Tagamürgihambad

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tagamürgihambad ehk tagavaolised mürgihambad (Ophistoglypha, inglise keeles ophistoglyphous fangs) on madudel spetsiaalne mürgihammaste tüüp, mida mõnikord kasutatakse madude klassifitseerimisel.[1]

Tagamürgihammastega madudel paiknevad spetsiaalsed teistest hammastest veidi pikemad ja hammustamise ajal sülge (maomürki) väljutavad hambad (vahel ka kihvad) harilikult ülalõualuu tagaosas ning on varustatud vaoga.

Tagamürgihammaste ülesandeks on madude abistamine toitumisel, nende abiga surutakse (justkui puretakse) nimetatud hambad saaklooma kehasse.

Tagamürgihammastest välja tilkunud sülg, mis toimib toksiinina kõigusoojastele loomadele, on perekondadesse sisalikumadu (Malpolon) ja liivamadu (Psammophis) liigitatud madudel.

Pikka aega klassifitseeriti tagamürgihammastega madusid inimestele ohututeks, kuid tänapäeval võib ka nende madude hammustus, olenevalt asjaoludest, inimestel kergema kuni raskema astmega mürgistusseisundeid esile kutsuda.

Kui tagamürgihammastega madu peaks näiteks inimese kätt purema asuma, siis tuleks püüda, hambad on mao suus neelu poole suunatud, hammaste suunale vastupidises suunas ka madu käe küljest eemaldada. Kui toimida valesti, tungivad mao hambad sügavamale hammustuskohta ning madu väljutab tõenäoliselt kogu süljevaru ja vigastatud veresooned toimetavad sülje otse vereringesse.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Loomade elu 5:109.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]