Suur-lootoselind
| Suur-lootoselind | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Kurvitsalised Charadriiformes |
| Sugukond |
Lootoselindlased Jacanidae |
| Perekond |
Actophilornis |
| Liik |
Suur-lootoselind |
| Binaarne nimetus | |
|
Actophilornis africanus (Gmelin, 1789) | |
|
| |
| Sünonüümid | |
|
Parra africana | |
Suur-lootoselind ehk punalehik[2] (Actophilornis africanus) on lootoselindlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Suur-lootoselind on 305 mm pikk. Noka pikkus (nokaotsast laubakilbi ülaservani) on 43–59 mm. Tiib on 139–172 mm pikk, jookse 58–72 mm.[3] Isaslind kaalub 115–156 g, emaslind 251–274 g.[4]
Kiird, kukal ja silmatriip on mustad. Nokk ja laubakilp on helesinised. Näo küljed, kurgualune ja kael on valged. Selg, tiibade kattesuled, saba, rind ja kõht on punakaspruunid. Labahoosuled on mustad.[4] Jalad on sinakashallid.[3]
Noorlindude alapool on valge, rind on kollakas.[4]
Udusulis poegade ülapool on pruunitriibuline, alapool on valge.[5]
Suur-lootoselind sarnaneb välimuselt madagaskari lootoselinnuga, kuid suur-lootoselinnu kaela eesosa on valge ja tagaosa must ning tema sabal ei ole valget triipu.[3]
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Suur-lootoselinnud elavad Sahara-taguses Aafrikas.[5]
Elavad soodes, jõesoppides ja teistel märgaladel. Sierra Leones on neid kohatud ka liivasel jõekaldal.[5]
Toitumine
[muuda | muuda lähteteksti]Suur-lootoselinnud toituvad putukatest, ussidest, ämblikest, koorikloomadest ja limustest, vahel ka seemnetest.[5]
Suur-lootoselinnud püüavad putukaid veepinnalt, veetaimedelt ja õhust.[5] Nad võivad toitudes seista jõehobu seljal.[4]
Pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Taimedest ehitatud pesa ujub vee peal. Mõnikord pesa ei tehta ja munad munetakse veetaimedele.[5]
Kurnas on neli muna mõõtmetega 32 × 23 mm. Muna kaalub 8,6 g.[4] Mune haub isaslind 20–26 päeva. Ta hakkab hauduma pärast seda, kui emaslind on munenud kolmanda muna. Isaslind hoolitseb poegade eest 40–70 päeva.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2024). Actophilornis africanus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
- ↑ Loomade elu. Kd 6. Lk 203.
- 1 2 3 Hayman, Peter; Marchant, John; Prater, Tony (1986). Shorebirds: an identification guide to the waders of the world (inglise). Boston: Houghton Mifflin company. Lk 215–216. ISBN 0-395-37903-2.
- 1 2 3 4 5 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 32–34. ISBN 0803225539.
- 1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 289. ISBN 8487334202.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Suur-lootoselind |