Svetšin

Allikas: Vikipeedia
Svetšini suguvõsa aadlivapp

Svetšin (vene keeles Свечин) on Venemaa aadlisuguvõsa, Levašovi suguvõsa haru. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Prantsusmaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Svetšini suguvõsa oli tuntud Tverist pärit Levašovite bojaarisuguvõsa haru. Suguvõsa esiisaks oli Andrei Konstantinovitš Levašov, kelle hüüdnimeks oli Svetša. Tema kahest pojast sai alguse suguvõsa kaks peamist haru: Fjodor Svetšinist sai alguse vanem liin, Karp Svetšin oli noorema liini rajaja. Väljapaistvam neist oli vanem haru, mis hiljem hargnes paljudeks liinideks. Suguvõsast võrsus arvukalt isikud, kes jõudsid keisririigi sõjaväes vähemalt kindralmajori või tsiviilteenistuses sellele vastava tõelise riiginõuniku auastmeni. Pärast 1917. aasta sündmusi lahkus suguvõsa Venemaalt; praegu on alles veel üks Prantsusmaale elama asunud liin.

Svetšinid kubermangu aadlisuguvõsaraamatutes[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsa võeti Rjazani (1865), Tambovi (1793, 1844), Tuula ja Tveri kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Kindralleitnant Nikanor Mihhailovitš Svetšin (1772−1849). George Dawe´ maal

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Malnava mõis. Selle 12 000 hektari suuruse mõisa omandasid Svetšinid vahetult enne I maailmasõda

Svetšini suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vitebski kubermang:

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]