Alur Reinans
Sven Alur Reinans (1. jaanuar 1932 Tallinn – 12. november 2010 Tallinn) oli eesti ühiskonnategelane, ajakirjanik, sotsioloog ja kunstikoguja.
Koos vanematega põgenes ta 1944. aastal Rootsi. 1959. aastal lõpetas ta Uppsala Ülikooli. Ta töötas Rootsi Statistika Keskbüroos.
Ta valiti 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.
Aastatel 1981–2002 oli ta Eesti Kultuuri Koondise esimees, aastatel 1993–1994 Rootsis ilmunud Eesti Päevalehe peatoimetaja ja vastutav väljaandja.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist naasis ta Eestisse.[1] Aktiivse kultuuritegelase suur kirg oli kunstiteoste kogumine.[2] Eriti paelusid teda Eesti alal valminud kunstipärased hõbetaiesed, mida ta aastakümnete jooksul ostis kokku peamiselt Rootsis oksjonitelt ja antiigiäridest.[2] Nii tekkis kunstikogu, milles on esindatud mitte ainult Tallinna ja Tartu, vaid ka Narva, Pärnu, Rakvere, Haapsalu ja teiste linnade meistrite looming.[2]
2012. aastal kinkis Alur Reinansi perekond kunstikogu Eesti Kunstimuuseumile. Kogu koosneb paarisajast Eestis 17.–20. sajandil valminud hõbetaiesest.[2] Kuna Reinans kogus suurte luksusesemete kõrval ka lihtsamaid hõbedast lauanõusid ja tarbeesemeid, annab tema terviklik kogu ülevaate eri tüüpi esemetest, mida on aegade jooksul Eestimaal hõbedast valmistatud.[2]
Oluline täiendus Eesti Kunstimuuseumi Eduard Wiiralti teoste kogule oli valik eesti graafiku sõjajärgsest loomingust, mis illustreerivad kunstniku loomingulisi otsinguid tema viimasel eluperioodil.[2] Kingituse hulgas jõudsid muuseumi kogudesse ka paarkümmend lehte 18.–19. sajandi baltisaksa Estica-teemalisest graafikast, kus on peamiselt kujutatud eestlasi rahvariietes.[2]
Alur Reinans oli Eesti Kunstimuuseumi Kunstisõprade Seltsi asutajaliige.[2]