Mine sisu juurde

Töölaul

Allikas: Vikipeedia
Šoti naised vanutavad kangast ja laulavad. Gravüüri detail. Umbes 1770

Töölaulu all mõistetakse põhiliselt rahvalaulu, mis järgib füüsilise töö rütmi ja dünaamikat ja mis on mõeldud tööliigutustega kokku sulama. Samuti peetakse töölauludeks töötamise ajal ajaviiteks lauldavaid rahvalaule, mille rütm ei lange töö rütmiga täpselt kokku.[1][2]

Töölaule lauldakse tihti ilma instrumentaalse saateta, sageli on töölaulu laulmisel laulutekst jagatud eeslaulja ja koori vahel. Need võivad olla ka jooksvalt improviseeritud sõnadega, kus eeslaulja mõtleb käigu pealt teksti välja ja koor kordab seda järele, andes sellega eeslauljale aega järgmise tekstiosa väljamõtlemiseks.

Afroameeriklastest orjade töölaulud (field holler) on märkimisväärselt mõjutanud hilisemat džässmuusikat. Hulgaliselt töölaule on teada ka Eesti rahvalaulude kogudest.[3]

  1. arbeidslied. – Gerrit Jan van Bork, D. Delabastita, H. van Gorp, P. J. Verkruijsse, G. J. Vis. Algemeen Letterkundig Lexicon, 2012.
  2. Arbeidslied, Oosthoek.
  3. Ene Kangron, Kadri Leppoja. Muusikaõpetuse mõisted gümnaasiumile. Eesti-vene-eesti sõnastik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009.
  • Karl Bücher. Arbeit und Rhythmus, 1899.
  • J. Schopp. Das Deutsche Arbeitslied, 1935.
  • Ådel Gjøstein Blom. Folkeviser i arbeidslivet: en analyse av visenes funksjon, Universitetsforlaget 1977.
  • G. Porter. The English occupational song, 1992.
  • E. Wennekes. De hele dag maar op en neer: over heien, heiliedjes en hoofdstedelijke muziekgebouwen, 2002.
  • E. Bleiberg. Work Songs. – E. I. Bleiberg, J. A. Evans, K. M. Figg, P. M. Soergel, & J. B. Friedman (toim). Arts and Humanities Through the Eras, kd 1, Gale 2005, lk 160–164.
  • Ted Gioia. Work Songs, Duke University Press 2006.
  • Nada Endrissat, Claus Noppeney. Sonifikation und Organisation: Von Arbeitsliedern und Corporate Songs/Sounds. – A. Schoon, A. Volmar (toim). Das geschulte Ohr: Eine Kulturgeschichte der Sonifikation, Bielefeld: Transcript 2012, lk 251–269.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]