TIR-konventsioon
TIR-konventsioon (Transport International by Road) on rahvusvahelistel autovedudel piiriületamist lihtsustav konventsioon, mis on sõlmitud lepinguosaliste riikide vahel hõlbustamaks kaupade rahvusvahelist maanteevedu, parandamaks veotingimusi ning ühtlustamaks ja lihtsustamaks piiriületamise formaalsusi. Süsteem loodi hõlbustamaks riikidevahelist kaubandust ja transporti rahvusvaheliselt ühtlustatud tollikontrolli süsteemi abil. TIR kaitseb efektiivselt kõikide riikide maksutulusid, kelle territooriumi kaudu riikide vahel kaupu veetakse. [1]
TIR-süsteem toetub neljale alussambale:
- kaupu võib vedada ainult nõuetele vastavas veokis või haagises (lastiruumis);
- riskid on veo ajal kaetud kehtiva tagatisega;
- kaubaga on kaasas rahvusvaheliselt tunnustatud tollidokument – TIR-märkmik, mis on võetud kasutusele lähteriigis ja mida kasutatakse tollidokumendina nii lähteriigis, transiidiriikides kui ka sihtriigis;
- tollikontroll, mida teostatakse lähteriigis, tunnustatakse transiidiriikides ja sihtriigis. [1]
TIR on maailmas ainus tollitransiidi universaalne veosüsteem, mis võimaldab vedada kaupu ühest riigist teise läbi kolmandate riikide veokite plommitud lastiruumides tolli kontrolli all. Süsteemi populaarsus on seletatav TIR-režiimi iseärasustega, mis pakub maanteevedajaile ja tolliametnikele lihtsa, paindliku, vähekuluka ja turvalise süsteemi kaupade transportimiseks üle riigipiiride. [1]
TIR-vedu
[muuda | muuda lähteteksti]TIR-vedu on kaubavedu lähtekoha riigi tollist sihtkoha riigi tollini TIR-konventsioonis kindlaksmääratud protseduuri järgi. Lähtekohariigi toll on lepinguosalise riigi toll, kust algab TIR-protseduuri kohane kauba rahvusvaheline vedu. Sihtkohariigi toll on lepinguosalise riigi toll, kus lõpeb TIR-protseduuri kohane kauba rahvusvaheline vedu. Vahetoll on lepinguosalise riigi toll, läbi mille toimub sõiduki, autorongi või konteineri sisse- ja väljavedu TIR-protseduuri käigus. [1]
Leping määratleb TIR-vedusid tegevate veokite ja veoühikute lastiruumide ehituse, tolli poolt paigaldatud plommidega varustatud kaubakoormate tollimisprotseduuri ja vedajate vastutuse tolliasutuste ees. TIR-vedude põhimõtteks on plommida veoki koorem lähteriigis, et see võiks takistusteta ja vahepealsete kontrollimisteta ning avamisteta läbida teel olevaid transiitriike kuni sihtriigis asuva mahalaadimiskohani. Veokit ei kontrollita vahepeal, piisab sellest, et koorem on plommitud. TIR-protseduuri kohaselt plommitud sõidukites, autorongides ja konteinerites veetavaid kaupu üldjuhul vahetollis ei kontrollita. TIR-konventsiooniga seotud tolliformaalsusi (peamiselt vahetollimine) on tolliametnikud kohustatud teostama tasuta. [1]
TIR-süsteemi võib kasutada, kui kas või osa veost toimub mööda maanteed. Tingimusteks on, et vedu peab toimuma konventsiooni tingimustele vastava sõiduki, autorongi või konteineriga, tagatisühing on tunnustatud ning veol kasutatakse TIR-märkmikku. Tagatised on võtnud enda vastutada IRU, kelle ees vastutavad tagatiste olemasolu eest rahvuslikud veondusliidud, kes tegutsevad ühtlasi ka tagatisühingutena. [1]
Tagatisühing on ühing, keda lepinguosalise riigi tolliorganid tunnistavad TIR-protseduuri kasutavate isikute käendajana. Tagatisühing on käendajaks vedajatele, kes ostavad selle käest TIR-märkmikke. Tagatisühingult nõutakse välja tollieeskirjade rikkumise eest tehtud trahvid. Hiljem nõuab tagatisühing trahvi saanutelt trahvisummad tagasi. Eestis on rahvuslikuks tagatisühinguks ERAA. Selleks, et töötada TIR-süsteemis, peab Eestis registreeritud vedaja andma ERAA-le tagatise 50 000 USD suuruses summas – kas pangagarantiina, deposiidina või mõnel muul viisil. Tagatisühingu vastutus lähteriigi tolli ees algab hetkest, millal TIR-märkmik vormistati lähtekohariigi tollis. Tagatisühing vastutab ka nende kaupade eest, mis ei ole loetletud TIR-märkmikus, kuid mis on paigutatud sõiduki plommitud osadesse või plommitud konteinerisse. [1]
TIR-carnet ehk TIR-märkmik on eriline tollidokument, mis hõlbustab lepingujärgsete riikide vahelist liiklust. See on kasutatav kõigis Euroopa riikides. TIR-märkmiku valdaja on isik, kellele on vastavuses TIR-konventsiooni sätetega antud välja TIR-märkmik ja kelle nimel on esitatud tollideklaratsioon TIR-carnet’i kujul. Valdaja vastutab sõiduki, autorongi või konteineri ja veose ning selle juurde kuuluva TIR-märkmiku esitamise eest lähteriigi tollis, vahetollides ja sihtriigi tolliasutuses. [1]
TIR-märkmik antakse välja üldjuhul iga koormaruumi kohta eraldi. Täishaagisega autorongile vormistatakse tavaliselt kaks TIR-märkmikku – üks autole ja teine haagisele. TIR-märkmiku võib välja anda ka konteinereid vedavale autorongile või kontinerite veo poolhaagisele laaditud mitmele konteinerile. Sel juhul on märkmikus eraldi loetelu iga konteineri või muu veoühiku sisu kohta. TIR-märkmik on kehtiv ainult ühe reisi jaoks ja peab sisaldama nii palju lehti, kui palju on neid vaja tollikontrolliks. Sinna kantakse veovahendite veoki, poolhaagise ja haagise numbrimärgid või konteinerite numbrid, konteinerite identifitseerimisnumbrid, kauba liik, brutokaal ja väärtus. Saatedokumendis peavad olema ära toodud lähtekoha tollipunkti, vahepealsete tollipunktide ja sihtkoha tollipunkti asukohad (nimed). [1]
TIR-carnet on teel autojuhi valduses ja igas tollipunktis antakse tollile dokumendi koopia. Tollipunkti sissekanne märgitakse dokumendist järele jäänud kontsule. Lõpp-punktis vaadatakse koorem üle ja võrreldakse selle vastavust saatedokumentidele. Eestis tagastatakse TIR-märkmik ettenähtud tähtaja jooksul pärast vedu ERAA-le, kust see saadetakse pärast kontrollimist IRU-le. Kui TIR-vihiku kasutamine vedaja poolt on lihtne, siis selle täitmine nõuab tolliagentidelt aega ja kogemust. [1]
Vedusid tegevad veokid peavad ehituselt vastama TIR-vedude nõuetele. See tähendab, et plommitud koormast ei saa midagi ära võtta ega sinna lisada ilma tolliplommi rikkumata. Veok ja haagis peavad olema tähistatud ristkülikukujuliste märgistahvlitega, mille sinisel taustal on valgete tähtedega tähekombinatsioon TIR. [1]