Arutelu:Georgi Žukov

Miks ta "Žukov"-i otsides seda artiklit ei näita?

Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ .

Ma kustutasin ümbersuunamise. Seal peaks olema artikkel asulast. Andres 2. mai 2008, kell 14:43 (UTC)

---

Linkida tuleks autasude nimed. Andres 20. oktoober 2009, kell 17:06 (UTC)

Jah. Ma ei tea väljakujunenud nimesid. Taivo 20. oktoober 2009, kell 18:28 (UTC)

Minu meelest on "Berliini võtmine" naljakas. "Merelaevastiku" asemel peaks vist olema "sõja-merelaevastik".

Медаль «За взятие Берлина» – kuidas käsid tõlkida? «30 лет Советской Армии и Флота» – kas see on tingimata sõjalaevastik? Sisuliselt muidugi, aga nime poolest? Taivo 20. oktoober 2009, kell 18:28 (UTC)

"Berliini vallutamise eest". Laevastik ei pea ilmtingimata merel olema.--WooteleF 20. oktoober 2009, kell 18:48 (UTC)

Jah, muidugi on ka jõelaevastik. Minu mäletamist mööda on Eestis traditsioon sel kohal kasutada sõna "merelaevastik", ehkki originaalis merd pole. Kas kusagil on vene autasude tõlked saada? Taivo 20. oktoober 2009, kell 19:26 (UTC)

Mõnes nõukogudeaegses teatmeteoses võib olla. Ilmselt ka tollases ajakirjanduses.--WooteleF 20. oktoober 2009, kell 19:34 (UTC)

Autasud tuleks minu meelest loeteluna esitada. Andres 20. oktoober 2009, kell 17:10 (UTC)

Kuskil kindlasti, aga võib-olla mitte veebis.

Jah, olengi kuulnud "Berliini vallutamise eest".

Pigem "sõjalaevastik", aga nimedes võib-olla mitte. Meil oli Laevastiku Ohvitseride Maja. Andres 20. oktoober 2009, kell 19:36 (UTC)

Medalikogujad kasutavad nende medalite puhul alati sõna "vallutamise".--WooteleF 20. oktoober 2009, kell 19:50 (UTC)

Kust sa võtad? Ma mõtlen, et medalikogujad on selle ala asjatundjad ja võib-olla teavad nad ka kõigi ülejäänud medalite õiget nime? Taivo 20. oktoober 2009, kell 20:16 (UTC)

Kogun ise ka. Ja niipalju kui nende medalitega kokku olen puutunud, kasutatakse alati sõna "vallutamise". Mõned näited netist: [1], [2], [3], [4], [5], [6].--WooteleF 20. oktoober 2009, kell 20:25 (UTC)

Ja mina tõlgiks "Флота" lihtsalt "laevastikuks".--WooteleF 20. oktoober 2009, kell 20:39 (UTC)

Võib-olla. Ma mõtlen selle Laevastiku Ohvitseride Maja üle. Maja ise on märksa vanem kui Nõukogude laevastik, aga nimetus "Laevastiku Ohvitseride Maja" võib ka noorem olla, ei pruugi tsaari laevastikult pärineda. Taivo 20. oktoober 2009, kell 20:50 (UTC)

Laevastiku Ohvitseride Maja valmis 1954.--WooteleF 21. oktoober 2009, kell 06:21 (UTC)

Ah tehti ilmasõjas maatasa. No võib-olla. Ja maja välimust vaadates on usutav, et ei taastatud originaalkujul. Kuid see läheb sellest teemast juba liiga kaugele. Taivo 21. oktoober 2009, kell 10:37 (UTC)

Oma nime sai hoone Balti laevastiku järgi, mille peastaap asus peale sõda Tallinnas. Varem asus sel kohal kino ja kogudusehoone.--WooteleF 21. oktoober 2009, kell 10:46 (UTC)

Tänan! Hea meel, et õigesti kahtlustasin: esialgne hoone pärineb 19. sajandist, kuid ei kandnud siis laevastiku ohvitseride maja nime. Taivo 21. oktoober 2009, kell 11:46 (UTC)

---

"Seal tekkisid tal Nikita Hruštšoviga lahkarvamused armee rolli ja suuruse osas: Hruštšov nägi peamise relvaliigina tuumarelvi, mis vabastaksid suure osa armee isikkoosseisust ja materiaalsetest vahenditest tsiviilmajanduse tarbeks. Žukov astus selle plaani vastu välja." Hiljuti eesti keeles ilmunud raamatus "Murdumine" kirjutab Viktor Suvorov, et Žukov tahtis 1957. aastal võimu üle võtta. Seetõttu ta 1957. aasta oktoobri lõpus kaitseminstri ametist kõrvaldatigi. Velirand (arutelu) 11. mai 2015, kell 09:26 (EEST)

See Suvorovi versioon ei ole üldtunnustatud, aga mainida muidugi võib. Andres (arutelu) 11. mai 2015, kell 09:45 (EEST)

Halvustav kirjeldus

Karjerist, harimata (kolm klassi külakooli, kõrgem ratsaväekool (1924) ja kõrgemate komandöride ettevalmistuskursused (1929)); toores, pugeja, ropendaja, andetu, halastamatu kuid kaval intrigant, auahne, manipuleeriv. Kirjeldas end kui geniaalset väejuhti Kutuzovi, Suvorovi kõrvale.

Võtsin selle välja. Sellised väited võiks ehk iseenesest artiklis olla, aga siis peab olema ka teada ja mainitud, kes teda nii kirjeldas. Ja selle koht pole artikli esimeses lõigus. --Minnekon (arutelu) 30. august 2021, kell 11:16 (EEST)

Taastada 31. augusti redaktsioon

Kaduma on läinud hulk parandusi. Põhjus on teada. Äpardus. Ikka juhtub. Sellisel juhul tulevad tavaliselt administraatorid appi ja taastavad segadust tekitanud redaktsioonile eelneva seisu. Seekord mitte. Miks? Vajalik oleks taastada Veliranna 31. augusti redaktsioon. Kui pärast taastamist minu tehtud paranduste osas küsimusi tekib, võib neid arutada arutelulehel. Meeleldi vastan. --Hirvelaid (arutelu) 6. september 2021, kell 12:23 (EEST)

Paremäärmuslane, ma arvan, et sa peaksid oma lisandused ja põhjendatud kustutamised tegema Veliranna redaktsioonile, mitte KesMisKusi redaktsioonile, sest esimene on parem. Praegu läks niimoodi hulk Hirvelaiu tööd kaotsi. --Minnekon (arutelu) 6. september 2021, kell 20:12 (EEST)

Palun administraatoreid taas appi. Kuid nüüd oleks vaja taastada Ursus scribensi 6. septembri redaktsioon. --Hirvelaid (arutelu) 8. september 2021, kell 14:15 (EEST)

Parem oleks kui Paremäärmuslane seda kõigepealt ise kommenteeriks ja muudatused teeks, aga kui ta ei reageeri, siis võib jah eelmise versiooni juurde lihtsalt tagasi minna. Iseenesest on kõik temapoolsed lisandused artikli ajaloost leitavad ja ta saab need sealt pärast uuesti üle tuua, seekord ilma vanemaid parandusi tühistamata. --Minnekon (arutelu) 8. september 2021, kell 14:28 (EEST)

Minu meelest on selline tegevusjärjekord vale. Kõigepealt on vaja taastada redaktsioon ja siis kuulata arutelus, mida kellelgi öelda on. Sisuliselt algas 6. septembril redigeerimissõda. See oleks vaja administraatoritel kohe kõrvaldada. Kui mina seda teeksin, oleksin redigeerimisõjas osaline (sellist asja ma väldin); kui aga administraator, oleks see korra jalule seadmine. Uskuda, et Paremäärmuslane pööraks oma redaktsiooni ise tagasi, on ebausutav, lähtudes tema enda poolt resümees öeldust. --Hirvelaid (arutelu) 9. september 2021, kell 12:38 (EEST)

Muutsin tagasi Ursus scribensi versioonile. Mulle ei paista, et Paremäärmuslase soov oli sinu muudatustest üle sõita, pigem ta soovis KesMisKusi muudatusi eemaldada, aga nendega koos läksid kaduma ka hilisemad täiendused. Sõnavõtt resümees oli emotsionaalne, aga oma eelmise eksituse eest ta vabandas ja parandas vea, seega vast on ikka tegu konstruktiivse vikipedistiga :) --Minnekon (arutelu) 9. september 2021, kell 14:19 (EEST)

Mind hämmastab silmakirjalik suhtumine mõne kogenud vikipedist poolt: kui eesmärk oli stabiilse versiooni juurde pöörduda, oleks tulnud seda teha KesKusMisi vandalismi-eelse lühikese versiooni juurde ja kopeerida vaieldamatult neutraalne ja viidatus kraam, mille ma vahepeal jõudsin lisada, aga mis on kuidagi nüüd haihtunud. Miks mida peaksin hakkama mingites ajaloolistes versioonides tuhrama, kui vastavalt Vikipeedia reeglile nr. 1 peab kõik olema viidatud ja ma vist olin esimene kasutaja iial, kes sellesse artiklisse viidatud infot lisas? Rohkem seda artiklit ei puuduta, sest üsna verised nõukogude sõjapealikud ei ole need, kellele ma hakkaks advocatus diabolit mängima. Iseasi et bulvarilehe tasemel брань'i lisamine ükskõik mis artiklisse vähendab vikipeedia usaldusväärsust.Paremäärmuslane (arutelu) 9. september 2021, kell 15:30 (EEST)

Toimetajatel võib olla erinev arusaam, mis on vandalism (ja ilmselt KesMisKusi lisandused olid ikkagi heas usus tehtud) ja kas mingi muudatus tuleks jäägitult eemaldada või mitte ning toimetajad võivad tegeleda ka kitsalt keelepoole, kategooriatega vms (vastavalt huvile või pädevusele), ilma et neilt peaks eeldama enne iga artikli sisulise külje põhjalikku läbitöötamist. Praeguse arusaamatuse tekitas siiski see, et su parandused jätsid arvestamata vahepeal tehtud uued muudatused, tühistades ka nende toimetajate töö. Viidatud materjali lisamine võib olla tähtsam kui nt siselinkide lisamine, aga ka viimane on väärtuslik panus ja sellega tulnuks arvestada. Aga nagu ülal juba öeldi: ikka juhtub ja pole põhjust asjast suuremat probleemi tekitada. Samade paranduste 2 korda tegemine ei pruugi tunduda meeldiv, kuid oleks ebaõiglane küsida seda hoopis Hirvelaiult jt. --Minnekon (arutelu) 9. september 2021, kell 22:29 (EEST)

Arvan samuti, et KesMisKusi lisandused olid ikkagi heas usus tehtud. Ainult vormistuslik külg (sõnastus ja halvustava kirjelduse viitamine) jättis tal soovida. Ja veel. Kes iganes seda artiklit nüüd edasi täiendada võtab, palun ärge visake artiklist välja üldtuntud eluloolisi andmeid, mida on juba eelnevalt jõutud lisada: kindralstaabi juhtimise 1941. aastal, kaitseministri esimese asetäitja ametisse määramist 1953. aastal ja keskkomitee presiidiumi liikmeks valimist 1957. aastal (muidu jääks arusaamatuks, mis kaalutlusel te seda olete teinud). --Hirvelaid (arutelu) 10. september 2021, kell 14:23 (EEST)

Ei ole sellist reeglit, et "heas usus" tehtud viletsad muudatused tuleks aktsepteerida ainult sellepärast, et ringimöllamisel oli üllas eesmärk. Reeglid on ikkagi 1. verifitseeritavus ja 2. neutraalne vaatepunkt. Seepärast need muudatused ei sobinud, ja seepärast need tagasi pöörasingi. "Heausklikkusest" on vähe kasu, kui need objektiivselt võttes artiklit halvendavad. Paari typo kõrvaldamist või "Kaluuga oblasti" lisamine sünnikoha täpsustamiseks ei ole veel põhjus viletsamat versiooni aluseks võtta ja verifitseeritavuse ning neutraalsuse poolest paremaid versioone (minu oma) tagasi pöörata.Paremäärmuslane (arutelu) 10. september 2021, kell 17:00 (EEST)

Lisasin artiklisse Paremäärmuslase kaduma läinud teksti. Heausklik muudatus tõesti ei tähenda nagu seda ei tohiks tühistada, aga see tähendab, et muudatuse tegijasse tuleks suhtuda elementaarse lugupidamisega ja tema muudatuse eemaldamise põhjust tuleks selgitada. --Minnekon (arutelu) 10. september 2021, kell 21:55 (EEST)