Tänavatants

Tänavatants on katustermin peamiselt sotsiaalsete tantsustiilide, näiteks breiktantsu, poppingu, lockingu, house dance'i, waacking'u, voguing'u jne, kohta. Sotsiaalsete tantsustiilidega on palju kaasnevaid samme ja aluseid, mis on loodud sünnikultuurist, hetke ajast, eluviisist, mida mõjutab sotsiaalne suhtlus. Tänavatants on linna kontekstis rahvakeelne tants. Rahvakeelsed tantsud on sageli improviseeritud ja sotsiaalsed, soodustades suhtlemist ning kontakti vaatajate ja teiste tantsijatega. Need tantsud on osa selle geograafilise piirkonna rahvakeelsest kultuurist, kust nad pärinevad.

Hiphop

 Pikemalt artiklis Hiphop

Hiphopi sünniajaks loetakse 12. novembrit 1974. Juba üle 27 aasta on Zulu Nation tähistanud hiphopi aastapäeva igas novembris, see oli ka kuu, mil enam ei saanud korraldada hiphopipidusid tänavatel nagu suvel, vaid koliti kooli saalidesse, ühiskondlikesse keskustesse jne. (Muurs Hip-Hop now and then. 15.02.2014)

Vogue

Vogue on üks tänavatantsu stiile, mis sündis Ameerika Ühendriikides New Yorgi linna Harlemi linnaosas 1960. aastate alguses ja laienes ajaga peale New Yorgi veel teistessegi Ameerika linnadesse (nt Atlanta, Los Angeles, Washington, Miami jne). Vogue-tantsustiili iseloomustab modellilikud poosid, mis said inspiratsiooni ajakirjast Vogue. Nendele poosidele lisati käte nurgelisus, lineaarsed ja jäigad käed ning erinevad jalgade ja keha liikumised. Kõige populaarsem oli vogue homoseksuaalsete mustanahaliste ja ladinaameerika meeste seas. Üks põhjustest, miks nad tantsisid, oli see, et siis nad tundsid ennast rikaste valgete ameeriklastega samaväärsena.(Stepanova, 2010)

Avalikkuse ette jõudis vogue 1980. aastatel, mil ajal toimus palju „balle” (inglise keeles ballrooms). Juba 1920. aastatel toimus mitmeid balle, mille põhimõte oli pakkuda keskklassi ja ülemklassi valgetele meelelahutust, kus madalama klassi mehed pidid end riietama naisteriietesse (inglise keeles drag). Kuid see, mida praegu ballroom all mõeldakse kujunes välja 1950. ja 1960. aastatel, kus toimusid vogue-tantsustiili võistlused, mille põhimõte oli välja selgitada igast kategooriast parim tantsija. Kõik võistlejad (kes sageli olid homoseksuaalsed mehed) nägid selle ühe õhtu jaoks palju vaeva: õmmeldi kostüüme, tehti uhke meik ja soeng jne. Ballroom (Lisad 2 peatükis on väljatoodud ka pilt New Yorgi ajakirjast) andis madalama klassi homoseksuaalsetele mustanahalistele meestele võimaluse tunda ennast glamuurselt ja aitas viia mõtted eemale külmast reaalsusest ja tunda ennast kui muinasjutus, millest nad kogu aeg unistanud olid ja neid aktsepteeriti seal täpselt nii nagu nad olla tahtsid. Staatus, rikkus ja glamuur on võtmetegurid ballroom'i kultuuris. (Stepanova, 2010)

Vogue old way

Vogue old way on vogue-tantsustiilist kõige vanem ning ühtlasi ka esimene vogue-tantsustiil. Old way kujunes välja breikimise tantsustiilist enne 1990. aastaid. Old way'd kirjeldavad tugevad käed ja akrobaatilised liigutused, kuid puudus füüsiline paindlikkus. (Brown, 2005)

Vogue new way

Vogue new way on üks kolmest vogue-stiilist, mis sai kujunes välja vogue old way'st pärast 1990. aastaid. New way'd kirjeldab hea füüsiline paindlikkus, sirged ja tugevad käed, erinevad randme illusioonid ja modellilikud poosid. New way ballroom’is vastasega võisteldes on keelatud konkurenti puudutada ja maha teha, kuid samas peab võistleja endale kindlaks jääma.(Brown, 2005)

Vogue femm

Vogue femm on kolmest vogue-tantsustiililist kõige uuem, mis sai alguse umbes 1995. aastal. Vogue femm'i kirjeldab voolavus, veidi liialdav naiselik käitumine, hüpped, erinevad arkobaatilised trikid ning see on kolmest stiilist kõige ekstreemsem. Selles tantsustiilis on viis kindlat elemit: hand performance (erinevad käteliigutused), spins (ehk pöörlemine), Catwalk, Duckwalk ja Dips. Vogue femm'i on mõjutanud ballett, kaasaegne tants ja breikimine. (Stepanova, 2010)

Krump

Krump on tänavatantsu stiilidest kõige uuem ning sai alguse 1992. aastal Ameerika Ühendriikides California osariigis Los Angeleses. Thomas Johnson võttis vastu töö, kus ta pidi laste sünnipäevapeol nende meelt lahutama. Lapsed olid väga vaimustuses sellest tantsust, ning selle tagajärjel sündis Clown Dancingu tantsustiil, mis hakkas kiiresti levima algul üle Los Angelese ning hiljem üle terve riigi. Sellest kuulis ka 14-aastane poiss Ceasare Willis, esinejanimega Tight Eyez, kelles tekitas see tants suurt huvi. Ceasare Willise naabruskonnas esines tihti Thomas Johnson, esinejanimega Tommy the Clown (lisad 2 peatükis on autor välja toonud pildi Thomas Johnsonist, Tommy the Clowni kostüümis), ja tema grupp Tommy’s crew, kes Ceasare´i inspireeris. Ceasare hakkas enda tantsu arendama, õppides keskkoolis isegi balletti. Sel ajal Ceasare kohtas tantsija Mijot, kellega koos nad hakkasid välja nuputama oma tantsu. Uue tantsu – „Wilin’ Out” – nad ka lõid, ning seadsid eesmärgiks levitada seda pidudel, võistlustel ja igal pool mujalgi. (K.L.G, 2010)

2000. aastal tantsijad Tight Eyez ja Mijo kohtasid tantsijat Lil’ C-d, kelle nad võtsid enda tiiva alla, et õpetada tantsu „Wilin’ Out”. Peagi tõusid nad väga heale tasemele ning märkasid, et nende tants erineb teiste omast, see oli agressiivsem kui Clowning. Tight Eyez ja Mijo panid oma tantsule nime – Krump. Kuigi nad ei tantsinud enam Clowningut, nad endiselt värvisid nägusid ning nägid välja nagu klounid. Ühel õhtul, toidupoe parklas toimus võistlus „Get ´Em up Clowns”, kus Tight Eyez avastas, et enda näo maalimine ei sobinud tema tantsu ja isiksusega, ning ta avastas, et ta on tõeline Krumper, mitte kloun. Kuigi see tekitas kõige suurema konflikti Krumpingu ajaloos, oli see pöördeline hetk selle arengus. 2004. aastal Tight Eyez ja Mijo koos the Doctoriga lõid ametliku grupi The Krump Kings, mis koosnes mitmetest heal tasemel Krumperitest. Alates sellest hetkest hakkas Krumping kiiresti levima üle maailma ning nüüd The Krump Kingsi tantsijad reisivad üle maailma, et jagada Krumpi ja selle kultuuri teistega. (K.L.G, 2010)

Krump on emotsionaalne ja agressiivne tants, mis on suhteliselt suur osa hiphopist. Krump on alternatiiv vägivallale ning suuresti põhineb see usul ja spirituaalsusel. Krumpi sammud on väga energilised ja vajavad head käte, õla, ringkere ja jala tööd. Tähtis on teha enda liigutused suurelt ja väga agressiivselt, ning tähtis on ka teha enda sammud muusika löökidele, nii aeglasele kui ka kiirele muusikale. (Ellis, 2014)

Locking

Locking või ka campbellocking on üks tänavatantsu stiile, mis sündis 1970. aastatel Los Angelese klubides. Campbellockingu looja on Don Campbell, kes koos Greg Pope'i (Campbell Jr), Jimmy Foster (hüüdnimega Scooby doo), Fred Berry (Mr. Penguin), Damita Jo Freemani ja veel mitmete teiste tantsijatega käis ööklubis The Citadel, et üksteisega jagada uusi samme ja liigutusi. 1973 aastal lõid Don Campbell, Fred Berry (Mr. Penguin), Charles Robot, Slim Robot ja Sambo Lock tuntud grupi – „The Lockers” (pilt välja toodud lisad 2 peatükis). The Lockers oli üks dünaamilisemaid ja mõjuvõimsamaid punt tantsu ajaloos. Nad sisaldasid nii improvisatsioonil kui ka koreograafial põhinevaid tantsijaid, kes lõid grupi, mis tõmbas ligi nii kultuuriliselt erinevaid kui ka kommertspublikut. Hiljem Greg Cambellock Jr lahkus Creative Generationisy ning liitus The Lockersi bändi, kellele Greg õpetas sünkroonis koreograafiat, mille tulemusena Locking ei olnud enam lihtsalt tantsustiil vaid esinemise kunstivorm, mis oli ülemaailmselt tuntud. 1974 aastal Jimmy „Scoobydoo” Foster koos oma bändi Something Special käisid tuuriga ringi ning tutvustasid lockingut Jaapanis ning mida aeg edasi, seda rohkem riike õppis tundma lockingut. (Locker Legends, s.a)

Loomulikult kaasnes ka Lockingu subkultuuri arenemisega ka inimesi, kes ei hinnanud seda tantsu ega uurinud ajalugu, need olid inimesed, kes lihtsalt tegid erinevaid samme üksteise otsa, ilma kindla vennaskonnata. (Locker Legends, s.a)

House

House on tänavatantsustiil, mis sai alguse Chicago ja New Yorgi klubidest Ameerika Ühendriikides. House-tantsustiili põhielemendid on footwork, jacking ja lofting. Eriti suur rõhk on jalgade tööl, mis on kiire ja keeruline ning kombineeritud veidi voolava kehatööga. Enamik house-tantsuliigutusi on pärit otse muusikast, näiteks džäss, R&B, funk, hiphop ja paljudest muudest muusikastiilidest ning teine oluline liigutuste allikas on olnud inimene ise – igal rahvusel, päritolul, isiksusel on enda liigutused ja variatsioonid, mida inimesed üksteisele klubides tutvustasid ja muutsid selle ühiskondlikuks tantsuks. Ida rannikul elanud tantsijaid oli suurelt mõjutanud hiphop ja lääne ranniku tantsijad olid rohkem eeskuju võtnud breiktantsust, kuid lõpuks kõik tantsijad jagasid, vahetasid ja inspireerisid üksteist ja house hakkas levima linnast linna. (Teller, 2013)

Nagu igal linnal, oli ka New Yorgil veidi erinev ja omapärane tants – neil oli rohkem eritermineid, näiteks Loose Legs, the Train and the Skate. Inspiratsiooni said New Yorgi elanikud suuresti Jamaicalt, kus enamus tantsijad just sellist house'i stiili tantsisid. Jamaicalt on ka pärit house'i põhisamm heel-toe, mis on ka praegu üks tähtsamaid põhisamme, kuid enamus inimesi nõustuvad sellega, et kõige suuremat mõju house-tantsule on andnud just African dance. Aafrika tantsu muusikat iseloomustab mitmed trummid, mida tantsijatele mängiti, ning just Aafrika tantsijad hakkasid kuulama mitte põhirütmi, vaid kõiki teisi kõrvalrütme, mis tegi tantsu veidi keerulisemaks. (Teller, 2013)

House ei ole lihtsalt tants, see on tunne, kultuur, see ei ole miski mida korra klubides tantsid ja ära minnes unustad, house'il on pulss, ning see peab elama tantsija sees. (Teller, 2013)

Neli elementi

Breikimine

Breikimine on neljast elemendist kõige uuem, kuid just see tegi hiphopi meedias tahetuks. Breikimine on tantsustiil, millest on välja arenenud kõik teised tänavatantsustiilid. Breikimine on stiil, mis algas nii-öelda mänguna, kus mustanahalised ja Hispaania päritoluga teismelised sõbralikult üksteisega võistlesid, tehes pööraseid füüsiliselt paindlikke liigutusi, pöördeid, saltosid ning liigutusi mis olid väga lähedale põrandale. Algselt tähendas breikimine maas tantsimist, kuid ajaga tants laienes ning tekkisid sellised liigutused nagu electric boogie, up-rock, aerial gymnastics ja mitmed nende liigutuse variatsioonid. Algselt tantsisid breiki ainult New Yorgi teismelised, ning sellel ei olnud kindlat nimetust, mõnikord kutsuti seda „breaking”, kuid ka „rocking down”, „b-boy” või lihtsalt tantsuks mida tehti räppmuusika saatel. Aastaks 1984 oli breikimine levinud lisaks Ameerika Ühendriikidele ka Kanadasse, Euroopa riikidesse ja Jaapanisse. Pärast seda hakkas breikimine kiiresti populaarsust koguma, hakati tegema dokumentaalfilme, telesaateid, raamatuid, seda kasutati reklaamides (näiteks Burger King, Coca-Cola, Panasonic) ning sajad breiktantsijad lõpetasid 1984. aasta Los Angeleses toimunud olümpiatseremoonia. Isegi Ameerika Ühendriikide president Ronald Reagan oli breiktantsijatest vaimustuses, kui nägi neid Washingtonis Kennedy Center galaõhtul esinemas. (Forman, 2011, lk. 68)

Grafiti

Grafiti (välja toodud ka pilt grafiti koridorist New Yorgis lisad 2 peatükis) ehk ükskõik milline stiil, mida kirjutatakse seintele, mis sai alguse antiik Roomast, kuid grafiti mida inimesed praegu on näinud ja tunnevad sai alguse 1960. aastate lõpul New Yorgi tänavatel. New Yorgi noortele meeldis hoonete seintele, postkastidele, telefoniputkadele ja enamasti metroorongidele spraycan'idega oma nimesid või hüüdnimesid kirjutada. Kõige suuremat tähelepanu sai mees, keda kutsuti TAKI 183 (päris nimega Demerius), kelle tööks oli reisida mööda linna. Samal ajal kui ta ringi seisis, kirjutas ta markeriga oma nime sinna, kus ta parasjagu oli, tavaliselt metroosse või metroorongide välis-ja siseseintele. 1971 aastal tegi The New York Times TAKI 183ga intervjuu ning noored üle New Yorgi mõistsid, et tema kuulsus on tingitud sellest, et ta märkis oma nime üle terve linna, ning hakkasid sama tegema. Peagi hakati grafitist tegema dokumentaalfilme ja uudiseid, ning see hakkas levima New Yorgi linnast välja ning varsti jõudis grafiti ka Euroopasse ja Aasiasse. (Lifer, s.a)

Räpp (MC-ing)

MC ehk Master of Ceremony tähendab tseremooniameistrit. MC on räppimiskunst. Varem olid räpparid lihtsalt pidudel õhtujuhid, kuna algusaastatel olid eelkõige just DJ-d üritustel põhi atraktsioon. Algselt olid räpid lihtsad, kuid mida aeg edasi seda keerulisemaks need muutusid. Osad MC-d hakkasid tegema stiili beatbox, st nad kopeerisid neid helisid, mida DJ tegi plaadimängijal, oma suuga. Beatbox'i peetakse üheks raskemaks asjaks, mida MC võib teha. Väga vähesed MC-d on suutnud selle ära õppida. (The Crib, s.a)

Üsna pea sai MC-dest põhiatraktsioon mitmesugustel meelelahutusüritustel, inimesed läksid pidudele ja muudele üritustele, et kuulata ja näha, kuidas MC-d võistlevad omavahel luues riime.

Freestyling oli üks populaarsemaid viise, millega tõestati, kes on parim räppar. MC improviseeris kohapeal sõnad, mis olid tihtipeale oma vastasele solvavad. (The Crib, s.a)

Plaadikeerutamine (DJ-ing)

DJ-ing ehk plaadikeerutamine sai alguse Ameerika Ühendriikidest New Yorgist 1970. aastate keskel. DJ kõige olulisem ülesanne hiphopipidudel on viia heli ja rütm tantsijatele ning teistele peol osalejatele. DJ on neljast elemendist kõige olulisem, kuna ilma muusikata ei oleks räppareid, kellel on vaja räppimiseks taustale rütmi, mida tekitasid DJd ning ei oleks ka breiktantsijaid, kellel on vaja tantsimiseks muusikat, mida samuti tegid vaid DJd. (Radio Solution, s.a)

Välislingid

• http://www.radiosolution.info/newsletter/website_pages/history_of_DJ.html
• http://vk.com/topic-11844183_22613725
• http://krumpersleagueghetto.blogspot.com/2010/01/history-of-krump.html?m=1
• http://www.dancelessons.net/dance_history/krump_dance_history.html)
• http://www.phd-events.com/?portfolio=elite-force)
• http://thehousemason.wordpress.com/2013/09/16/house-dancing-origins-originals_/
• http://www.mrwiggles.biz/hip_hop_timeline.htm
• http://zulunation.com/hip_hop_history_2.htm
• http://hiphop.sh/afrika
• http://balls.houseofenigma.com/what_vogue.html#arms
• http://www.ccd.rpi.edu/eglash/csdt/subcult/grafitti/Birth_and_Evolution.html )
• http://4hiphopelements.tripod.com/MCing.html
• http://www.lockerlegends.net/?page_id=5
• https://en.wikipedia.org/wiki/Street_dance