Tartu Ülikooli muuseum

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt TÜ ajaloomuuseum)
Tartu Ülikooli muuseum ajaloolises Toomkirikus

Tartu Ülikooli muuseum on 1803. aastast tegutsev muuseum, mis keskendub ülikooli ajaloo ja teadusloo säilitamisele, eksponeerimisele ja uurimisele.

Tartu Ülikooli muuseumid said alguse ülikooli taasavamisest Tartus 1802. aastal, kui ülikooli põhikirjas ja eelarves nähti ette õppekabinetid ja -kollektsioonid. Esimesena kasutati muuseumi nimetust 18. aprillil 1803 loodud Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kohta.

Teadusloolise vanavara koondamiseks loodi 6. detsembril 1976. aastal rektori käskkirjaga Tartu Ülikooli ajaloo muuseum. 1979. aastal eraldati muuseumile neli ruumi ülikooli peahoone keldrikorrusel ning 1981. aastast asub muuseum Tartu Ülikooli raamatukogu endistes ruumides Tartu toomkirikus Toomemäel.

1982. aastal rajati muuseumi filiaalina Dmitri Iljitš Uljanovi kortermuuseum. Pärast seda, kui kortermuuseum 1989. aastal suleti, asus samadesse ruumidesse Tudengimuuseum, mis tegutses seal 1997. aastani. 2005. aastal moodustati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumist, kunstimuuseumist ja loodusmuuseumist (viimane koosnes endistest Tartu Ülikooli zooloogia ja geoloogia muuseumidest) asutus Tartu Ülikooli Muuseumid. 2011. aastal avati muuseumina Tartu tähetorn. 1. jaanuarist 2014 eraldati Loodusmuuseum ning endisest ajaloo muuseumist, Tartu tähetornist ja Tartu Ülikooli kunstimuuseumist sai Tartu Ülikooli muuseum.

Muuseum paikneb Tartu Ülikooli ajaloolises hooneansamblis, mis alates 2016. aastast kannab Euroopa kultuuripärandi märgist kui ainus nii täielikult säilinud valgustusajastu ülikool pargis. 2005. aastal kanti UNESCO maailmapärandisse Tartu tähetorni läbiv Struve geodeetiline kaar.

Muuseumi kogudes on üle 130 000 museaali, millest suur osa on MuISis kättesaadavad.

Muuseumi kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi jooksul arenesid ülikooli õppe- ja teaduskollektsioonid koos vastava teadusharuga, sõltudes kollektsiooni kureeriva professori huvist ja aktiivsusest. Teaduse arenedes hakkasid mõned kollektsioonid tasapisi käibest välja jääma. Suuremad murrangud on olnud seotud teadustöö iseloomu muutumisega ja riigikorra vahetumisega. Kui pärast Eesti riigi iseseisvaks kuulutamist sai Tartu Ülikooli õppekeeleks eesti keel, hakati 1920. aastail looma ka Eesti loodust ja kultuuri kajastavaid kogusid. Pärast Teist maailmasõda, kui Eesti inkorporeeriti Nõukogude Liitu, muutusid iseseisvusaega peegeldavad kogud ideoloogiliselt ebasobivaks, juurdepääsu neile vähendati ja osad kollektsioonid anti üle 1946. aastal loodud ENSV Teaduste akadeemiale. Vanu teadusinstrumente kasutati pragmaatiliselt varuosade saamiseks.

Esimene katse vanavara koondada tehti 1952. aastal, kui Keiserliku Tartu ülikooli 150. aastapäeva tähistamiseks korraldati suur teadusajaloo näitus endises ülikooli kirikus. Pärast näitust jäid kogutud esemed kateedritesse vedelema.1960. aastate alguses hakkasid entusiastid orgaanilise keemia dotsendi Tullio Ilometsa juhtimisel koguma ülikooli hoonetest teadusajalooliselt huvitavaid ja olulisi esemeid. Algul paigutati kogutud seadmed, instrumendid ja õppevahendid ülikooli peahoone pööningule. 1965. aastal peahoones toimunud põleng andis kogumistööle tõsise tagasilöögi, kuid ülikooli pärandi koondamine jätkus. ENSV Teaduste Akadeemiale kuuluva tähetorni idatiivas tegutses 1971–1994 linnamuuseumi filiaal. 1975 rajati Tartu Ülikooli ajaloo komisjon (ülesandega hakata ette valmistama Tartu Ülikooli 350. aastapäeva 1982. aastal) ja 1976. aasta 6. detsembril allkirjastas rektor Arnold Koop ülikooli ajaloo muuseumi asutamise määruse . 1980. aastal avati esimene püsiekspositsioon, mis kajastas ülikooli ajalugu kuni 1918. aastani.

1981. aastal kolis muuseum raamatukogust vabaks jäänud Tartu toomkirikusse, kus jagas ruume ajaloo osakonna ning artiklikogumiku „Skandinaavia kogumik“ koostajatega. 1982 avati Tartu ülikooli 350. aastapäeva pidustuste raames 1. septembril 1982 uus püsinäitus. 1985.–1989. aastani oli muuseum suletud, kui hoonet renoveerisid Poola restauraatorid firmast Budimex. 24. veebruaril 1989 avati uue ekspositsiooni esimene osa ja 30. novembril 1989 valmis emakeelse ülikooli 70. aastapäevaks ülevaatenäitus Tartu Ülikooli ajaloost.

2005.–2014. aastani olid kõik Tartu Ülikooli muuseumid ühendatud üheks asutuseks. Aastail 2005–2011 oli Vana Anatoomikum avatud muuseumi kureeritava näitusekeskonnana ja aastal 2008 algas tähetorni renoveerimine muuseumiks (avati 27. aprillil 2011).

2012 . aastal avati ajaloolises toomkirikus ülikooli varakamber, ja 2013. aastal seati sisse teaduse populariseerimiseks mõeldud Hullu Teadlase kabinet. 2019. aastal avati uus ülevaatenäitus ülikooli ajaloost Mogensterni saalis.

Muuseumi direktorid on olnud aastail 1979–2004 Ela-Heigi Martis, 2005–2010 Reet Mägi ja alates 2010. aastast Mariann Raisma.

Hooned[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Tartu toomkirik
Tartu toomkiriku ümberehitamise projekt. Johann Wilhelm Krause

Muuseum paikneb kolmes hoones: ajaloolises toomkirikus, Tartu tähetornis ja Tartu Ülikooli peahoones.

Muuseumi peamaja on 13. sajandil ehitatud Tartu toomkiriku hoone. Kirik on läbinud mitmeid ehitusperioode ja valmis lõplikul kujul 16. sajandil. 16. sajandi teisel poolel, Liivi sõja päevil jäi kirik hoolduseta ja hakkas lagunema. Sellele aitas kaasa tulekahju 1624. aastal. Seoses ülikooli taasavamisega 1802. aastal rekonstrueeriti aastatel 1804–1807 ülikooli esimese arhitekti professor Johann Wilhelm Krause juhtimisel kiriku kooriosa raamatukogu tarbeks. Aastatel 1927–1928 ehitas arhitekt Paul Mielberg ümber ja laiendas trepikoda pikihoone külglöövide kahe võlviku arvel. 1962–1964 asendati kooriosas esimese korruse Krause-aegne puitkonstruktsioon betoonist vahelaega. 1985–1988 teostas Poola firma Budimex muuseumis põhjalikud renoveerimistööd, mille käigus rajati hoonesse ka kaks uut trepikoda.

Toomkiriku renoveeritud tornides asuvad vaateplatvormid, mis on külastajatele avatud alates 2005. aasta suvest.

2016. aastal anti Tartu Ülikooli ajaloolisele hooneansamblile Euroopa kultuuripärandi märgis.

Ekspositsioonid ajaloolises toomkirikus[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli muuseumi on koondatud esemeid ja materjale, mida ülikool oma sajanditepikkuse akadeemilise tegevuse vältel on kasutanud. Tartu Ülikooli muuseumis hoitakse kilogramm etaloni.[1]

Hauakast ja Stephanus de Velde hauaplaat[muuda | muuda lähteteksti]

Stephanus de Velde (surnud 1428 või 1438) oli Tartu vaimulik (vikaar), kelle hauaplaat leiti 2008. aastal Tartu toomkiriku põhjalöövi kolmandast ristlöövist ning paigutati 2013. aastal muuseumi fuajeesse. 207x136 cm suurusel hauaplaadil, mille ülemisest vasakust nurgast on tükk puudu, on kujutatud missarüüd ja liturgilist peakatet kandvat meest, kes hoiab oma vasakus käes raamatut. Hauakast hauaplaadi all kaevati välja 2013. aastal ning kuulub tuvastamata isikule, kelle surm dateeritakse mündileidude põhjal 16. sajandi esimesse veerandisse. Hauakasti asukoht altari vahetus läheduses näitab, et sinna maetud keskealine mees pidi kuuluma kõrgema järgu vaimulike hulka.[2] Praegu hauakambris eksponeeritud skelett on koopia.

Valge saal[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli muuseumi valge saal

Muuseumi kolmandal korrusel asuv valge saal on mõeldud konverentside, vastuvõttude, kontsertide, pulmade ning Tartu Ülikooli ja Tartu linna oluliste ürituste korraldamiseks. Saalis on ka lühiülevaade ülikooli ajaloost ning ülikoolile tehtud kingitusi koondav avafond "Kingitud hobuse suhu ei vaadata".

Varakamber[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli varakamber loodi 2012. aastal Tartu Ülikooli ajaloos olulist rolli mänginud esemeid eksponeeriva keskkonnana, kus käsitletakse teemasid nagu ülikooli vaim, tudengielu, teadussaavutused ja kohalugu. Näitusesaali põrandale on kirjutatud tsitaadid mitmetelt tähtsatelt inimestelt Tartu ülikooli ajaloos. Varakambri kujundasid KAOS Arhitektid OÜ arhitektid Margit Argus ja Margit Aule, kes pälvisid töö eest Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali sisearhitektuuripreemia.[3]

2017. aastal paigutati varakambrisse ajutiselt näitus "Toomkiriku hiilgus", kus tutvustatakse Tartu toomkiriku arheoloogilist pärandit. Varakamber avati taas ülikooliteemalisena 2018. aastal, mil osana rahvusülikooli 100. aastapäeva programmist loodud näitusel eksponeeritakse esemeid, mis kõnelevad ülikooli nelja valdkonna märkimisväärsetest saavutustest, inimestest ja teadussuundadest.[4]

Morgensterni saal[muuda | muuda lähteteksti]

Morgensterni saal on tänaseni kõige paremini säilinud arhitekt Johann Wilhelm Krause aegne ruum. Ruum on saanud nime Tartu Ülikooli raamatukogu esimese direktori ning ülikooli kunstimuuseumi rajaja Karl Morgensterni järgi.

2019. aasta novembris avati saalis rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud näitus "Minu elu ülikool", mis kajastab ülikooli lugu läbi nelja sajandi ja otsib vastust küsimusele, kuidas on Tartu Ülikool mõjutanud meist igaühe elu. Näitusel antakse ülevaade ülikooli kolmest alguspunktist (1632, 1802 ja 1919): kolmest ajahetkest minevikus, mis räägivad nii kõrgkooli kui ka siinse ala ajaloost. Teemadena käsitletakse veel ülikooli rahvusvahelisi kontakte läbi aegade, ülikoolis tegutsenud akadeemilisi organisatsioone, teadussaavutusi, vilistlaste mälestusi ning ka seda, kuidas üliõpilased armastasid veeta oma vaba aega. Näituse sisekujundaja on tunnustatud sisearhitekt Mari Kurismaa.

Hullu Teadlase kabinet[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aastal loodud Hullu Teadlase kabinet on Tartu Ülikooli muuseumi viiendal korrusel asuv teemaruum, mille eesmärk on panna nii lapsi kui täiskasvanuid huvituma teadusest ja teaduse tegemisest. Mitmesuguste interaktiivsete leiutiste ja katsetega sisustatud kabinet on koduks Hullu Teadlase tegelaskujule. 2014. aastast toimub Tartu Ülikooli muuseumis igal aastal Hullu Teadlase teaduskonverents. 1.–3. klasside õpilastele mõeldud ürituse eesmärk on anda lastele esmane kogemus teadustöö tegemisel. Parimate uurimuste autorid saavad osaleda kevaditi toimuval teaduskonverentsil, kus kantakse suuliselt ette uurimistöö tulemused ning autasustatakse parimaid noori teadlasi.

Parroti kabinet[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli muuseum 7. korrusel asuvas Parroti kabinetis on eksponeeritud muuseumi kogusse kuuluvad füüsikainstrumendid 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest. 19. sajandil taasavatud Tartu Ülikooli esimene rektor Georg Friedrich Parrot seisis Tartu Ülikoolis paljude uute algatuste taga. Üks neist oli füüsikakabineti rajamine, millest kujunes paarikümne aastaga Vene impeeriumi moodsaim õpikeskkond, kus katsetati kõigi toona tuntud loodusnähtustega.

Näitus Parroti kabinetis püüab mitmeid füüsikateemasid seletada lihtsal ja arusaadaval viisil ning eraldi fookuses on elekter, mis oli 19. sajandil uus ja vähetuntud uurimisvaldkond ning köitis väga ka Parrotit. Oma käega saab liikuma panna elektronid, valmistada toimiva elektrimootori, aga ka katsetada soojuspaisumise põhimõtteid ja uurida, mida ikkagi tähendab kaldpinna paradoks.

Tartu Ülikooli muuseumi näituste nimekiri 1981–2019[muuda | muuda lähteteksti]

Näituse nimi Koostajad Aeg Märkused
Tartu Ülikool 1632–1918 E. Martis, M. Viiralt, M. Päid, L. Kriis, kujundaja E. Valk-Falk 1981 Tartu Ülikooli peahoone keldrikorrusel
Tartu Ülikool 1632–1982 E. Martis M. Viiralt, L. Kriis, M. Päid, S. Üprus, S. Tamul, M. Raudsepp, kujundajad E. Valk-Falk ja Õ. Lepa 1982 Esimene püsiekspositsioon Toomel
Ülikooli 350. juubeli kingitused M. Viiralt, L. Kriis 1982
Nõukogude rahvaste vennalikus peres M. Raudsepp 1982 Rändnäitus. Eksponeeriti linnas stendidel
Tartu teadlaste eksliibrised M. Päid 1983
Prof. E. Karu juubelinäitus M. Päid 1983
Ülikooli hooneid sajandivahetuse piltpostkaartidel M. Päid 1983
Äänisjärve kaljujoonised S. Tamul 1983
O. Soansi infograafiad S. Tamul 1983
Prof. K. Kõrge juubelinäitus M. Päid 1983
Vanu mõõteriistu muuseumi kogudes S. Karis 1983
Tartu Ülikooli osa rahvuslikus liikumises E. Martis 1983 Rändnäitus. Eksponeeriti Stockholmi Ülikoolis
Laboratoorne klaas M. Raudsepp, S. Karis 1984
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna juubelinäitus M. Viiralt 1984
Ülikooli kollektiivi liikmed teises maailmasõjas M. Viiralt, S. Karis, E. Martis 1984
Prof. E. Laugaste juubelinäitus M. Viiralt 1984
Kunstiinstituudi üliõpilaste tööde näitus S. Karis 1984
40 aastat ülikooli taasavamisest S. Karis, S. Tamul, M. Viiralt 1984
110 aastat D. Uljanovi sünnist A. Paukson 1984
100 aastat prof. A. Valdese sünnist M. Päid 1984
40 aastat TRÜ toimetisi S. Karis 1984
125 aastat spektroskoopiat M. Viiralt 1984
Tartu Ülikool 350 1984 Rändnäitus. Eksponeeriti Kohtla-Järvel
Fototehnika ajaloost S. Karis, L. Kriis, M. Raudsepp 1985
TRÜ Naiskoori juubelinäitus M. Viiralt 1985
Prof. P. Ariste juubelinäitus S. Karis, M. Raudmäe 1985
Prof. D. Rootsmäe ja J. Vilipi juubelinäitus M. Raudsepp 1985
Dots. J. Reineti juubelinäitus M. Raudsepp 1985
Soome humanitaarteadlasi Tartu Ülikoolis E. Martis, M. Viiralt 1985
Prof. W. Andersoni juubelinäitus M. Viiralt 1985
Prof. C. Ledebouri juubelinäitus M. Raudsepp 1985
Tartu Ülikool 1632–1918 E. Martis, M. Viiralt, S. Karis, M. Päid, M. Raudsepp, S. Tamul 1986 Rändnäitus
TRÜ X viistaastakul M. Raudsepp, M. Viiralt, M. Päid 1986 Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli hoonetes
Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum 10 Muuseumi kollektiiv 1986 Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli klubis
Tartu Ülikool 1632–1989 E. Martis, M. Viiralt, L. Kriis, S. Üprus, S. Karis, S. Tamul, M. Raudsepp, kujundajad E. Valk-Falk ja Õ. Lepa 1989 Püsiekspositsioon
Kingitusi ülikooli juubeliteks L. Kriis 1989
Ülikoolide medaleid kogu maailmast L. Kriis, M. Viiralt 1989
Lektiinide uurija prof. Peter Stillmark S. Tamul 1989
70 aastat eestikeelset ülikooli M. Viiralt, M. Raudsepp 1989 Rändnäitus. Eksponeeriti Toompeal Eesti NSV Ülemnõukogus
Tartu Ülikool läbi kolme sajandi S. Tamul 1989 Rändnäitus. Eksponeeriti Vanemuise kontserdisaalis
Rootsi teadlaste osa eesti rahvusteaduste arengus 1920–1940 E. Martis 1989 Rändnäitus. Eksponeeriti Stockholmi Ülikoolis
Eesti Vabariigi aegsete rektorite ja väljapaistvate teadlaste portreed S. Tamul 1989 Rändnäitus. Eksponeeriti TRÜ rektoraadis
Tartu Ülikool ja Vabadussõda 1918–1920 M. Viiralt, S. Tamul, T. Lõbu 1990, 1998 Hiljem rändnäitusena Paide Koduloomuuseumis, 1999. aastal Valgas ja Kärdlas.
Kaalud muuseumi kogudes L. Kriis 1990
Prof. J. Vilip 120 M. Raudsepp 1990
Prof. D. A. Petzold 180 M. Viiralt 1990
Prof. N. Pirogov 180 M. Viiralt 1990
125 aastat pidevaid meteoroloogilisi vaatlusi Tartu Ülikoolis L. Kriis, E. Kõiv 1990
Prof. A. Th. v. Middendorff 175 M. Raudsepp 1990
Promotsioonid Uppsala Ülikoolis T. Lõbu 1990
Tartu üliõpilaskond XIX sajandi 80. aastatel T. Lõbu 1991
Juuniküüditamine ja Tartu Ülikool S. Tamul, T. Lõbu 1991
Gustav Ewers 1779–1830. Elu ja tegevus S. Tamul 1991
Rootsi-Eesti-Läti arhiivinduse ühisnäitus S. Tamul, M. Viiralt 1991
150 aastat August Rauberi sünnist M. Viiralt 1991
Eesti teadlased väljaspool kodumaad M. Viiralt, S. Tamul 1991
Geodeetilised mõõteriistad muuseumi kogudes E. Kõiv 1991
K. E. v. Baeri mälestusnäitus M. Raudsepp 1992
Gustav II Adolf ja Eesti M. Viiralt, S. Tamul, E. Martis  1992
Soome ja Rootsi teadlased ning akadeemilised ühingud Tartus Eesti Vabariigi päevil S. Tamul, M. Viiralt 1992
Ravimtaimed meie elus. Farmaatsiakateedri ajaloost S. Tamul, M. Viiralt 1992
Fotograafia ajaloost II L. Kriis, E. Kõiv 1992
Baltisaksa korporatsioonid ülikoolis 1802–1939 M. Viiralt, S. Tamul 1992
Prof. G. Rägo 100 M. Viiralt 1992
Prof. U. Karell 100 M. Viiralt, S. Tamul 1992
Tartu Ülikooli kasvandikud Eesti riigi loomisel M. Viiralt, U. Arukaevu 1993
Tartu Ülikool teadussillana ida ja lääne vahel M. Viiralt, S. Tamul 1993
W. Struwe ja J. Mädler 200 E. Kõiv, L. Kriis, S. Tamul 1993
Prof. A. Vaga 100 M. Viiralt 1993
Prof. A. Kask 90 M. Viiralt 1993
Soome laht ühendab ja eraldab M. Viiralt, S. Tamul 1993 Ühisnäitus Helsingi Linnaarhiivi ja Eesti Riigiarhiiviga
Tulmenäitus L. Kriis, E. Kõiv 1993
Vita academica, vita Feminae. Tartu Ülikooli väljapaistvad naised läbi sajandite M. Viiralt, S. Tamul 1994
Impeeriumiülikoolist rahvusülikooliks M. Viiralt, S. Tamul 1994–1999 Hiljem ka rändnäitus. 1995. aastal eksponeeriti Järvamaa Muuseumis; 1996. aastal Saaremaal ja Pärnus; 1997. aastal Narvas; 1998. aastal Jõhvis, Türil ja Haapsalus; 1999. aastal Narvas.
Tartu Ülikooli Joonistuskool 1803–1891 M. Viiralt 1994
100 aastat Tartu füsioloogide A. Schmidti ja Fr. Bidderi surmast M. Viiralt 1994
Prof. N. Kuznetsov 130 M. Raudsepp 1994
Al. v. Humboldt Tartus S. Tamul 1994
Elektrilisi mõõteriistu – galvanomeetreid ja ampermeetreid muuseumi kogudes L. Kriis, E. Kõiv, T. Pung 1994
Tartu Ülikooli Naistekliinik 190 M. Viiralt 1994
120 aastat Oskar Danieli sünnist M. Viiralt 1994
Gaudeamus läbi aegade. Üliõpilaslaulupidude ajaloost M. Viiralt, S. Tamul 1995
Röntgen 100. Röntgenikiirte ajaloost L. Kriis, T. Pung, E. Kõiv 1995
Prof. P. Ariste 90 M. Viiralt 1995
Prof. Joh. Wiedemann 175 M. Viiralt 1995
Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut 100 M. Viiralt 1995
Prof. Joh. Vilip 100 M. Raudsepp 1995
Prof. Fr. Berg 150 M. Raudsepp 1995
Annetusi saksa korporatsioonidelt välismaalt. Tulmenäitus L. Kriis 1995
Gaudeamus läbi aegade 1995 Rändnäitus. Eksponeeriti Riia Ülikoolis.
Tartu Ülikooli osa eesti muusikakultuuri arengus 1995 Rändnäitus. Eksponeeriti Tartu koolides
30 aastat ülikooli peahoone põlengust 1995 Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli peahoones
Röntgen 100. Fondinäitus 1995 Rändnäitus. Eksponeeriti Würzburgi Ülikoolis.
Tartu Ülikooli arstiteaduskond teadussillana ida ja lääne vahel M. Viiralt 1996–1998 Hiljem rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Pärnus ja Kuressaares
Prof. A. I. v. Oettingen 160 T. Pung, M. Viiralt 1996
Raadiolained 100. Raadio ajaloost T. Pung, E. Kõiv, L. Kriis 1996
Tartu Ülikooli dirigent Alo Ritsing 60 M. Viiralt 1996
Tartu linn ja ülikool vanadel piltpostkaartidel M. Melts 1996
Kirjaniku ja ülikooli õppejõu Gustav Suitsu memoriaaltuba M. Viiralt 1996
Jaani kiriku skulptuurid K. Alttoa 1996
XIX sajandi teadusaparatuuri väljapanek T. Pung 1996 Rändnäitus. Eksponeeriti teadusmessil “Innovaatika 96”
Carl Claus 200 L. Kriis 1996 Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli raamatukogus
Dots. T. Ilmets 75 M. Viiralt 1996 Rändnäitus. Eksponeeriti ülikooli raamatukogus
Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ajalugu M. Viiralt 1996 Rändnäitus. Eksponeeritud Tallinna Tervishoiumuuseumis
Prof.-d J. Lotman ja Z. Mintz, elu ja tegevus. M. Viiralt 1997 Vene keele kateedri juubelinäitus
Prof. K. R. Kuppferi mälestusnäitus K. Kalling 1997
“Õlut armastame kõik...” Õlle valmistamise ajaloost ja üliõpilastraditsioonidest M. Viiralt, S. Karis, T. Lõbu, E. Martis 1997
Annetusi muuseumile. Fondinäitus M. Viiralt 1997
Loodusteaduslikke kollektsioone muuseumis. Fondinäitus L. Kriis 1997
Prof. J. Aul 100. Eesti antropoloogia ajaloost K. Kalling 1997
Ülikool filatelisti pilguga M. Viiralt 1997
 Tartu Ülikool Pärnus T. Lõbu 1997 Rändnäitus. Eksponeeriti Pärnus
Akadeemilise Meeskoori juubelinäitus M. Viiralt 1997 Rändnäitus. Eksponeeriti Tartu ülikooli peahoones.
 Forestalia meeskoor 25 M. Viiralt 1997 Rändnäitus. Eksponeeriti Tallinnas
Tartu Ülikool ja Rootsi T. Lõbu 1997–1998 Rändnäitus. Eksponeeriti Rootsi Kuningriigis. 1998. aastal üleval Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis Toomel.
Tartu Ülikool ja Läti M. Viiralt 1997–1998 Rändnäitus. Eksponeeriti Läti Vabariigis. 1998. aastal üleval Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis Toomel.
“Professor olen ma...”. Üliõpilaste joonistatud kariaktuurid ja šaržid oma õppejõududest 1998 Näitus üleval vaid volbriööl
Tere, pliiats! Näitus pliiatsi ajaloost. M. Viiralt, S. Karis, T. Lõbu 1998, 2000 Näitusele lisandus laste joonistuste näitus ülikooli hoonetest. 2000. aastal muudeti internetinäituseks.
Tartu Ülikool juudi kultuuriloos K. Kalling  1998
Surnud õpetavad elavaid. K. Kalling 1998 Näitus paleopatoloogiast
Kaalud ja mõõdud. T. Pung, L. Kriis 1998, 2000 Fondinäitus. 2000. aastal muudeti internetinäituseks.
Tartu Ülikool stagnatsiooniköidikuis M. Viiralt, T. Lõbu 1998–1999
Prof. Elmar Leppik 100. M. Viiralt 1998
Gaudeamus läbi aegade 1998–1999 Rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Türil; 1999. aastal Vilniuses.
Elu võluketastel. Kino ajaloost M. Viiralt, T. Pung, L. Kriis, kujundaja K. Mikli 1998–2001 Rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Narvas; 1999. aastal Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis toomemäel; 2001. aastal Järvamaa muuseumis. 1999. aastast ka internetinäitus.
Tartu Ülikooli peahoone – akadeemilise hariduse sümbol 1998–1999 Rändnäitus. 1998. aastal eksponeeriti Tallinnas; 1999. aastal Võrus, Pärnus, Türil, Kärdlas, Narvas, Jõhvis ja Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumis Toomemäel.
Kes võib ilma uskuda... Ajaloolised ilmavaatlusriistad T. Pung, L. Kriis 1999 1999. aastast ka internetinäitus.
Ülikoolilt ühiskonnale. Ülikooli teadussaavutused praktikas M. Viiralt 1999
Dots. V. Kalnin 70. M. Viiralt, K. Kalling 1999
Ch. Darwin ja ta aeg. K. Kalling 1999 Rändnäitus. Eksponeeriti teaduskeskuse Ahhaa näitusel Tartus
Urho Kalevi Kekkonen ja Tartu H. Sepp 2000
Ex ovo omnia – kõik on muna. Antropoloogianäitus K. Kalling 2000
Prof. J. Vilip 130. M. Viiralt, T Pung 2000
Kiviriigi lummuses. Geoloogiaharuldusi M. Viiralt, kujundaja K. Mikli 2000
Narkootikumid – tänan, ei! Narkootikumide olemus, nendega kaasnevad sotsiaalsed ja tervisprobleemid T. Lõbu, M. Viiralt, kujundaja K. Mikli  2000 2001. aastal rändnäitusena Türil, Paides, Võrus.
 Prof. L. Puusepp 125. K. Kalling 2000
Prof. J. Tehver. Isikunäitus M. Viiralt 2000
Medaleid muuseumi kappidest T. Lõbu 2001 Fondinäitus
Surimaskide lood K. Kalling, kujundaja K. Mikli 2001
Anatoomikumide narratiive L. Kriis, V. Lell, T. Pung, kujundaja K. Mikli 2001 Fondinäitus. Vana ja uue anatoomikumi tühjakskolimisel muuseumisse antud teadus- ja õppevahendid.
Momente Arstide Liidu kujunemisloost M. Viiralt 2001
“Aeg tagasi vaadata”. Prof. V. Masingu mälestusnäitus M. Viiralt, kujundaja K. Mikli 2001
Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum 25. Ülevaade muuseumi ajaloost 2001
Momente Eesti Arstide Liidu kujunemisloost M. Viiralt, kujundaja K. Mikli  2001 Rändnäitus. Eksponeeriti Võru haiglas
August Rauber 160 K. Kalling 2001
Elise Käer-Kingisepp 100 K. Kalling 2001
Tartu Ülikool ja Eesti K. Kalling, T. Lõbu, M. Viiralt, kujundajad M. Tang ja E. Kittus 2002
Sõda söödikutega K. Kalling 2002 Näitus pestitsiidide mõjust elusloodusele
Ettevaatust mürk! R. Sõukand, kujundaja K. Mikli  2002 Ennetusnäitus mürgituse vältimiseks
Ühe leiutise lugu M. Viiralt, kujundaja M. Sakson 2002  Kirjutusmasinate ajalugu ja levik ülikoolis
Miks mina? R. Sõukand, kujundaja M. Sakson 2002 Keskkonnateemaline näitus
Tartu Ülikooli juubelimedalid ja –rahad T. Lõbu 2002
Tartu Ülikooli juubelikingitused M. Viiralt 2002
Otsin õnne. Richard Ritsing 100 V. Lell, T. Lõbu, kujundaja M. Sakson 2003; 2006–2007 2006. aastal eksponeeriti rändnäitusena Lääne-Virumaa Keskraamatukogus ning 2007. aastal Narva muuseumis.
200 aastat eesti keele õpet ülikoolis M. Viiralt, kujundaja M. Sakson 2003
Taevas ja maa L. Kriis, T. Pung, kujundaja M. Tuuling 2003 Astronoomia- ja geodeesiariistu Tartu tähetornist
Herba. Eesti rahvameditsiini ravimtaimed R. Sõukand, kujundaja M. Sakson 2003
Ahistav vabadus. Õpilaste kunstitööd AIDS-i teemal M. Viiralt, kujundaja M. Sakson 2003  Ühisprojekt Eesti Tervishoiumuuseumiga
Elu enne elu M. Viiralt, kujundaja M. sakson 2003  Anatoomiaalaseid õppevahendeid tutvustav näitus
Wilhelm Ostvald 100 L. Kriis, L. Leppik 2003
Mihkel Kask 100 M. Viiralt, kujundaja M. Sakson 2003
Põlvkondade side L. Leppik, kujundaja M. Sakson 2004 Näitus üliõpilaskorporatsioonidest
Vanast Tiigist Raatuseni T. Lõbu, kujundaja M. Sakson 2004 Näitus üliõpilasühiselamutest
Tartu Ülikooli rektorite galerii E. Martis, M. viiralt, kujundaja M. Sakson 2004
Ülevaatenäitus farmaatsia ajaloost Tartu Ülikoolis L. Kriis, kujundaja M. Sakson 2005
Tartu Ülikooli aastapäevadele pühendatud trükised R. Mägi 2005 Ülikooli taasavamise 200. aastapäevale pühendatud raamatu esitlusega seotud väljapanek. Koostatud koostöös ülikooli raamatukoguga.
Rännak ajas M. Viiralt, kujundaja M. Sakson 2005 Näitus Eesti ülikooli tekkeloost. Hiljem rändnäitus.
Maapõue peidetud saladused U. Paloveer, kujundaja M. Sakson 2005 Näitus arheoloogiast ja arheoloogia õppimise ja õpetamise ning uurimise ajaloost Tartu Ülikoolis
Kuue samba kutse L. Leppik, kujundaja M. Tang 2005–2006 Pühendatud 100 aasta möödumisele naiste tulekust ülikooli. 2006. aastal eksponeeriti Kuressaare Kultuurikeskuses, Võrumaa Keskraamatukogus ja Tartu Ülikooli Türi Kolledžis
Vana anatoomikum 200 M. Viiralt, kujundaja M. Sakson 2005–2011 Eksponeeriti vanas anatoomikumis. Näitust uuendati 2011. aastal.
Jaan Reinet 100 T. Pung, kunstnik M. Sakson 2005
1905. aasta ja Tartu L. Leppik koos Tartu Ülikooli ajalootudengitega 2005 Eksponeeriti Eesti Ajalooarhiivis
Püsiekspositsioon toomkiriku tornides T. Lõbu, kujundaja M. Sakson 2005
Kromatograafia ja elektroforeesi ajaloost H. Hagu, L. Kriis, kujundaja M. Sakson 2006
Raudtee ja ülikool. 130 aastat raudtee jõudmisest Tartusse V. Lell, kujundaja M. Sakson 2006 Hiljem eksponeeriti rändnäitusena Eesti Raudteemuuseumis Haapsalus
200 aastat ümbermaailmareisist Adam Johann von Krusensterni juhtimisel T. Lõbu, kujundaja M. Sakson 2006–2010 Rändnäitusena Kiltsi Põhikoolis, Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis, Eesti Põllumajandusmuuseumis, Muhu muuseumis, Sõru muuseumis Hiiumaal, Mahtra Muuseumis
Väljapanek näitus-vaatemängule “Kalevite maa” Urmet Paloveer 2006 Rändnäitus. Eksponeeritud Tallinna Linnahallis
Tartu Akadeemiline Meeskoor 95 Ants Nilson (TAM), T. Lõbu, kujundaja M. Sakson 2007
Vaimuelust XVII sajandi Liivimaal L. Leppik, kujundaja M. Roosi 2007–2008 2008. aastal rändnäitusena Rõngu ning Kambja koolides
Tartu Ülikool 375 T. Lõbu, kujundaja M. Sakson 2007–2008 Hiljem rändnäitusena Lääne-Virumaal, Viljandis, Võrus, Pärnus, Järvamaal, Tallinnas, Tartus, Türi kolledžis.
Kingitused Tartu Ülikooli 375. aastapäevaks T. Lõbu, kujundaja M. Sakson 2007
“EÜE betoneerib Eestimaad”. Näitus Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevast T. Lõbu, kujundaja M. Sakson 2008
Tervise kaitsel T. Lõbu, kujundaja M. Sakson 2008–2010; 2013 Näitus Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi ajaloost ja hügieenikute osast Tartu linna sanitaarolude uurimisel ning eestlaste hügieeniharjumuste kujundamisel. Rändnäitusena 2010. aastal Eesti Tervishoiu Muuseumis. 2013. aastal Tartu Kiirabis
Tartu Muinsuskaitsepäevad 14.–17. aprill 1988 T. Ilomets  2008; 2016
Eesti Teaduste Akadeemia 70 aastat V. Lell, L. Leppik 2008 Väljapanek muuseumi korraldatud teaduspäeval ning hiljem Tallinnas rahvusraamatukogus.
Uppsala-Tartu sidemed – vaatmik ja vitriin esemetega V. Valder, V. Lell. Kujundus Tartu Ülikooli multimeedia osakond 2008 Eksponeeriti Tartu Linnamuuseumis Uppsala-Tartu sõpruspäevadel.
Struveta poleks satelliittelevisiooni L. Leppik, U. Paloveer, V. Valder, kujundaja M. Sakson 2009 Näitus oli pühendatud rahvusvahelisele astronoomia aastale.
Eesti ülikool 1919–2009  T. Lõbu, K. Kalling. kujundaja M. Sakson 2009
Näitusinstallatsioon Ararati vallutamine E. Tammiksaar, A. Kull, kujundaja M. Sakson 2009
Palume Teid... V. Lell, kujundas Tartu Ülikooli multimeediakeskus 2009–2010 Põhines muuseumi arhiivkogus leiduvatel kutsetel. Hiljem rändnäitusena Narva Kolledžis, Pärnu Kolledžis, Türi Kolledžis ja Viljandi Kolledžis.
Indrek Ilometsa annetused muuseumile V. Lell, T. Lõbu 2009
Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi esimene eksponaat – piip 19. sajandist 2009 Näitus oli üleval rahvusvahelise muuseumiöö ajal
Pool sajandit arvutit Tartu ülikoolis 1959–2009 U. Paloveer 2009–2010 Eksponeeriti Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna hoones
Posterväljapanek Tartu Ülikooli teadusrakendustest T. Lõbu, kujundaja M. Sakson  2009 Eksponeeriti Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi hoones
Fotonäitus ülikooli ajaloost L. Leppik 2009 Eksponeeriti 1. detsembril Vanemuise kontserdimajas
Tõus Araratile 180 aastat hiljem. Jaan Künnapi fotonäitus E. Tammiksaar, J. Künnap, kujundaja M. Sakson 2010 Alates 2010. aasta veebruarist ka virtuaalnäitus.
Poola president Wladislaw Raczkiewicz 125 2010 Väljapanek samanimelisele teaduspäevale
90 aasta Emakeele Seltsi Emakeele Selts 2010
Taavet Rootsmäe 125 2010 Väljapanek samanimelisele teaduspäevale
Teine koht M. Tuuling 2010  Maris Tuulingu maalinäitus
Alkeemiast keemiani. Ajalooline laboriklaas T. Lõbu, S. Sisask, M. Sakson, T. Ilomets, M. Tuuling 2010 Alates 2010. aasta septembrist ka virtuaalnäitus.
 Nikolai Pirogov 200 2010 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna päevade väljapanek
Irene Maaroos 100  T. Lõbu 2010  Väljapanek samanimelisele mälestuspäevale
Eestiga seotud teadlaste nimed maailmakaardil T. Lõbu, E. Tammiksaar 2010 Virtuaalnäitus.
Tartu Ülikooli rektorite, doktorite ja akadeemikute klavereid Koostöös Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumiga 2011  
Maailmanimega pianiste Eestis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Koostöös Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumiga 2011
Farmaatsiaprofessor N. Dragendorffi 175. sünniaastapäevale pühendatud teaduspäeva väljapanek 2011
Balti kubermangudes toimunud esimese rahvaloenduse 130. aastapäevale pühendatud teaduspäeva väljapanek 2011
Kukruse kaunitar ja tema kaasaegsed: Eesti rikkalikem kalmistu muinas- ja keskaja piirilt M. Lõhmus, T. Jonuks, T. Lõbu, M. Raisma, kujundajad L. Unt ja K. Rohumaa 2011–2013 Koostöös Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudiga. 2012. aastal rändnäitusena Eesti Ajaloomuuseumis, Hiiumaa Muuseumis ja Võrumaa Muuseumis
Moodne tudeng. Oh ajad, oh kombed! T. Lõbu, kujundajad M. Sakson ja A. Kull 2011–2012
Tartu Ülikool läbi sajandite T. Lõbu, kujundaja M. Sakson 2011  Rändnäitus Helsingi Eesti Majas
Tartu Ülikooli lugu L. Leppik, kujundaja T. Jürna 2012–
Nn tulnuka vitriin muuseumi fuajees  2011– Vitriinis eksponeeritakse uusi või tähtpäevadega seotud museaale
Ülikooli varakamber kujundus: KAOS Arhitektid (M. Argus, M. Aule) 2012–2017, 2018– Sisu uuendatud 2018. aastal seoses rahvusülikooli 100. aastapäevaga
Staatika ja dünaamika dramaatiline duell. Filmi- ja fototarbeid Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kogudest T. Lõbu, kujundaja M. Sakson 2012
Korp! Fraternitas Estica 105. aastapäeva näitus 2012
Eesti muuseumide meened 2012
Maadeuurija H. Walteri büst ja kiviklibu Ida-Siberi saartelt 2012 Nn tulnuka vitriinis
Rektor G. Fr. Parroti portsigar 2012 Nn tulnuka vitriinis
Ülikooli hooned M. Truman 2012– Filmiprogramm muuseumi fuajees
Prof. A. Tamme juubeliga kaasnev väljapanek 2012
Hullu Teadlase kabinet V. Annus, K. Kasterpalu, M. Raisma, T. Lõbu, kujundaja M. Sakson; Uuendamisel osalesid K. Palginõmm, M. Rääsk, A. Pindis, K.-L. Koovit, A. Puusepp 2013– Püsiekspositsioon. Uuendatud 2016. aastal
Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis V. Valder, L. Leppik, J. Laidla, K. Tinn, kujundajad Tea Tammelaan ja M. Kadarik 2013–2015 Koostöös TTÜ muuseumiga. 2014. aastast rändnäitusena Pärnu loodusmajas; 2015. aastast Tartu Observatooriumis
Fotod ellu! T. Lõbu, V. Lell, A. Tammiste, kujundaja M. Sakson 2013
Kellu ja kitarriga. Eesti üliõpilasmaleva töösuved Koostöös Eesti Rahva Muuseumiga. Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi poolne kuraator T. Lõbu 2013–2015 Avatud Pärnu Muuseumis, 2014. aastat Eesti Rahva muuseumis; 2015. aastast TTÜ muuseumis.
Spikripintsak 1970-80ad a. 2013 Nn tulnuka vitriinis
Vesivann “Pharm. Institut zu Dorpat 1844” 2013 Nn tulnuka vitriinis
Keskaegne hauakamber ja Stephanus de Velde hauaplaat M. Raisma, T. Vint, M. Sakson 2013– Muuseumi fuajees
Pea ASI: maailm õlgadel T. Lõbu, K. Kalling, kujundus OÜ Ruumilabor (A. Labi, J. Roos), graafiline kujundus T. Aule 2014–2015 2017. aastast Pauls Stradinsi meditsiiniajaloo muuseumis Riias
Valmistatud Tartus J. Laidla, L. Leppik, L. Kriis, kujundaja A. Arus 2014–2015
Looduse mõistmise kunst M. Rääsk, L. Leppik, kujundaja M. Sakson 2014–2015
 Foucault’ pendel M. Rääsk, H. Voolaid, M. Anso, M. Fischer, M. Laan, H. Kruuv, kujundaja I. Kruuv 2014– Muuseumi fuajees.
Meditsiiniajaloo õppevahendid S. Sisask, M. Tuuling 2014 Koostöös haridusteaduskonnaga Tartu Ülikooli haridus-uuenduskeskuses
Tartu Ülikooli keemiaosakonnas 1960. aastatel valminud gaaside puhastamise seade 2014 Nn tulnuka vitriinis
Prof. Jüri Uluotsale omistatud Valgetähe I klassi teenetemärk (1936) 2014 Nn tulnuka vitriinis
Perekond Oettingenidele kuulunud armulaualinik (1845) 2014 Nn tulnuka vitriinis
Vesivann – mälestusese iseseisva farmaatsia instituudi asutamisest Tartu Ülikoolis (1844) 2014 Nn tulnuka vitriinis
Parem hoida kui ohata T. Lõbu, K. Kalling, kujundaja M. Sakson 2015 Tervishoiuplakatite näitus Tartu Ülikooli kliinikumis.
Imeravi vahendeid möödanikust: hapnikuandja ja Radio-hüpnootiline kristall 2015 Nn tulnuka vitriinis
Varased diagnoosimisevahendid: stetoskoop, koputluse plaat ja refleksihaamer  2015 Nn tulnuka vitriinis
Avakogu: Kingitud hobuse suhu ei vaadata  V. Lell, T. Lõbu, T. Vint, M. Meus, A. Pindis, A. Puusepp, A. Kuld, kujundaja J. Liiv 2015–
Hullu Teadlase maailma mõõtmise jaam A. Pindis, M. Rääsk, S. Sisask, T. Lõbu, M. Tuuling 2015–2016 Tartu tähetornis
Maailma mõõtmine M. Rääsk, T. Lõbu, K. Kalda, P. Põder 2016–2018
Maailma mõõtmine ja satelliitnäitused M. Rääsk, K. Tiideberg, J. Laidla 2016 Küüni tänava näitusekeskkonnas
Taskumikroskoop vutlaris Erich Kuke kogust 2016 Nn tulnuka vitriinis
Tullio Ilometsa prepareeritud rästikunahk 2016 Nn tulnuka vitriinis
Arnold Koobi portreebüst 2016 Nn tulnuka vitriinis
Toomkiriku hiilgus K. Palginõmm, T. Vint, M. Malve, R. Rammo, L. Saag, K. Tambets 2017–2018
Maali lahkamine. G. F. Parroti portree I. Sahk, kujundaja M. Liplap 2017 Eksponeeritud vanas anatoomikumis
Mõistatuslik elekter M. Rääsk, H. Voolaid, R. Sarv, kujundaja E. Urm 2017–
Pane vaim valmis! Tartu ülikooli sada nägu Fotograaf B. Püve, kujundaja M. Roosi, projektijuhid K. Kalda, M. Raisma, M. Rääsk 2017– Rändnäitus Tartu Ülikooli peahoones, Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis, Lossi 36 õppehoones, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Physicumis, Vanemuise 46 õppehoones, Tartu Ülikooli raamatukogus, Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis. Alates 2019 sügisest püsivalt Tartu Ülikooli muuseumi peatrepikojas.
Kivid inimese seest 2017 Nn tulnuka vitriinis
Kuritöö ja karistus M. Rääsk, K.-L. Koovit, kunstnik M. Meeru 2018–2019
Lauakalender 1947. aastast 2018 Nn tulnuka vitriinis
Koorijuht Richard Ritsingule kuulunud aumärgid 2018 Nn tulnuka vitriinis
Karl Laaguse portsigar 2018 Nn tulnuka vitriinis
Ideaalide Eesti M. Rääsk, M. Hämäläinen, kunstnik E. Urm 2019–2021 valminud rahvusülikooli 100. aastapäeva tähistamise raames
Need olulised asjad V. Lell, K. Lupkin, T. Lõbu, M. Tuuling, T. Vint 2019 Vilistlaspäeva kogumiskampaania raames toodud esemetest. Näitus eksponeeriti toomkiriku 2. korrusel asuvas seminariruumis.
Toomemäe ja toomkiriku väliekspositsioon M. Raisma, Exporabbit 2019– Toomkiriku ümbruses
Kultuuride kohtumispaik – Tartu J. Laidla, L. Leppik, M. Raisma, Exporabbit 2019– Toomemäel
Ülikool ja Tartu M. Raisma, K. Kalda, J. Anderson, T. Kreegipuu, L. Leppik, T. Lõbu, K. Tiideberg, Exporabbit 2019– Tartu Ülikooli muuseumi fuajees
Nägus noorus K. Lupkin, M. Tamm (ERM), K. Raba (ERM) 2019–2020 Näitus valmis koostöös Eesti Rahva Muuseumiga ja avati muuseumi sillaalal
Minu elu ülikool M. Raisma, K. Kalda, L. Leppik, K. Tiideberg, T. Lõbu, K. Ird, K.-L. Koovit, V. Lell, K. Lupkin, P. Põder, sisekujundaja M. Kurismaa, graafiline disain M. Kaljuste 2019– Näitus avati rahvusülikooli 100. aastapäeva pidustuste raames muuseumi Morgensterni saalis

Sisevaated[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli muuseumi kogud[muuda | muuda lähteteksti]

Teadusajaloo muuseumina moodustavad fondi hinnalisema osa aparaadid, instrumendid, seadmed ja teaduslikud kollektsioonid, mida on kasutatud ülikooli teaduslikus tegevuses asutamisest alates. Kuna ülikoolil olid 19. sajandil tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, siis on fondis esindatud paljud tuntud teadusaparatuuri valmistanud firmad: Zeiss, Leitz, Schick (mikroskoobid), Sartorius (kaalud), Askana (mõõteriistad), Dolland (optika), Kohl (laboririistad), Meissner (areomeetrid), Geissler (termomeetrid), Schmidt & Haensch (spektroskoobid) jne. Muuseumil on ka arhiiv-, foto- ja kunstikogud.

Muuseumi kogud kategooriati:

  • Astronoomia-matemaatika kogu (AjAM) sisaldab Tartu tähetorni aparatuuri alates 19. sajandi algusest kuni 1960. aastateni.
  • Füüsika-keemia kogu (AjFK) sisaldab füüsika ja keemia instituutides kasutatud aparatuuri alates esimese füüsikaprofessori Georg Friedrich Parroti soetatud füüsikariistadest, teadus- ja õppekollektsioone.
  • Meditsiini- ja loodusteaduste kogu (AjM) sisaldab meditsiinis ja loodusteadustes kasutatud aparaate, seadmeid ja vahendeid.
  • Ajalooline kogu (Aj) hõlmab ülikoolis kasutusel olnud pitsateid, isikute ja sündmuste auks vermitud medaleid, ülikooli sümboolikaesemeid ning tähtpäevade meeneid ja kingitusi.
  • Kunstikogu (AjK) sisaldab 20. sajandi Eesti kunstnike loomingut, mille Tartu Ülikool on saanud kingitustena.
  • Arhiivkogu (Ar) sisaldab trükiseid: õpikuid, teadusajaloolisi kirjutisi (monograafiad, üksikuurimused artiklite ja separaatidena), teadusaparatuuri valmistanud firmade tootekatalooge.
  • Fotokogu (F) sisaldab Tartu Ülikooli tegevust ja isikuid ning Eesti haridus- ja kultuurilugu kajastavaid materjale.

Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli muuseumi väljaanne „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi“ on Eesti ainus teaduse ja ülikoolide ajaloole pühendatud sariväljaanne. Väljaannet hakati avaldama 1971. aastal ülikooli ajaloo komisjoni eestvedamisel ning nüüd toimetab seda Tartu Ülikooli muuseum. See ilmub kord aastas (detsembris) nii paberil kui ka elektroonselt. Alates 37. numbrist ilmub väljaanne avatud juurdepääsu põhimõttel Open Journals Systemi platvormil.[5]

Teemanumbrite põhiosa kujuneb traditsiooniliselt Tartu Ülikooli muuseumi aastakonverentsidel peetud ettekannete põhjal, kuid vastu võetakse ka teisi nõuetele vastavaid artikleid.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Toomas Jüriado (13. märts 2018). "Uudistaja 14.03.2018". Uudistaja. MTÜ Loodusajakiri. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2018.
  2. Malve, Martin; Valk, Heiki (2013). "Archaeological excavations in Tartu Cathedral" (PDF). Archeological Fieldwork in Estonia. Lk 167–174. Vaadatud 25. märtsil 2024.
  3. "Arhitektuuri sihtkapitali preemiad 2012". Eesti Arhitektide Liit. Vaadatud 25. märtsil 2024.
  4. "Ülikooli varakamber". Tartu Ülikool. 14. oktoober 2022. Vaadatud 27. märtsil 2024.
  5. "Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi". ojs.utlib.ee. Vaadatud 25. märtsil 2024.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]