Sõõrikmajandus

Sõõrikmajandus (inglise keeles doughnut economics) on majandusteadlase Kate Raworthi loodud kontseptsioon (2012) planetaarsete piiride täiendamise kohta sotsiaalsete piiridega, millest allapoole langemine tähendab inimühiskonna jaoks vastuvõetamatute puuduste (nälg, terviseprobleemid, vaesus jm) all kannatamist^[1].

Planetaarsete ja sotsiaalsete piiride vaheline ala moodustab keskkonnaohutu ja sotsiaalselt õiglase ruumi ühiskonna täisväärtuslikuks toimimiseks ja majandamiseks. Kujundlikult moodustab see ala sõõriku, mille välimisest ja sisemisest ringist väljaspool elamine ei ole kestlik.^[1]

Näitajad[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalsed sihtasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalsed alused on inspireeritud ÜRO kestliku arengu eesmärkide sotsiaalsetest eesmärkidest. Need on järgmised:

Toiduga kindlustatus
Tervis
Haridus
Sissetulek ja töö (viimane ei piirdu tasustatud tööga, vaid hõlmab ka selliseid asju nagu majapidamine)
Rahu ja õiglus
Poliitiline hääl
Sotsiaalne võrdsus
Sooline võrdõiguslikkus
Eluaseme
Võrgud (viimane hõlmab nii kogukondade võrgustikke kui ka selliseid teabevõrke nagu Internet)
Energia
Vesi

Ökoloogilised laed[muuda | muuda lähteteksti]

Üheksa ökoloogilist lage pärinevad planeetide piiridest, mille esitas rühm Maa süsteemi teadlasi eesotsas Johan Rockströmi ja Will Steffeniga. Need on järgmised:

Kliimamuutused – inimtekkelised kasvuhoonegaaside, näiteks süsinikdioksiidi ja metaani heitkogused seovad atmosfääri soojust, muutes Maa kliimat.
Ookeani hapestumine – kui inimese poolt eralduv süsinikdioksiid imendub ookeanidesse, muudab see vee happelisemaks. Näiteks vähendab see mereelustiku võimet kasvatada skelette ja kestasid.
Keemiline reostus – mürgiste ainete loodusesse laskmine vähendab bioloogilist mitmekesisust ja vähendab loomade (sh inimeste) viljakust.
Lämmastiku ja fosfori laadimine – väetise ebatõhus või liigne kasutamine viib väetise voolamiseni veekogudesse, kus need põhjustavad vetikate õitsemist, mis tapab veealuse elustiku.
Magevee äravõtmine – liiga suure magevee kasutamine kuivatab allika, mis võib kahjustada ökosüsteemi ja olla pärast seda kasutuskõlbmatu.
Maakasutuse muutmine – maa muutmine majandustegevuseks (nt teede ja põllumaade rajamine) kahjustab eluslooduse elupaiku või kõrvaldab need, kõrvaldab süsiniku neeldajad ja häirib looduslikke tsükleid.
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine – majandustegevus võib põhjustada liikide arvukuse ja mitmekesisuse vähenemist. See muudab ökosüsteemid haavatavamaks ning võib vähendada nende võimet säilitada elu ja pakkuda ökosüsteemi teenuseid.
Õhusaaste — aerosoolide (väikeste osakeste) emissioon avaldab negatiivset mõju liikide tervisele. See võib mõjutada ka sademeid ja pilvede moodustumist.
Osoonikihi kahanemine – osa majandustegevusest eraldab gaase, mis kahjustavad Maa osoonikihti. Kuna osoonikiht kaitseb Maad kahjuliku kiirguse eest, põhjustab selle kahanemine näiteks loomade nahavähki.