Mine sisu juurde

Türgi kurdid

Allikas: Vikipeedia
Vaata ka artiklit Türgi Kurdistan.
Türgi kurdid
Rahvaarv
13–20 miljonit
Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad
Ida- ja Kagu-Anatoolia
Diasporaa Istanbulis, Izmiris, Adanas ja Mersinis
Keeled
Kurdi • Zaza • Türgi
Religioon
Peamiselt sunni islam
Vähem alevism ja jezidism
Seotud rahvad
Zazad ja teised iraani rahvad

Türgi kurdid on Türgi Vabariigis elavad kurdi rahva esindajad. Kurdid moodustavad Türgi rahvastikust umbes 15–20% ning on riigi suurim rahvusvähemus.[1][2][3] Kurdide kogukonnad on paljudes provintsides, eriti palju elab kurde riigi ida- ja kaguosas. Neid piirkondi näevad kurdid Türgi Kurdistanina.

Pärast Türgi riigi tekkimist 1923. aastal on kurdid mitmel korral keskvõimu vastu mässanud ning türklased on vastuhakud veriselt maha surunud (nt Sheikh Saidi vastuhakk aastal 1925, Ararati mäss aastatel 1927–1931, Zilani veresaun aastal 1930 ning Dersimi veresaun aastatel 1937–1938). Aastani 1991 kategoriseeris Türgi valitsus kurde mägitürklastena ning eitas kurdi rahva olemasolu.[4][5][6][7] Sõnad "kurd" ja "Kurdistan" olid Türgis igas keeles keelatud (v.a rahvaloendusel).[8] Pärast 1980. aasta riigipööret keelati kurdi keel nii avalikus- kui eraruumis.[9] Kurdi keeles rääkinud, kirjutanud või laulnud inimesed arreteeriti ning pandi vangi.[10] Tänapäevani on keelatud kurdikeelne õpe peaaegu kõigis koolides.[11]

Alates kaheksakümnendatest on kurdid Türgi valitsuse vastu võidelnud nii rahumeelse poliitika abil kui koordineeritud sõjaliste rünnakutega peamiselt Türgi sõjaväebaaside kohta. Algselt nõudsid kurdid iseseisvat Kurdistani, hiljem hakati nõudma enesemääramisõigust.[12] Riigi poolt läbi viidud arvamusküsitlused on näidanud, et Türgi kurdidest arvavad 59%, et Türgi kurdid ei nõua omariiklust (Türgi türklastest arvab üle 71%, et kurdid tahavad Türgist lahku lüüa).[13]

Kurdi-Türgi konflikti käigus on türklased blokeerinud näiteks toidutarned kurdide asulatesse.[14][15] Mitmel juhul on Türgi sõjavägi kurde küüditanud ning nende külasid hävitanud.[16][17] Üheksakümnendatel ja nullindatel olid kurdide huve esindavad erakonnad keelatud.[18] Aastatel 2013–2015 oli vaherahu, mis lõppes Türgi sekkumisega Süüria kodusõtta.[19]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Türkiye'deki Kürtlerin sayısı!". Milliyet (türgi). 6. juuni 2008. Vaadatud 29. juunil 2008.; Atar, Tolga (6. juuni 2008). "MGK'nın sır raporu ortaya çıktı!". Bugun (türgi). Koza İpek Gazetecilik ve Yayıncılık A.Ş. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. oktoober 2008. Vaadatud 24. oktoobril 2008.; Atar, Tolga (7. juuni 2008). "Sır rapor şoku". Bugun (türgi). Koza İpek Gazetecilik ve Yayıncılık A.Ş. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. veebruar 2009. Vaadatud 24. oktoobril 2008.
  2. ↑ Sandra Mackey , "The reckoning: Iraq and the legacy of Saddam", W.W. Norton and Company, 2002. Excerpt from pg 350: "As much as 25% of Turkey is Kurdish."
  3. ↑ [1] [2] UNICEF Children in the Population
  4. ↑ Turkey - Linguistic and Ethnic Groups - U.S. Library of Congress
  5. ↑ Bartkus, Viva Ona, The Dynamic of Secession, (Cambridge University Press, 1999), 90–91.
  6. ↑ Çelik, Yasemin (1999). Contemporary Turkish foreign policy (1. publ. ed.). Westport, Conn.: Praeger. Lk 3. ISBN 978-0-275-96590-7.
  7. ↑ Jongerden, Joost (1. jaanuar 2007). The Settlement Issue in Turkey and the Kurds: An Analysis of Spatical Policies, Modernity and War (inglise). BRILL. Lk 53. ISBN 978-90-04-15557-2.
  8. ↑ "Kurdish Language Policy in Turkey | Kurdish Academy Of Languages" (Briti inglise). Vaadatud 2. detsembril 2019.
  9. ↑ Toumani, Meline. Minority Rules, New York Times, 17 February 2008
  10. ↑ Aslan, Senem (2014). Nation Building in Turkey and Morocco. Cambridge University Press. Lk 134. ISBN 978-1-107-05460-8.
  11. ↑ "COMMISSION OF THE EUROPEAN COMMUNITIES" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 24. veebruaril 2016.
  12. ↑ "Kurdistan-Turkey". GlobalSecurity.org. 22. märts 2007. Vaadatud 28. märtsil 2007.
  13. ↑ "In your opinion, do the Kurds want to have a separate state?" (PDF). Public Perception of the Kurdish Question. Turkey: Foundation for Political, Economic and Social Research (SETA) and Pollmark. 2009. Lk 63. ISBN 978-605-4023-06-6. Originaali (Poll report) arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2011. Vaadatud 20. oktoobril 2010.Some Kurdish movements, such as Kurdistan Freedom Hawks have targeted also Kurdish and Turkish civilians.
  14. ↑ Olson, Robert (1996). The Kurdish Nationalist Movement in the 1990s: Its Impact on Turkey and the Middle East. Lexington, Ky.: University Press of Kentucky. Lk 16. ISBN 0-8131-0896-9.
  15. ↑ Shaker, Nadeen. "After Being Banned for Almost a Century, Turkey's Kurds Are Clamoring to Learn Their Own Language". Muftah.
  16. ↑ Gunes, Cengiz (2013). The Kurdish National Movement in Turkey: From Protest to Resistance. Routledge. Lk 130. ISBN 978-1-136-58798-6.
  17. ↑ Ibrahim, Ferhad (2000). The Kurdisch Conflict in Turkey: Obstacles and Chances for Peace and Democracy. Münster: New York, N.Y.: Lit ; St. Martin's press. Lk 182. ISBN 3-8258-4744-6.
  18. ↑ Baser, Bahar (2015). Diasporas and Homeland Conflicts: A Comparative Perspective. Ashgate Publishing. Lk 63. ISBN 978-1-4724-2562-1.
  19. ↑ "'Lynching Campaign' Targets Kurds in Turkey, HDP Offices Attacked". Armenian Weekly. 9. september 2015.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Türgi_kurdid&oldid=6898390"