Arutelu:Boržomm

Asja nimetus on eesti keeles boržomm. Artikkel ei ole kaubamärgist. Ja mida Borjomi veel peaks tähendama? Andres (arutelu) 18. mai 2016, kell 10:15 (EEST)

Wikipeedias oli Borjomi linn juba olemas kuigi seda artiklit on ka topelt-nimega (Bordžomi). Ehk siis peaks ka jook bordžomi olema? Segane lugu minu jaoks, lisaks on selle nimega veel allikad, park jm (eesti keelses puuduvad). Kas peaks vee nime ära muutma ja kohanimed jätma või mõlemasd ära muutma?

Linna nimi on Bordžomi, seda peaks linna nimena alati kasutama. Joogi traditsiooniline nimetus eesti keeles on boržomm: [1], [2], mitte bordžomi, ja see sõna on minu arvates laenatud vene keelest. Igal pool, kus on kohanimi, peaks olema Bordžomi. Borjomi on ainult kaubamärk. Arvan, et Borjomi võiks olla ümbersuunamine siia. Andres (arutelu)) 18. mai 2016, kell 14:44 (EEST)

Andres, linna nime suhtes vähemalt mina sinuga täielikult ei nõustu. Omaladinas kirjutatud nimi peaks olema igal juhul õige, kuigi meil eelistatakse eesti transkriptsiooni.

Antud juhul on tegu aga kaubamärgiga, ja see on registreeritud just nimel kujul Borjomi http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/965A34BE7E48325AC2257FB6005640C9?OpenDocument&Eesti  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. mai 2016, kell 15:28 (EEST)

Omaladinas nimi võib ju õige olla, aga me ei kasuta seda. Borjomi on minu meelest lähedasem joogile kui linnale, sellepärast ta võib ju suunata siia ning siia võib juba panna täpsustusmärkuse. Põhimõtteliselt võib ju ka teisiti teha.

Mis mõttes on Borjomi "lähedasem joogile kui linnale". Mida see "lähedus" siin tähendama peaks? Gruusia tähestikus (ბორჯომი) ja omaladinas (Borjomi) on linna ja joogi nimed täpselt identsed. Ja eks enne oli ikkagi kohanimi, mis kandus üle sealt ammutatavale mineraalveele.--VillaK (arutelu) 20. mai 2016, kell 13:01 (EEST)

Selles mõttes ongi, et eestikeelses tekstis kasutatakse nimekuju "Borjomi" pigem joogi kui linna kohta. Ma ei ole näinud, et trükisõnas gruusia nimesid omaladinas kirjutataks, joogi nime aga tulebki just nii kirjutada.

Ma ei pidanud silmas etümoloogilist lähedust. Kui artiklipealkirjad langeksid kokku, siis oleks küll hea anda prioriteet etümoloogiliselt primaarsele.

Praegu suunab "Borjomi" siia ning täpsustusmärkusega jõuab linna juurde. Me ei tee tavaliselt kahe asja kohta täpsustuslehte, aga kui praegune olukord on Sulle väga vastuvõetamatu, siis võib selle teha. Suunata linnale ja sealt täpsustusmärkust panna ei tahaks, sest "Borjomi" kasutatakse eesti keeles põhiliselt joogi kohta. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 14:16 (EEST)

See, et kaubamärk on Borjomi, ei keela meil jooki teisiti nimetada. Või keelab? Andres (arutelu) 18. mai 2016, kell 19:19 (EEST)

Mina saan sellest nii aru, et teised ei tohi oma kaupa Borjomi nime all müüa. Andres (arutelu) 18. mai 2016, kell 19:20 (EEST)

Esimese lause kohta: ära tee suvalist üldistust - sina ei kasuta, aga on ka neid, kes kasutavad.

Ja tsitaat Eesti keele käsiraamatust: Registreeritud kaubamärke kirjutatakse sel kujul, nagu nad on registreeritud.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. mai 2016, kell 19:48 (EEST)

Vikipeedia artiklites ei kasutata gruusia omaladinat. Ma pidasin seda silmas.

Hea küll, aga miks siis ÕS teeb asja nimetusel ja kaubamärgil vahet, vaata kokakoola?

Ja sõna "boržomm" oli eesti keeles juba ammu enne olemas, kui see kaubamärk ilmus. See ei ole eesti keele vastane, nagu keelekorraldajad ütlevad. Kui kaubamärgivolinikud meil seda ära ei keela, siis keele poolest me võime seda kasutada. Andres (arutelu) 18. mai 2016, kell 20:12 (EEST)

Kaevasin seda teemat veidi. Tundub, et kõige õigem oleks kohanimena Bordžomi, joogi nimena bordžomi vesi või boržomm ja kaubamärgina Borjomi. Muudan vastavalt ära.--Yx teine (arutelu) 18. mai 2016, kell 22:10 (EEST)

Praeguste reeglite järgi tuleks siis kirjutada "Bordžomi vesi". Andres (arutelu) 18. mai 2016, kell 22:46 (EEST)

Tegin parandused. Kas bordžomi vesi peaks olema väikese või suure tähega? Värska vesi, eesti juust?--Yx teine (arutelu) 19. mai 2016, kell 23:06 (EEST)

Suure tähega. Varem kasutati tootenimede puhul väikest algustähte, nüüd suurt ([3]). Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 10:39 (EEST)

Seda, et soovitatav on suure tähega, aga ka väikse tähega kirjutamine ei ole otseselt viga.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. mai 2016, kell 14:36 (EEST)

Kus see on öeldud, et see pole viga? Mina saan nii aru, et see on viga. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 15:53 (EEST)

Loe kasvõi seesama lehekülg, millele viitasid, lõpuni.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. mai 2016, kell 16:56 (EEST)

Kui öeldakse "soovitus", siis see ongi keelenorm. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 17:09 (EEST)

Tundub, et sa ei leia tekstist üles: Märkus 2. Varem kirjutati kohanimesid väikese tähega ka mitmesugustes liiginimetustes (kaubad, viisid, meetodid, haigused, ravimid, värvused jm), nüüd on soovitatav kirjutada need üldreegli kohaselt suure tähega (vt ülal reegli viimased kaheksa näidet).

Ehk siis see ei ole kohustus!  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 20. mai 2016, kell 17:19 (EEST)

Just seda kohta ma peangi silmas. See ei ole kohustus selles mõttes, et kui Sa tahad teisiti kirjutada, siis Sul on voli seda teha. Aga siis Sa ei järgi õigekeele norme. Näiteks koolikirjandis loetaks see veaks. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 17:29 (EEST)

Reegel peaks olema nii, et üldnimega on väikese tähega, näiteks eesti juust. Kui sisaldab kohanime, siis on suure tähega, näiteks Värska vesi.--Yx teine (arutelu) 20. mai 2016, kell 17:04 (EEST)

"Eesti" on ka kohanimi. Andres (arutelu) 20. mai 2016, kell 17:09 (EEST)

---

Auhindade jaotises tuleks ikka mainida, mis võitluste auhindadega tegu ("kuldmedal, Tallinn" ei ole piisav). Kuriuss (arutelu) 28. märts 2021, kell 21:19 (EEST)