Tõmbevööga kaarsild
.jpg)
.jpg)
Tõmbevööga kaarsild[2] (inglise keeles tied-arch bridge; bowstring bridge) on kaarsild, mille puhul kaare (kaarte) põhjustatud horisontaalne toereaktsioon võetakse vastu tõmbevööga, mistõttu sillasammastele mõjub vaid vertikaalne toereaktsioon. Sellise tõmbevööna tarindatakse tavaliselt sillatekk (sõiduteeplaat), kuid selle võib koostada ka sõidutekist eraldiseisvatest sõltumatutest kinnitusvarrastest (tõmbidest).
Sedalaadi tarinduse (tuntakse Langeri talana) leiutas Austria insener Josef Langer, kes patenteeris selle Viinis 1859. aastal.[3] Väidetavalt kasutati esmakordselt sellist tarindust 1881. aastal Grazis üle Muri jõe ehitatud Ferdinandi sillal.[4] Kuid näiteks 1849. aastal Inglismaal Windsoris Isambard Kingdom Bruneli projekti järgi valminud sepisrauast Windsori raudteesild liigitakse samuti tõmbevööga kaarsillaks.
Tänapäeval on tõmbevööga raudbetoonkaarsildadest suurima sildega (216 m) Hispaanias Zaragozas 2008. aastal valminud Puente del Tercer Milenio, mille projekteeris Juan José Arenas de Pablo.[5]
Tõmbevööga kaarsildade alltüüpe on näiteks võrkkaarsild. Selle näiteid on valmimisjärgus olev Pärnu kolmas sild.
Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis ehitati 1930. aastate teises pooles suurte sildade ehituskava raames kolm tõmbevööga raudbetoonkaarsilda: Soome ehitusfirma Cyklop ehitatud Kadaja sild üle Ahja jõe (valmis 1938; sildeava 37 m; sild purustati 1941. aastal suvesõjas) ning ülejäänud kaks silda olid Taani ehitusfirma Højgaard & Schultz Pärnus ehitatud Siimu sild (valminud 1937) ja Suursild (valmis 1938, purustati teises maailmasõjas).
Seda tüüpi sildadest on tänapäeval Eestis ehitatud üksikuid väikesildu, näiteks jalgsild üle Võhandu jõe (vaata pilti allpool).
Tõmbevööga kaarsildu
[muuda | muuda lähteteksti]Teraskaarsildu
[muuda | muuda lähteteksti]-
Raudsild Hispaanias Talavera de la Reinas (1908; üldpikkus 426 m; silded 41 m) -
Tacony–Palmyra sild Philadelphias (1929; peasille 170 m) -
-
Solidaarsuse sild Duisburgis (1950; sille 255 m) -
Fort Pitti sild Pittsburghis (1959; peasille 230 m) -
Hernando de Sotild USA-s Memphises (1973; peasille 274 m) -
Daniel Carter Beardi sild USA-s Cincinnatis (1976; peasilded 231 m) -
Culemborgi raudteesild Hollandis (1983; peasille 154 m) -
-
Sild üle Võhandu jõe. Näide väikesillast Eestis -
Binondo–Intramurosi sild Manilas (2022)
Raudbetoonkaarsildu
[muuda | muuda lähteteksti]-
Marly-le-Roi sild Saksamaal Rheinisch-Bergischeris (1926) -
9-sildeline Grand River Bridge Kanadas Ontarios (1927) -
Neckarbrücke Saksamaal Mannheimis (1927) -
Pingbetoonist Alslebeni Saale jõe sild Saksamaal Alslebenis (1928; peasille 68 m; projekti autor Franz Dischinger) -
Pont de Neuville Prantsusmaal Auvergne-Rhône-Alpeses -
-
Creamery sild USA-s -
Kuuesildeline Balclutha Road Bridge Uus-Meremaal Otagos (1935; üldpikkus 244 m; silded 36 m) -
Kolmesildeline Fairfieldi sild Uus-Meremaal (1937; üldpikkus 139 m) -
Kolmesildeline Merdeka sild Malaisias (1956)
_1.jpg)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Pärnu suured sillad 1803–2007. parnu.postimees.ee, 17. märts 2007
- ↑ "Inglise-eesti tehnikasõnaraamat", Euroülikool, 2000. Lk 109
- ↑ Udo Beuke: Binnenschifffahrt, Binnenwasserstraßen und Binnenhäfen. (PDF; 6,6 MB) Im Herzen Europas – Die Architektur der Brücken über den Mittellandkanal in der Stadtstrecke Hannover. Bundesanstalt für Wasserbau, Karlsruhe
- ↑ Karsten Geißler: Handbuch Brückenbau: Entwurf, Konstruktion, Berechnung, Bewertung und Ertüchtigung. Wilhelm Ernst & Sohn, ISBN 978-3-433-02903-9, S. 97
- ↑ Third Millennium Bridge. spain.info