Tūja mõis (Liepupe kihelkond)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on Liepupe kihelkonna mõisast; Aluliina kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Tūja mõis.

Tūja mõisasüda
Tūja mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 111

Tūja mõis (saksa keeles Taubenhof, läti keeles Tūjasmuiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Liepupe kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Salacgrīva piirkonnas Liepupe vallas Tūjasmuiža külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisast on esimesed teated aastast 1564, mil see kuulus Heinrich Uhlenbrockile (suri 1576). Tema järeltulijate valduses oli mõis veel 1621. aastal. Rootsi-Poola sõja ajal langes mõis Rootsi riigile ja läänistati 1624. aastal Jürgen Aderkasile. 1646. aastal omandas selle Hans von Engdes (maeti 1676) ja 1672. aastal Ewald Johann von Vietinghoff. 1680. aastatel mõis reduktseeriti ja oli 1712. aastani riigimõis. Engdesi pärijad sai mõisa tagasi, kuid loovutasid selle 1727. aastal Christian Wilhelm von Tollile. Viimane müüs selle juba 1728. aastal Georg von Duntenile (1671−1747). Tema järeltulijad valdasid mõisa 1920. aastani. Krahv Georg Weinhold von Dunten (1766−1845) moodustas mõisast fideikomissi.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisakompleksist on säilinud peahoone, kuhu aastal 1919 rajati kohalik koolimaja.

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal neli adramaad, sellele allus 120 mees- ning 136 naishinge.[1]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Neuhof.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 248.


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]