole teoloogilist põhjendust". Kas peabki otsima teoloogilist põhjendust seal, kus on olemas funktsionaalne põhjendus? Ursus scribens (arutelu) 8. september 2021, kell 13:25 (EEST)

Kohe ei oska kommenteerida. Kellatorn ei saa ju igale poole täie kindlusega panna, sest mitme torniga kirikutel mine võtta kinni, milline see kellatorn on. katedraalidel kõneldakse traditsiooniliselt läänetornidest ja muude ilmakaarte omadest, kui neid on, ja nelitis- või haritornist. Osad tornid kirikuil on trepitornid, keerdtrepp viib empoorile või trifooriumigaleriile või koguni katuse alla. No õigeusu kirikuarhitektuuris on tõesti kindel, et eeskoja kohal asuv torn on kellatorn ja kui on teine torn nelitisekuplil, seda kellatorniks ei nimetata. Aga ei igale poole panna kellatorn ... kust mina tean, kas Klinte kirikus on seal tornis kell või mitte? Sellega olen nõus, et artikkel on kehv, aga kirikutorn on hea katusmõiste. Evlper (arutelu) 8. september 2021, kell 16:32 (EEST)

Mõistagi pole põhjust iga kirikutorni kellatorniks nimetada, kui selle otstarve pole täpselt teada, või vastupidi, sellel ongi muu otstarve (sinu toodud näitel trepitornid). Ühe torniga kirikute puhul vast kahtlust ei ole, kirikukella(de)l on jumalateenistustel ja talitustel ja ka häirekellana oma ülesanne täita. Ursus scribens (arutelu) 8. september 2021, kell 18:58 (EEST)