Arutelu:Hapnikuringe

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

"lagunemisel tekkiv vesinik seondub süsinikuga ja hapnik vabaneb." - nati kummaline lause--Hendrix 26. jaanuar 2008, kell 20:23 (UTC)

Kas oleks parem: "vesinik liitub süsinikuga ja hapnik vabaneb"? Andres 27. jaanuar 2008, kell 06:36 (UTC)
mulle meeldiks rohkem, et "lagunemisel tekib vesinik ja hapnik ja ..."--Hendrix 27. jaanuar 2008, kell 06:46 (UTC)
Kas võiks olla nii: "lagunemisel tekib vesinik, mis liitub süsinikuga, ja hapnik, mis vabaneb"? Andres 27. jaanuar 2008, kell 07:56 (UTC)
"... ja hapnik, mis jääb vabaks" - pakuks nii--Hendrix 27. jaanuar 2008, kell 09:55 (UTC)

Pilt tuleb tõlkida. Andres 25. juuni 2008, kell 11:44 (UTC)


"Kuna aga hapnikku on atmosfääris süsihappegaasiga võrreldes väga palju rohkem, siis on ka inimtegevusest tingitud hapnikusisalduse suhteline muutumine süsihappegaasisisalduse vastava muutumisega võrreldes tühine.".. Kui mõelda tihedama inimasustusega aladele, eriti suurlinnadele, siis on inimtegevusest tingitud hapnikusisalduse suhteline muutumine selles atmosfääri osas vist päris märkimisväärne, mitte tühine. Eriti kui seda võrrelda kogu saastegaaside (mitte ainult CO2) tekkimisega. Siin kuluks ära mingid statistilised ülevaated, diagrammid, kus numbrid räägiksid selgemat keelt. Nimelik (arutelu) 20. detsember 2019, kell 20:49 (EET)[vasta]

Samuti tekib hapniku kiire protsentuaalne vähenemine õhus igasuguses väiksemas (inimese poolt loodud) suletud ruumis. Inimtegevus on loonud ja loob selliseid kunstlikke eraldatud ruume. Kuna hapnik on väga aktiivne reageerija, siis võimaliku keemilise reaktsiooni puhul tekib suletud ruumis kiire hapniku vähenemine. Näiteks põlemisprotsess suletud uksega garaažis. Kui seal töötab auto mootor, siis neelab see reaktsioon sedavõrd palju hapnikku, et peagi muutub reaktsiooni saadus ohtlikuks - tekib surmavalt mürgine vingugaas, sest hapniku protsent õhus on liiga madal. Nimelik (arutelu) 24. detsember 2019, kell 15:32 (EET)[vasta]


Enwikis on juttu ka abiootilisest vaba hapniku tekkimisest, millest võiks ka meie artiklis juttu olla. Samuti on seal ja saksakeelsel lehel joonis, kus on info, et enamus hapnikku toodetakse fotosünteesijate poolt maismaal, mitte ookeanides. Kas keegi asjatundja, spetsialist kinnitaks neid numbreid? https://en.wikipedia.org/wiki/Oxygen_cycle#/media/File:Global_Oxygen_Cycle.jpg Huvitav on ka inglise lehel hinnanguline statistika, et milline on hapniku hinnanguline tarbimine arvudes. Table 2: Annual gain and loss of atmospheric oxygen (Units of 1010 kg O2 per year) Ja siis üks mu tuttav rääkis sellisest hapniku tekkimise teemast, millest küll umbes 20 aastat tagasi Eesti looduses kirjutati. Kas keegi kommenteeriks neid väiteid? http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=169&fbclid=IwAR2Xg2a52iQMeE_-dY1ChwOMcPWSailmXYD6orNU1r9QLkPFHQHv1RZnvjE Sellepärast on meil alust oletada, et leidub veel mingi võimas mittebioloogilise hapniku allikas...Radiolüüs – kivimites ja vees sisalduvate radioaktiivsete elementide radiolüütiline lagunemine vesinikuks ja hapnikuks α- ja β-kiirguse toimel – on tõenäoliselt fotosünteesi kõrval ainus võimalik viis toota hapnikku. (mingi Vladimir Vernatski teema) --Nimelik (arutelu) 19. oktoober 2021, kell 21:26 (EEST)[vasta]