Arutelu:Helsingi

Väike vahemärkus... munitsipaliteet on soome keeles kunta, mis tavaliselt tõlgitakse eesti keelde kui vald... nii et nii jätkates segadused aina suurenevad - Ahsoous 27. aprill 2006, kell 00.12 (UTC)

Soovitan mõelda eesti keeles. Siis peaks segadust vähemaks jääma. Pole absoluutselt oluline, kuidas tõlgitakse mingi sõna soome või ükskõik millisesse muude keelde ja sellest edasi eesti keelde. Oluline on, mida ühe või teise sõna all sisuliselt mõistetakse. Nii eesti 'linna' kui soome 'kaupunki' üks tähendusi on 'munitsipaliteet'. Kuid ainult üks tähendustest! - Urmas 27. aprill 2006, kell 07.07 (UTC)

aga ära unusta seda, et Soomes kõik linnad on kunna aka vallaga võrdsustatud, Eestis nad seda mitte ei ole nii et Soome puhul pole selline lisandust linna puhul üleüldse vaja... - Ahsoous 27. aprill 2006, kell 07.21 (UTC)

"Kaupunki" ja "kunta" on võrdsustatud õiguste poolest, mitte selles mõttes, et sõnad tähendaksid sama. Kunta võib olla kas kaupunki või maalaiskunta. Eesti keeles võib kohaliku omavalitsuse üksus olla kas linn või vald. Minu meelest oleks kõige loomulikum tõlkida: kunta "kohaliku omavalitsuse üksus" ning üksuste nimedes kaupunki "linn" ja maalaiskunta "vald". Muidugi ei ole täieliku vastavust eesti ja soome keele vahel, aga see vastavus on minu meelest piisavalt hea. Andres 29. aprill 2006, kell 12.08 (UTC)

See tähendab, et kõigile Soome linnadele tuleb kirjutada 'linn ja munitsipaliteet'. Ära palun unusta, et me kirjutame siiski eesti entsüklopeediat ja tuleb arvestada, kuidas eesti lugeja (leidub neidki, kel Soomest pole sooja ega külma ja kes Soomest midagi ei tea) asjast aru saab. Lähtuda tuleb 'linna' eestikeelsest tähendusest. - Urmas 27. aprill 2006, kell 07.31 (UTC)

Minu meelest ei ole sõna "linn" eestikeelne tähendus määratud ainult sellega, mida Eestis linnaks nimetatakse. See tähendus ujub kindlasti koos teiste keelte analoogiliste sõnade tähendusega, eriti ametlikus kontekstis tarvitatavatega. Teine asi on see, et me peame hoolitsema selle eest, et igal konkreetsel juhul oleks selge, mida linna all mõeldakse.

Olukorda, kus üht ja sama nime kannavad nii asula kui ka kohaliku omavalitsuse üksus, mille territoorium on asula territooriumist laiem, ei saa minu meelest mitte kuidagi kirjeldada sõnadega "on linn ja munitsipaliteet". Vastupidi, need saõnad ütlevad pigem, asula ja omavalitsusüksuse territoorium langevad kokku.

Sõna "munitsipaliteet" on kahemõtteline, sest see võib tähendada nii omavalitsusüksust kui ka omavalitsust ennast. Seetõttu ei ole minu meelest hea seda sõna kasutada. Pealegi annab "kohaliku omavalitsuse üksus" täiesti ühemõtteliselt ja pealegi ka Eesti oludes kasutatava terminiga edasi, millega on tegemist. Andres 29. aprill 2006, kell 12.18 (UTC)

Praegune sõnastus tekitab eesti lugejas palju rohkem segadust. Mis on munitsipaliteet? Kas Tallinn ja teised Eesti linnad ei ole munitsipaliteedid? Miks osade linnade puhul on kirjas, et need on munitsipaliteedid, teiste puhul mitte? Segadust kui palju. Pealegi on linna artiklis kirjas, et linn on oma haldus- ja juriidiliste õigustega ning kompaktse hoonestusega asula. Mis nagu eeldaks, et linn(al) on ka munitsipaliteet. --Metsavend 27. aprill 2006, kell 09.14 (UTC)

'Munitsipaliteet' on ammu eesti keeles kasutuses olev sõna. Kes ei tea, mis tähendab, kasutagu sõnaraamatuid ja ENE/EE-d. Kõik Eesti linnad ei ole munitsipaliteedid. Miks munitsipaliteedi staatus pole iga linna juures kirjas? Alati pole teada, kas linn on omaette munitsipaliteet või mitte. Samuti on sageli eeldatud, et munitsipaliteet ja asula langevad oma ulatuselt kokku.

/lhtsalt vahemärkus/ Ka munitsipaliteet on mitmetähenduslik sõna... seega võiks küsida, et millist selle sõna tähendustest ikkagi mõtled? - Ahsoous 29. aprill 2006, kell 14.04 (UTC)

Artikkel "Linn" tuleb parandada. Praegu ei vasta seal toodule ei Otepää linn ega Uusikaupunki. Esimesel pole linna õigusi, teine ... (siin tuleks kaarte vaadata - asula hoonestuse kompaktsus tuleb just kaartidelt välja) - Urmas 27. aprill 2006, kell 09.40 (UTC)

Jah, muidugi tuleb artiklit "linn" parandada. Aga mulle tundub, et üldjuhul ei lange asula ja kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium kokku. Andres 29. aprill 2006, kell 12.21 (UTC)

Sellise lause peale Kes ei tea, mis tähendab, kasutagu sõnaraamatuid ja ENE/EE-d. sean ma üleüldse küsimuse alla kogu selle lisanduse ja kuni puudub ammendav selgitus selle kohta, et ma peaks hakkama entsüklopeediale lisaks otsima veel kümneid raamatud jääb see ka minu pool vaidlustatuks - Ahsoous 27. aprill 2006, kell 12.04 (UTC)

Sõbrad! Pakun välja, et kasutame ehtsat eestikeelset ja antud kooslusse sobivat sõna - OMAVALITSUS. Piret 28. aprill 2006, kell 05.43 (UTC)

selle sõnaga peaks siit vist küll üle saama... - Ahsoous 28. aprill 2006, kell 09.15 (UTC)

Minu meelest tuleks öelda "kohaliku omavalitsuse üksus". See ei ole sama mis "omavalitsus". Andres 29. aprill 2006, kell 12.08 (UTC)

Soome pealinn ja munitsipaliteet

See on arusaamatu. Kui me mõtleme seda, et on olemas linn nimega Helsingi ja kohaliku omavalitsuse üksus nimega Helsingi linn, siis tuleks kõigepealt endale selgeks teha, kummast me artiklis kirjutame. Kui me kirjutame viimasest, siis tulebki öelda, et Helsingi linn on kohaliku omavalitsuse üksus, kus on ka linn nimega Helsingi, ning siis saab linnast allpool ka eraldi rääkida, niivõrd kui see on võimalik. Pole ka selge, kumb neist on pealinn. Andres 29. aprill 2006, kell 12.27 (UTC)

Olen jätkuvalt seisukohal, et mõne mittetraditsioonilise Soome linna pärast ei ole mõtet hakata kõikide linnade puhul mainima, et see on linn ja kohaliku omavalitsuse üksus või munitsipaliteet. See sisaldub linna mõistes ja tuleb kirja panna artiklisse linn. Linnast saab linn, kui asula omavalitsusele antakse linnaõigused või linna nimetus. Sellel omavalitsusel on jälle kindlad võimupiirid (ka geograafilises mõttes). Linnaõigusi ei anta ju hoonetele. Enne ei saa me ka ühtegi asulat linnaks nimetada (olgu seal või miljon elanikku), kui vastava riigi võim ei ole seda linnaks nimetanud. Asula ei saa olla linn, kui tal puudub linnavalitsus või teda nimetatakse ametlikult aleviks. Kõigil vallasisestel linnadel on ka kunagi olnud omaette linnavalitsus. --Metsavend 29. aprill 2006, kell 12.47 (UTC)

Elanike arvu muutus[muuda lähteteksti]

elanikke = 560 905 (2006) 1. jaanuar Andres 1. veebruar 2007, kell 15:22 (UTC)

elanikke = 564 474 (2006) Andres 2. jaanuar 2009, kell 17:21 (UTC)

pindala = 686, elanikke = 574 100 (2008) Andres 3. mai 2009, kell 20:19 (UTC)

578 126 (2009) Andres 24. oktoober 2010, kell 12:52 (EEST)[vasta]

elanikke = 587 787 (30.09.2010) Taivo 4. jaanuar 2011, kell 17:56 (EET)[vasta]

| elanikke = 588 195 (31.10.2010) Andres 19. veebruar 2011, kell 08:15 (EET)[vasta]

Tundub, et linnaosade nimekiri on vananenud. Andres 16. oktoober 2010, kell 14:38 (EEST)[vasta]

Infokastis asendati Wikidata elanike arv uuemaga. Kas niimoodi ikka tohib teha? Vist mitte. Velirand (arutelu) 15. aprill 2020, kell 18:38 (EEST)[vasta]

Minu meelest üldiselt tohib. Hea oleks lisada uuem arv ka Vikiandmetesse, aga kõik ei pruugi teada, kuidas see käib, või siis mõnel juhul võib see muid raskusi tekitada. Iseasi, et siin oli vanem arv viitega ja võib-olla peaks sellepärast seda viiteta arvule eelistama. Eesti haldusüksuste ja asulate artiklites oleme uuema arvu lisamist tõrjunud, kuna uuem arv kipub pärinema rahvastikuregistrist, mitte statistikaameti andmebaasist. Pikne 15. aprill 2020, kell 19:16 (EEST)[vasta]