Tömpnina-rästik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Tömpnina-rästik
Kaitsestaatus
VU[1]
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised Serpentes
Infraselts Alethinophidia
Sugukond Rästiklased Viperidae
Alamsugukond Pärisrästiklased Viperinae
Perekond Rästik Vipera
Liik Tömpnina-rästik
Binaarne nimetus
V. latastei
Bosca, 1878
Tömpnina-rästiku levila
Tömpnina-rästiku levila
Sünonüümid
  • Vipera latasti Bosca, 1878
  • Vipera latastiBOSCA, 1878
  • Vipera latasteiBOSCA, 1879
  • Vipera latastiiBoulenger, 1913[2]
  • Vipera latastiENGELMANN jt, 1993
  • Vipera latasteiMCDIARMID, CAMPBELL & TOURÉ, 1999
  • Vipera (Vipera) latasteiVENCHI & SINDACO, 2006
  • Vipera latasteiWALLACH jt, 2014
  • Vipera berus aspis var. latasteiCamerano, 1889 (nomen illegitimum)
  • Vipera latastiMertens, 1925
  • Latastea latasteiReuss, 1929
  • Rhinaspis latastei nigricaudataReuss, 1933
  • V[ipera]. ammodytes latasteiSchwarz, 1935
  • Vipera latastei latasteiSaint-Girons, 1953
  • Vipera (Rhinaspis) latastei latasteiObst, 1983[3]
  • Vipera latastei gaditanaSaint-Girons, 1977[4]

Tömpnina-rästik (Vipera latastei; Vipera latasti) on rästiku perekonna maoliik.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Boscà olevat liigi kirjeldamisel kasutanud nii kirjapilti latastei kui ka latasti ja nimi võib tänapäevani vaidluse all olla.

Van Wallach jt (2014) on Vipera latasti nimetanud nomen incorrigendum'iks.[4]

Tänapäeval liigitatakse see madu soomuseliste seltsi rästiklaste sugukonna rästiku perekonna maoliigina ja tema teaduslik ladinakeelne nimetus on Vipera latastei.[5]

Eestikeelne taksoni nimetus on tömpnina-rästik[6].

Alamliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Veebipõhises roomajate taksonoomilises andmebaasis roomajate andmebaas on tömpnina-rästikul kaks alamliiki:

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Tömpnina-rästikute maksimaalne kehapikkus (keha koos sabaga) võib olla 72 cm, kuid üldiselt on nad lühemad – 50 cm pikkused.

Nende soomuste värvus on helehall, pruunjas või oliivipruun. Musta värvi seljasoomused moodustavad, sarnaselt hariliku rästikuga (levila enamasti ei kattu), siksakmustri. Piki keha külgi on rida musti ringe ehk laike.

Pea on, usutavasti süljenäärmete tõttu, kolmnurgakujuline ja ninamiku tipus paikneb tal sarv.[8] Sabaots on kollane.

Paaritumine toimub kevadel, soodsate ilmastikuolude korral ka sügisel. Esmalt võtavad isased maod sookaaslastega mõõtu võitlustes. Madude võitluse käigus võivad nad tõusta poolest kehast püsti ja põimuda teineteise ümber, et vastast vastu maad suruda. Emb-kumb võib ka mõne aja möödudes ümber mõelda.

Emased suguküpsed maod roomavad esialgu isaste eest ära, aga isased jõuavad neile järele roomata ja õnne korral ka emase seljale roomates temaga paarituda. Suguküpsete tömpnina-rästikute sugulise paljunemise vormiks on vivipaaria. Emased sigivad kord kolme aasta jooksul. Graviidne emane tömpnina-rästik poegib, augustist kuni oktoobrini, 2–13 maopoega. 16–18 cm pikkused maopojad on üsna iseseisvad maod ja toituvad eeskätt putukatest.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Tömpnina-rästikut võib kohata Marokos, Alžeerias, Portugalis ja Hispaanias. Tuneesias võib see liik olla välja surnud.

Kokkupuuted inimesega[muuda | muuda lähteteksti]

Need maod võib inimeste suhtes liigitada mürkmadudeks – nende hammustus võib esile kutsuda raske astmega mürgistusseisundi.[9]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vipera latastei, Rahvusvaheline Looduskaitseliit, veebiversioon (vaadatud 3.04.2015) (inglise keeles)
  2. Boulenger, G. A. 1913. "The snakes of Europe", Methusen & Co. Ltd, London, lk 151
  3. McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. "Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference", 1. köide, Herpetologists' League. 511 lk. ISBN 1-893777-00-6 (seeria). ISBN 1-893777-01-4 (köide).
  4. 4,0 4,1 Van Wallach, Kenneth L. Williams, Jeff Boundy, "Snakes of the World: A Catalogue of Living and Extinct Species", Taylor & Francis Group, lk 788, 2014, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 3.04.2015)(inglise keeles)
  5. Vipera latastei Bosca, 1878, Integrated Taxonomic Information System, veebiversioon (vaadatud 3.04.2015)(inglise keeles)
  6. "Loomade elu", 5:317.
  7. Vipera latastei BOSCA, 1878, Roomajate andmebaas, veebiversioon (vaadatud 3.04.2015)(inglise keeles)
  8. Bites and stings from animals in Spain, veebiversioon (vaadatud 3.04.2015)(inglise keeles)
  9. Paul S. Auerbach, Wilderness Medicine: Expert Consult Premium Edition - Enhanced Online Features, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 3.04.2015)(inglise keeles)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Vipera latastei ja saksakeelset artiklit de:Stülpnasenotter seisuga 3.04.2015.