Mine sisu juurde

Tõstekivi

Allikas: Vikipeedia
Tõstekivi Eestis 19.–20.sajandist (Tõstekivi, ESM F 584:181/A10405, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/1765519)

Tõstekivid [1] on rasked looduslikud kivid, mida enda rammu tõestamiseks võidu tõstetakse. Need on levinud Põhja-Euroopas, eriti Islandil (kus neid nimetatakse steintökiniks), samuti Kesk-Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Aasias, näiteks Jaapanis.[2][3][4][5] Tänapäeval on tõstekive kasutatud Maailma Tugevaima Mehe ja teiste sarnaste rammumeeste võistlustes, neid on valatud, leitud või kasutatud vanu võistluskive, nagu Húsafelli kivi, Dinnie kivid, Steinstossen, Inveri kivid ja Odd Haugeni hauakivi. Korraldataksse ka iidsetest võistlustest tuletatud moderniseeritud versioone, kus sportlased tõstavad platvormile raskeid ümmargusi kive, mida tuntakse Atlase kividena.

Ehkki tõstekivide kasutamist on esmajoones seostatud meestega ning meheikka jõudmise riitusena, on Iirimaalt leitud ka naiste tõstekive.[3]

Eesti

[muuda | muuda lähteteksti]
Tõstekivi Eestist 1900. aastast (Tõstekivi maakivist, ESM Fp 6:1 S 3, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/22426 )

Eestis üks vanem ja rahvapärasemaid jõukatsumisi oli vanasti tõstmine, nii käte, selja kui hammastega. Üldtuntud oli noorte hulgas kivi tõstmine. Selle kirjelduse võib leida näiteks Tammsaare «Tõe ja õiguse» I osas esimeses peatükis[6]:

„Ah niisuke sõrasilm see Pearu! On ta tugev?“ küsis Andres. „Küllap saad varsti katsuda,“ vastas Madis. „Tema ju sellepeale ablas.“„Tikub kaklema?“ „Tahab rammu katsuda. Mis mehed need muidu on, ikka rinnad kokku, ikka kokku. Tänini käis Tagapere Eesperest üle, näis’s nüüd.“ „Saad sina talle vastu?“ küsis Andres huvitatult. „Küllap saaks, kui oleks peremees, aga saunamees… noh,see on teine asi,“ vastas Madis. Andres muigas. „Tahad sa minuga katsuda?“ küsis ta Madiselt. „Aga nagu mees mehega, mitte nagu saunamees peremehega.“„Eks võiks ka korraks,“ arvas saunamees sülitades ja peremeest silmadega mõõtes. „Mis te nüüd hullu teete,“ segas perenaine vahele. „Jätke järele, mõni näeb veel. Lausa tööpäeval põle muud teha, kui mine võitlema, nagu oleks mõni pidu.“ „Kel sellega asja, oma välja ääres,“ vastas peremees. „Võiks ju ainult kivi tõsta, sellest näeb kohe,“ arvas nüüd saunamees, et perenaise soovile vastu tulla. Sellega leppis ka peremees ja nõnda mindi Madise juhatusel natuke maad edasi, kuni leiti aia äärest kivihunnik. Siin oli paras paik rammukatsumiseks. „Hakka sina peale,“ ütles peremees saunamehele, „sina oled oma inimene.“ „Ükskõik,“ vastas Madis. „Saad sinagi varsti omaks inimeseks.“ Ta valis kivi, millele ta jaksas tuule alla teha. Aga peremees võttis sama kivi ja tõstis ta üle aia teisele poole. „See mees on jumala viljaga toidetud,“ ütles saunamees seda nähes. Nüüd otsis Andres omakorda kivi, millele ta vaevalt suutis tuule alla teha, aga selle kallal pusis Madis hulk aega, ilma et kivi oleks mõtelnudki maast kerkida. „Sinust saab Pearule õige üleaedne,“ ütles Madis ja jättis kivi sinnapaika.

Kivitõstmist harrastati suvel laupäeva ja pühapäeva õhtutel külanoorsoo kogunemistel, ka talgutel ja perekonnapidudel. Sageli nimetatakse kooskäimise ja rammukatsumise kohana külakõrtsi, aga ka külatänaval ja mujal Jõudu katsuti tihti teeharudel. Seal käisid kahe küla noored koos. Märjamaal Paeküla ja Sõtke küla maantee ühinemise juures olnud üks suur kivi täismeestele ja väiksem poisikestele. Kõige tugevam mees pannud väiksema kivi suurema peale ja tõstnud siis mõlemad korraga üles. Keila kandis olnud kõrtsilistel oma tõstekivi – kes kõrtsi ees kivi rinnani tõstis, oli tugev mees, kes põlvedeni, oli ka mees, kes ei suutnud üldse tõsta, seda naerdi. Märjamaal kaalunud kivi umbes 100 kilogrammi. Kes tahtnud eriti uhkustada oma jõuga, see tõstis suure kivi pea kohale üles ja viskas selja taha. Rammukatsumise kohta tehti lauluvärsse ja kõnekäände, Rapla kandis : "Kas tahad kivi tõsta või rinda pista või raha peale rabeleda?" Kes kivi ei suutnud tõsta, selle kohta öeldi: "sul jõudu küll, aga suure kogu sees laiali".[6]

Ka Richard Viidalepp leiab 1935. aastal, et Eesti muistses külaühiskonnas oli üks populaarsemaid, vanemaid ja algelisemaid võistlusi kivi tõstmine, mille kohta on teateid mitmetest kihelkondadest.[7]

Ropka mõisa tõstekive kirjeldatakse 19. ja 20. sajandi vahetusel kui 65 ja 55-naelaseid, mida noormehed võidu tõstsid.[8]

Olümpianädala ühe rahvapärase võistlusena 1944. aastal kirjeldatakse kivi tõstmist.[9]

Tänapäeval on tõstekivi taas osa mitmetest rammumehe võistlustest nii Eestis kui mujal.[10][11]

Skandinaavia

[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsi

[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsis on kolm kõige vanemat kivi Orebro kivid, Kungslena kivid ja Ormeshaga kivid. Orebro kivid on seitse kivi, mis paiknevad kolmes muru sisse lõigatud süvistatud ringis, mis asuvad umbes 160 km Stockholmist läänes. Raskeim kivi kaalub 176 kg (388 naela).[12] Kungslena kivid on kolm kivi, millest kõige raskem kaalub 166 kg (366 naela), mis asuvad Kungslena kiriku juures Göteborgist umbes 125 km kirdes. Need tuleb tõsta ja asetada kolme kännu otsa.[13] Ormeshaga kivi asub Rottneni järvega paralleelselt tee ääres puu all. See kaalub 118 kg (260 naela).[14]

Taani

[muuda | muuda lähteteksti]

Taanis, Kopenhaageni vabaõhumuuseumis asub ajalooline kivi nimega Vana Muula tõstekivi, mis kaalub 180,5 kg (398 naela). See tõstetakse ja hoitakse üleval aja peale.[15]

Island

[muuda | muuda lähteteksti]

Islandil kasutati kalalaevadel töötada soovivate meeste proovilepanekuks traditsiooniliselt tõstekive. Sajandeid tagasi, kui saarel töötas umbes 60 kalapaati, oli vaja praktilist viisi, kuidas kiiresti katsetada, kas keegi on võimeline meeskonnaliikmena töötama. Lisaks sellele, et kivid olid osa ametlikust tööintervjuust, määrasid need ka hierarhia. Kõrgeim tase oli fullsterkur'i staatus, tõstes üles kõige raskema kivi.[16][5]

Húsafelli kivi

[muuda | muuda lähteteksti]
186 kg (410 naela) Húsafelli kivi

Maailma kuulsaim tõstekivi on Húsafelli kivi, mis on saanud nime riigi läänealade talu järgi, kus see asub, umbes 132 km Reykjavíkist kirdes. Legendaarne kolmnurkse kujuga kivi, mis kaalub 186 kg (410 lb) on väidetavalt tahunud 1756. aastal suurest kivist kohalik pastor nimega Snorri Björnsson. Snorri poolt ristitud "Kviahellan" (aedikuplaat) oli kasutusel tema lamba- ja kitseaediku väravana. Sellest ajast peale on rammumehed kivi kasutanud jõuproovideks.[17]

Islandi rahvapärimuse järgi on kolm taset, millega mõõdetakse tõstja füüsilist jõudu – amlóði, hálfsterkur ja fullsterkur. Kedagi, kes suudab kiviga põranda lõhkuda (kivi maast üles tõsta), mis on juba märkimisväärne saavutus, nimetatakse laiskvorstiks (islandi keeles amlóði ), samas kui seda, kes suudab kivi vöökohani tõsta, loetakse pooltugevaks (islandi keeles hálfsterkur ). Legendaarse Islandi täis-tugeva staatuse (islandi keeles fullsterkur ) jaoks peaks inimene aga tõstma selle rinnale, seisma sellega ja kõndima mööda umbes 34-meetrist (112 jala) ringi, et teha 360° ring ümber lamba- ja kitseaediku.[18] Selle lõpliku taseme saab saavutada ainult äärmise füüsilise jõu ja vastupidavusega inimene, sest massiivse kivi tõstmine rinnale vajutab rindkerele ja vähendab oluliselt kopsumahtu.

Dritviki kivid

[muuda | muuda lähteteksti]
Dritviki kivid

Lääneranniku tipus, Djúpalónssanduri rannas Snæfellsjökulli jalamil, Snæfellsnesi poolsaare läänepoolses otsas, asuvad neli legendaarset kivi, mida nimetatakse Dritvíki kivideks ja mis pärinevad 14. sajandist. Ajalooliselt on sellest sadamast välja sõudnud meremeestel palutud laduda kivid sambale nimega Stallurinn, et tõestada oma väärtust laevameeskonna liikmena ning otsustada ka tema staatus ja loomuse osa. Näiteks selleks, et kvalifitseeruda sõudjaks, peab mees tõstma hálfdrættinguri, hálfsterkuri tõstmine teeks temast roolimehe ja fullsterkur teeb temast 'skipari' (kapteni). Sammas oli umbes vöökõrgune, kuid sajanditega on see peaaegu täielikult mattunud tumeda liiva alla. Tänapäeval eelistavad tõstjad tõsta kive rindkereni ja sellega seista.[19]

Neli kivi klassifitseeritakse järgmiselt:

  • Amlóði (küla või "nõrk") 23 kg (51 naela)
  • Hálfdrættingur ("poolkandja") 54 kg (119 naela)
  • Hálfsterkur ("pool jõudu") 100 kg (220 naela)
  • Fullsterkur ("täisjõud") 154 kg (340 naela)

Teised kivid: Westfjordsis Juudakivi , Latra kivid, Brynjólfstak, Leggstein, Petursstein; Reykjavíkis Arbaeri kivid; Flúðiri Albaeri kivid;

  • Bessasteinn - 4 kivi kaaluga kuni 90 kg (198 nael) [5]
  • Brúarásskóli kivi - 130 kg (287 nael)
  • Engjasteinar (Niidukivi) - 3 kivi
  • Haukadalur (Kulli oru kivi)
  • Hestastein Laufase murumajas
  • Myrdalssandur - 3 kivi
  • Pakgili kivid - 3 kivi
  • Porsteinshafi merekivi/ Kangelasekivi
  • Sjómannagarðurinn (kalurite pargi kivi)
  • Vegatorfustein

Fääri saared

[muuda | muuda lähteteksti]

Igas Fääri saarte asulas oli oma kohalik tõstekivi nimega "Hav", mis tulenes verbist hevja, mis tähendab "tõstma". Külla tulnud kutsuti oma jõudu demonstreerima. Need kivid on tavaliselt väga rasked ja pikliku kujuga ning need tuleb peamiselt maapinnast üles tõsta, et tuul nende alla saada.

Üks selline legendaarne kivi on osa Mikladaluri küla seinamaalingust, mida tuntakse Kalsoy Marjunar Havina. Legend kohaselt oli 270 kg (595 lb) kivi tõstnud lüpsja Marjun 16. sajandil.[20] Teine kuulus Hav on 198.5 kg (438 lb) Anfinn's Hav Eysturoys.[21]

Šotimaa

[muuda | muuda lähteteksti]

Šotimaal kasutati tõstekive rammu katsumiseks mitmeid põlvkondi. "Clach cuid fir", mis on gaeli keeles "mehelikkuse kivid", kasutati noorte meeste vastuvõtmisel meheikka, kui nad suutsid tõsta oma klanni proovikivi vöökõrgusele.[22] Ka traditsiooniline kivi heitmine oli iidsel Šotimaal kuulus spordiala.[23]

Dinnie kivid

[muuda | muuda lähteteksti]
Dinnie kivid

Šotimaa legendaarsete tõstekivide seas on kõige kuulsamad Dinnie kivid. Need on kivid, mille külge on kinnitatud metallrõngad. Need asuvad Potarchis, Aberdeenshire'is ja need tegi kuulsaks vägimees Donald Dinnie.[24] Raskem kivi 188 kg (414 naela) ja kergem kivi kaalub 144.5 kg (319 naela). Need valiti 1830. aastatel vastukaaluks Potarchi sillal. Pärast Esimest maailmasõda kadunud kivid avastati 1953. aastal uuesti David P. Websteri poolt.[24] Rammumehed tõstavad kive maast lahti (tuntud ka kui tuule alla tegemine) ning kannavad või hoiavad neid aja peale, et erinevatel viisidel tugevust tõestada. Suurim proovilepanek on korrata Donald Dinnie 1860. aasta sooritust, kandes kivid (raskem kivi ees ja kergem kivi taga) ajaloolise Potarhi silla pikkuse jagu, 5,22 meetrit. Veel üks kaasaegne rammu katsumine on kivide külgedelt tõstmine ja nende sel moel kandmine. Kivide tõstmist ja hoidmist tõsterihmade abita peetakse laialdaselt haardetugevuse maailmatasemel saavutuseks.

Inveri kivi

[muuda | muuda lähteteksti]

118 kg (260 naela) (algselt kaalus 120 kg (265 lb) ) graniitkivi, mis on Dee jõe kiire voolu tõttu loomulikult ovaalse kujuga.[25] Alates 18. sajandist kasutati seda maisi ja nisu mõõtmiseks ning 20. sajandi algusest kuni 2021. aastani istus see Inver Cottage'i ees, kus see viidi Braemari mägismaa mängukeskusesse.

Viiest kivist koosnev ajaloolise kivi koopiaid, vahemikus 125–190.5 kg (276–420 lb) kasutati sageli Rogue Invitationalis. Sportlased pidid tõstma need 2021. ja 2022. aastal üle posti ning 2024. aastal viskivaatide otsa.[26] Selle komplekti kahe esimese kivi tõstmine pea kohale on olnud osa ka Arnold Strongman Classicu võistlusel.

McGlasheni kivid / Atlase kivid

[muuda | muuda lähteteksti]

Algsest Inveri kivist inspireeritud siledad ja täiuslikult kerakujulised kivid tahus graniidist 19. sajandil müürsepp Stewart McGlashan. Esimene teade nende kasutamisest jõuvõistlustel pärineb 1963. aastal Highlandi mängudelt. Esmalt 1986. aasta maailma tugevaima mehe ja seejärel 1987. aasta Pure Strengthi võistlusel tutvustatud Stones of Strength üritus on tänapäeva Strongmani kivijooksude etaloni algus[27], kus võistlejad pidid tõstma viis järjest suurema raskusega betoonkivi, neid kükitavast asendist vaadi otsa tõstma.[28] Esialgsetel 1980. ja 1990. aastate võistlustel olid need vaadid (praegu poodiumikohad) erineva kõrgusega, kergeim kivi tuli tõsta ligikaudu inimese pea kõrgusele. Mida raskem oli kivi, seda lähemal see poodiumile asus. Alates 1998. aastast suurenes kivide kaal (nüüd nimetatakse neid Atlase kivideks) ning poodiumite kõrgusi ja kõrguste suhteid vähendati järk-järgult. Alates 2000. aastate keskpaigast ühtlustati parema võrdluse huvides poodiumite kõrgus ja kaugus kivist.[29]

Fianna kivi

[muuda | muuda lähteteksti]

Perthshire'is Glenlyonis asuv kivi on Šotimaa kividest vanim ja osa Bodachi rammukatsumisest alates 11. sajandist. Rauarikkast doleriidist kivi maht on suure tiheduse tõttu tunduvalt väiksem tavalisest kivist, mis kaalub 127 kg (280 lb). Bodachi jaoks tuleb see tõsta ja asetada tasasele alusele.[30] Lisaks on Šotimaal mitmeid muid kive: Barevani, Menzies', Saddlin Mare'i, Ardblairi kivid.

Old Dailly "sinised või harta kivid".
  • Sinised ehk harta kivid vana Dailly kiriku kalmistul [31] 131 kg (289 naela) ja 118 kg (260 nael)
  • Wallace'i kivi – 125 kg (276 nael)
  • Puterachi ja Pudraci kivid
  • Iain Garbh MacGille Chaluimi Clach-ultaich Raasays, Duntulm
  • MacLeodi tõstekivi Ronas [32]
  • Auldgirthi talukivi [33]
  • Neerukujuline mustast basaldist Leper's (ee k Pidalitõbise) kivi Prestwickis
  • Monachyle kivi – 120 kg (265 nael)
  • Ardvorlichi kivi – 152 kg (335 nael)

Baskimaa

[muuda | muuda lähteteksti]
Kivi tõstmine Harri-jasotzaileak üritusel Baskimaal

Kivide tõstmine on ka traditsiooniline Baskimaa spordiala, kus kivide tõstmise nimetus on harri jasotzea. Baskimaa asub Püreneede lääneosas Biskaia lahe rannikul Prantsusmaa ja Hispaania vahelisel piiril.

Laukizuzena

Traditsioonilisi baski kive on mitut sorti. 'Kivi lohistamine ehk giza proba' on võistlus, kus väga raske ristkülikukujuline kivi kinnitatakse keti külge, see kinnitub omakorda sportlase vöö külge või saab seda lihtsalt käepidemest haarata ja kivi kõige kaugemale lohistada. Kuupjad kivid (Kuboa), ristkülikukujulised kivid (Laukizuzena), silindrilised kivid (Zilindroa) ja ümarad kivid (Biribila) on kolm erinevat võistlus, kus neid tõstetakse õlale võimalikult palju kordi või maksimaalselt ühe korra.[34]

Šveits

[muuda | muuda lähteteksti]

Šveitsis toimub Unspunnenfestiga seotud festival, mida peetakse kord 12 aasta jooksul, kus heidetakse vana kivi kaaluga 83,5 kg (184 lb). Üritus on tuntud kui Unspunneni kivivise. Võistlejad alustavad 6,1 meetrist, visates Aare graniitkivi nii kaugele kui võimalik liivakasti. 2004. aastal püstitas Šveitsi puusepp Markus Maire selle ala rekordi 4,11 meetrise heitega.[35]

Baierimaa

[muuda | muuda lähteteksti]

Lõuna-Saksamaal, mille keskmes on Baierimaa, on kivitõstmine olnud traditsiooniline spordiala sajandeid.[36] See arenes välja üldise jõuproovina peamiselt Baieri Alpide piirkonnas ja Riikliku kivitõstjate assotsiatsiooni hoole all, mis on nüüdseks arendanud selle iseseisvaks spordialaks.[37] Märkimisväärne sündmus on kangeõllefestivalilt alguse saanud Baieri kivitõst, kus võistlejad peavad kükkis asendist alustades tõstma rõnga külge kinnitatud ristkülikukujulist kivi. Austerlasele Martin Wildauerile kuulub selle tõste maailmarekord.

Iirimaa

[muuda | muuda lähteteksti]

Iirimaal on kivide tõstmist kasutatud sajandeid jõuprooviks, meheks saamise riitustena, aga ka matustel. Meest, kes suutis tõstekivile tuule alla teha, peeti kohalikuks kangelaseks ja austati tema tugevust, sest kivide koristamine oli Iirimaa kivisel maal oluline tegevus. Spetsiaalseid viskamiskive kasutati ka Iiri sõdades läbi keskaja ning kivi on levinud materjal hoonete, kinnistupiiride ja surnute mälestusmärkide ehitamisel. Praegu on Iirimaal kivitõstmine taas ausse tõusmasss, kuna tuntud ajaloolistele kividele pööratakse rohkem tähelepanu, neid külastatakse ja neid kaardistatakse ning talletatakse nende üksikasjad kaalude, lubade ja muu ajaloo kohta. Kivitõstjad peavad järgima kõiki etiketireegleid: vältides kive kahjustamist või maha kukkumist, mitte kasutama haarde parandamiseks kleepuvaid vahendeid, küsima lube, kus vaja, ja panema kivid oma kohale tagasi.

Arani saare kivid

[muuda | muuda lähteteksti]

Arani saartel on rohkelt kive ja need on majade, seinte, kenotaafide ja muude ehitiste peamine traditsiooniline ehitusmaterjal. Üks selline tõstekivi on 171 kg (377 lb) roosa graniit, mida nimetatakse Inishmore'i kiviks, Inishmore'il. Kohalikud kutsuvad seda ka Moulin Port Bheal an Duniks. Liam O'Flaherty kirjutas sellest kivist 1937. aasta raamatus "The Stone". Selle kõrval on samal murulapil peakivi kõrval veel kaks väiksemat kivi.[38] Inishmaanil asuvad veel kaks kivi: Inishmaani surnuaia kivi, mis kaalub 153 kg (337 naela). Suurim proovilepanek oli kivi tõstmine surnuaiamüüri äärde. Micil Tom Choilm oli viimane mees, kes selle seinale tõstis, kuni Tiernan Canny kordas seda 2024. aastal. Teine kivi on The Stonemason's Test kaaluga 125 kg (276 naela). See kivi tuli edukalt tõsta kuivale paekiviseinale prooviks, et saada kiviraiduri õpipoisiks Inishmaani saarel. Asub eramaal, tõstmiseks on vajalik luba. Iirimaal on veel mitmeid muid tõstekive: Aughrimi surnuaiakivi, The Bulk, Fraha surnuaiakivid, Flag of Denn jt.

Wales

[muuda | muuda lähteteksti]

Y pedair Camp ar Hugain kõmri keeles "24 saavutuse" kohaselt oli kivitõstmine levinud tegevus. Tavaliselt sooritasid seda noored poisid meheikka jõudmisena riitusena. Räägitakse, et kui noor poiss suutis kivi vööni tõsta, peeti teda meheks. Lisaks kasutati kivi lahinguks valmistuva mehe jõu arendamiseks. Kivid varieerusid sõltuvalt sellest, mis paikkonnas oli see saadaval või mille iga piirkonna kuningas oli tõstekiviks valinud. Kuninga teulud ("isiklik armee" või "majapidamine") valiti igast tema piiridesse jäävast külast või linnast, võttes aluseks mehe oskuse tõsta kive, joosta, hüpata, maadelda, vehelda, lasta vibu ja noolt ning visata oda.

Praeguseks on 136 kg (300 lb) tõstekivi nimega Garreg Orchest (tuntud ka kui Ysbyty Ifan Stone) endiselt oma kohal Cricciethi linnas Gwyneddis, Põhja-Walesis. Võistlejad sõidavad siia üle kogu Ühendkuningriigi, et proovida seda suurt kivi tõsta ja kanda. Aastal 2012 kandis David Horne seda 62 jalga (18,9 m). Walesi teine kuulsaim tõstekivi on 177.5 kg (391 lb) munakujuline Criccieth Stone.[39]

Ameerika Ühendriigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Üritused, mis hõlmavad kivide süles või käe otsas kandmist, õlgale tõstmist, laadimist, hoidmist ja viskamist, on muutunud USA-s väga populaarseks paljudel Ameerika mägismaa mängudel. Sellised organisatsioonid nagu "New England Stone Lifting" korraldavad ka selliseid võistlusi nagu "Festival at Fort 4", et populariseerida kivitõstmist laiema avalikkuse seas.[40]

Aasia

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaapan

[muuda | muuda lähteteksti]
Tõstekivid Nunakuma pühamu juures Fukuyamas.

Vanas Jaapanis korraldati kivitõstmist šintoistlike pühapaikade juures spordivõistlusena.サシ石 (hiragana: さしいし)(sashi-ishi) ("peakohale tõstmine"), 石担, (ishikatsugi) ("õlal kantud kivi") ja 石運び (ishihakobi) on populaarsed kivikandmise distsipliinid.[41]

Takayamas on kaks siledat ümarat kivi, mida nimetatakse Hida rahva külakivideks ja mis kaaluvad 94 kg (207 naela) ja 75 kg (165 naela). Kunagi kasutati neid selleks, et teha kindlaks, kes on küla tugevaim mees.[42]

Mujal Aasias

[muuda | muuda lähteteksti]

Hilisantiikajal kirjeldas Hieronymus Juudamaa kauaaegset traditsiooni, mille kohaselt paigutati linnadesse ja küladesse raskeid ümmargusi kive, et noormehed saaksid neid jõuprooviks tõsta, mõned tõstsid nad põlvedele või õlale ja tugevamad sirgete, seotud kätega üle pea.

Kivikandmine on traditsiooniline Tiibetis ja ülejäänud Hiinas, kus ümarad looduslikud kivid ja ristkülikukujulised kivid kaaluga kuni 150 kg (331 naela) tõstetakse üles ja kantakse.[43][44] Indias ja Pakistanis on erinevaid kivitõstmise võistluseid.[45]

Olulisemad kivitõstjad

[muuda | muuda lähteteksti]
# Nimi Võite

(Võistlussi) 		Võidud % Maailmarekordid Maailmarekordid (detailid)

Currently held world records only
1 Island Hafþór Júlíus Björnsson 29 (50) 58.00% 18 Húsafell Stone WR, Jón Páll Sigmarsson Stone WR, Northumberland Stone WR,

Lundstrom Stones WR, Alfa Stone WR, 5 Inver Stones on to barrel (125–191kg) WR,

Manhood Stone for reps (250kg) WR, 6 Atlas Stones (100–200kg) WR,

5 Atlas Stones (130–186kg), (120–200kg), (140–200kg), (160–200kg) WRs,

Atlas Stone over bar (160 & 200kg) WRs, Atlas Stone to Shoulder (142kg) WR,

Natural Stones (120–190kg), (137–170kg), (137–212kg) WRs
2 Ameerika Ühendriigid Brian Shaw 25 (59) 42.37% 8 Manhood Stone for reps (243 & 244kg) WRs,

5 Atlas Stones (120–180kg), (130–180kg), (140–195kg), (170–225kg) WRs,

6 Atlas Stones (120–180kg), (132–204kg) WRs
3 Leedu Žydrūnas Savickas 21 (93) 22.58% 2 5 Atlas Stones (140–180kg) WR, Natural Stones (102–159kg) WR
4 Rootsi Magnus Samuelsson 18 (43) 41.86% 4 5 Atlas Stones (100–160kg) WR, Replica Húsafell Stone (96.5, 93 & 87.5%) WRs
5 Poola Mariusz Pudzianowski 17 (53) 32.07% 3 5 Atlas Stones (115–155kg) WR, Africa Stone WR, Asia Stone WR
6 Šotimaa Tom Stoltman 16 (32) 50.00% 6 Manhood Stone (Max Atlas Stone) WR, 10 Atlas Stones (100–200kg) WR,

5 Atlas Stones (100–180kg), (115–175kg), (150–210kg) WRs, Ardblair Stones WR
7 Poola Mateusz Kieliszkowski 15 (37) 40.54% 4 Odd Haugen Tombstone to Shoulder WR, Natural Stone Block press WR,

Replica Steinstossen (84kg) WR, Natural Stones (105–170kg) WR
8 Läti Aivars Šmaukstelis 14 (34) 41.17% 1 5 Atlas Stones (110–180kg) WR
9 Ameerika Ühendriigid Travis Ortmayer 13 (32) 40.63% 1 5 Atlas Stones (125–215kg) WR
10 Inglismaa Mark Felix 11 (67) 16.41% 1 5 Atlas Stones (120–160kg) WR
11 Ameerika Ühendriigid Martins Licis 10 (26) 38.46% 1 5 Inver Stones over hitching post (125–191kg) WR
12 Eesti Rauno Heinla 10 (41) 24.39% 2 6 Atlas Stones (120–215kg) WR, Atlas Stone over bar (185kg) WR

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Eesti muuseumide veebivärav - Tõstekivi". www.muis.ee. Vaadatud 16. märtsil 2025.
  2. ↑ Saks, Aleksander (30. mai 2007). "A Brief History Of Stone Lifting - Culture Of Stone Lifting: Iceland & Scotland". Physical Culture Study.
  3. ↑ 3,0 3,1 Fisher, Grace (2. märts 2023). "Discovery of women's lifting stone sheds light on Irish traditions". HerSport.ie (inglise). Vaadatud 16. märtsil 2025.
  4. ↑ Strossen, Randall J. (31. märts 2015). "Martin Wildauer win the traditional stonelifting competition in Munich, Germany". IronMind Enterprises, Inc.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 "Visiting The Stones". Old Man Of The Stones (inglise). Vaadatud 16. märtsil 2025.
  6. ↑ 6,0 6,1 "Ühistöö : Rapla maakonna ajaleht 27 veebruar 1988 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 16. märtsil 2025.
  7. ↑ "Looduslike vahenditega mängimine" (PDF).
  8. ↑ "Eesti Spordileht 28 August 1931 — DIGAR Estonian Articles". dea.digar.ee. Vaadatud 16. märtsil 2025.
  9. ↑ "Maa Sõna 1 juuli 1944 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 16. märtsil 2025.
  10. ↑ "Rauno Heinla krooniti Eesti tugevaimaks meheks". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 16. märtsil 2025.
  11. ↑ "Süstid ja verine käsi: rammumehe tee maailmaliigasse". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 16. märtsil 2025.
  12. ↑ "Sweden: Orebro Stones". www.oldmanofthestones.com. 1. juuni 2019. Vaadatud 2. septembril 2024.
  13. ↑ "Sweden: Kungslena Stones". www.oldmanofthestones.com. 18. mai 2019. Vaadatud 2. septembril 2024.
  14. ↑ "Sweden: Ormeshaga". www.oldmanofthestones.com. 23. mai 2019. Vaadatud 2. septembril 2024.
  15. ↑ "Mules Old Lifting Stone, only known lifting stone in Denmark". www.oldmanofthestones.com. 26. august 2017. Vaadatud 2. septembril 2024.
  16. ↑ "FULLSTERKUR". Rogue fitness. Vaadatud 6. aprillil 2022.
  17. ↑ "The historic walk through Húsafell". Húsafell Tourist Services. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2017. Vaadatud 18. märtsil 2019.
  18. ↑ Sigmundsson, Svavar (juuni 2006). "Aflraunasteinar" [Icelandic Lifting Stones] (islandi). Árni Magnússon Institute for Icelandic Studies. Vaadatud 15. septembril 2019.
  19. ↑ "Dritvík stones". www.liftingstones.org. 8. august 2010. Vaadatud 2. septembril 2024.
  20. ↑ "Marjunar hav, by visitfaroeislands.com". Vaadatud 2. septembril 2024.
  21. ↑ "DO YOU REMEMBER THE LEGEND?". Marmennilin. 14. veebruar 2021. Vaadatud 2. septembril 2024.
  22. ↑ "The Art of Stone Lifting: Nature's Gym - by Scott Shetler". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuli 2011. Vaadatud 25. oktoobril 2011.
  23. ↑ "Quick Directions for Known Stones". www.oldmanofthestones.com. 21. mai 2015. Vaadatud 2. septembril 2024.
  24. ↑ 24,0 24,1 Shanks, Steven. "The Dinnie Stones: The Ultimate Challenge". ThedinnieStones.com. Vaadatud 12. veebruaril 2019.
  25. ↑ "Inver Stone". www.liftingstones.org. 9. august 2011. Vaadatud 2. septembril 2024.
  26. ↑ "Full Live Stream - Inver Challenge - Strongman Event 3 - 2024 Rogue Invitational". Rogue Invitational. 9. november 2024. Vaadatud 22. novembril 2024.
  27. ↑ "Atlas Stones". theworldsstrongestman.com. Vaadatud 7. juunil 2010.
  28. ↑ "Everything You Need To Know About Hoisting Atlas Stones". Michael Gill for Barbend.com. 9. juuni 2021. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
  29. ↑ "How Using Atlas Stones Can Benefit Almost Every Type Of Athlete". Matthew Barker for Barbend.com. 27. august 2017. Vaadatud 27. augustil 2017.
  30. ↑ "Scottish Stones". www.oldmanofthestones.com. 21. aprill 2015. Vaadatud 2. septembril 2024.
  31. ↑ Love, Dane (2009). Legendary Ayrshire. Custom: Folklore: Tradition. Carn Publishing. Lk 16–17. ISBN 978-0-9518128-6-0.
  32. ↑ Robson, M. Rona the Distant Island (1991) Acair ISBN 0-86152-823-9
  33. ↑ Watson, R. (1901). Closeburn (Dumfrieshire). Reminiscent, Historic & Traditional. Inglis Ker & Co. Lk 54.
  34. ↑ Rogue Fitness, USA (1. detsember 2015). "Levantadores – Basque Country stone lifting heritage". IMDB.
  35. ↑ Franz Hess (20. september 2006). "Markus Maire war nicht zu schlagen". Env-afgn.ch. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2024. Vaadatud 28. aprillil 2023.
  36. ↑ Wood, John (29. detsember 2012). "Bavarian Stone Lifting". www.oldtimestrongman.com.
  37. ↑ Buderus, Nick (7. juuli 2012). "Steinheber Landesverband". www.steinheben-lvb.de.
  38. ↑ "THE QUEST FOR THE STONE OF INISHMORE, MOUILÍN PORT BHÉAL AN DÚN". www.oldmanofthestones.com. 2. aprill 2022. Vaadatud 2. septembril 2024.
  39. ↑ "The Criccieth Stone". www.liftingstones.org. 5. august 2015. Vaadatud 2. septembril 2024.
  40. ↑ "Attention! The inaugural New England Stone Lifting Competition at Festival at Fort 4 proudly presents a competition with five events - Featuring: Stone to shoulder for reps, Swiss Stone throw, Timed front hold, A stone load medley, and The World Famous Lundstrom Walking Stones!". INSTAGRAM @fort4fest. 6. juuni 2024. Vaadatud 3. juulil 2024.
  41. ↑ Guttmann, Allen; Thompson, Lee Austin (2001). Japanese Sports: A History. University of Hawaii Press. Lk 39–41. ISBN 9780824824648.
  42. ↑ "Hida Folk Village's lifting stones". www.liftingstones.org. 9. oktoober 2023. Vaadatud 22. novembril 2024.
  43. ↑ "The Tibetan sport of rock-carrying _News_TIBET". m.tibet.cn. Vaadatud 1. septembril 2023.
  44. ↑ Fisher, Grace (2. märts 2023). "Discovery of women's lifting stone sheds light on Irish traditions". HerSport.ie (inglise). Vaadatud 1. septembril 2023.
  45. ↑ "Not too many fit enough for Illavata Kal challenge". The New Indian Express. 2. jaanuar 2020. Vaadatud 1. septembril 2023.
  46. ↑ "Most Successful Athletes: Stones". Strongman Archives. 3. märts 2024. Vaadatud 3. märtsil 2024.
  47. ↑ "Most Successful Athletes: Distance Carry". Strongman Archives. 3. märts 2024. Vaadatud 3. märtsil 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tõstekivi&oldid=6915917"