Tõeline rist
Tõeline rist on kristliku traditsiooni kohaselt see rist, millele oli risti löödud Jeesus Kristus ja mille leidis Püha haua lähedalt Constantinuse ema Helena, kes rändas aastail 326–328 pühale maale.
Sündmusest kirjutavad 4. sajandi lõpu ajaloolane Gelasius Caesareast ja Rufinus Aquileiast. Pärimuse järgi polnud Helena kindel, milline leitud kolmest ristist on Kristuse rist, ent kui üht risti puudutas surija, tervenes ta imepäraselt ning Jeruusalemma piiskop Makarios kuulutas imele tuginedes selle risti tõeliseks ristiks.
Austamine
[muuda | muuda lähteteksti]Risti ülendamise püha peetakse tõelise risti leidmise auks 14. septembril vanades idakirikutes, õigeusu kirikus, katoliku kirikus, luteri kirikus ja anglikaani kirikus.
Õigeusu kirikus, katoliku kirikus ja idakirikutes austatakse tõelise risti säilinud osakesi reliikviatena. Risti reliikviat sisaldavat relikviaari nimetatakse bütsantsi traditsioonile tuginedes stauroteegiks ja sageli on sellele antud risti kuju. Protestantlikes ja muudes hilisemates kirikutes see tava puudub.