Suur-Fatra
Suur-Fatra (Slovaki Veľká Fatra) on mäestik Slovakkia lääneosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on see ka osa Fatra-Tatra piirkonnast. Selle regiooni kõrgeim tipp on Ostredok (1590 m). Mäestiku pindala on 784 km².
Ostredok sai nime 2016. aastal, kui ülemõõtmisel selgus, et varem arvatud 1592 meetri asemel on selle kõrgus 1596 meetrit ja seega on tegemist mäestiku kõrgeima tipuga.[1] Mäestiku suurima suhtelise kõrgusega tipp on aga Krížna (1574,3 m).
Mäestikku hakkas esimesena eristama Ján Hromádka oma 1956. aastal ilmunud teoses "Geomorfologické členenie Slovenska". Täpsemalt piiritlesid seda esimesena Michal Lukniš ja Emil Mazúr 1976. aastal.[2]
Mäestiku kaitseks on moodustatud Suur-Fatra rahvuspark, mille koosseisus on mitmed väiksemad kaitsealad. Ligi 90% mäestikust on kaetud metsaka. Valdavalt kasvavad seal kuused ja pöögid, ent kasvab ka jugapuud. Mäestik on tähtsaim jugapuu kasvupaik Slovakkias. Ka on see saatana-kivipuraviku põhjapoolseim kasvukoht Slovakkias.[3]
Mäestikus eristatakse seitset alampiirkonda. Zvoleni nime kannab mäestiku kaguosa, mille kõrgeimaks tipuks on Zvolen (1402,5 m). Tegemist on talispordipiirkonnaga, sellesse piirkonda jääb ka Donovaly talispordikeskus.
Mäestiku idaosas asub Revúca jõe ümbruses Revúca tasandik.
Mäestiku edelaosa moodustab Bralná Fatra. Sealne kõrgeim tipp on Smrekov (1441 m). Keskmise ja lõunapoolse osa moodustab Hôľna Fatra, mille kõrgeim tipp on ka mäestiku kõrgeim tipp Ostredok.
Mäestiku lääneosa kannab nime Lysec. Sealne kõrgeim tipp on Kľak (1394 m), madalaim koht asub piirkonna põhjaosas (400 m). Koosneb lubjakivist.
Põhjaosa kannab nime Šípska Fatra. Sealne kõrgeim tipp kannab nime Vtáčnik (1236,3 m), madalaim osa ulatub 420 meetrit üle merepinna. Koosneb lubjakivist.
Kirdes asuv endisesse Liptovi piirkonda jääv mäestiku osa kannab nime Šiprúň. Nime Šiprúň kannab ka selle piirkonna kõrgeim tipp (1 461 m). Piirkond koosneb lubjakivist.
Geoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Geoloogiliselt koosneb mäestiku keskosa kiltadest. Lõunas ja kagus moodustavad selle mesosoikumi lubjakivi ja dolomiit. Seal on mäestik sügavate orgudega liigendatud eraldi massiivideks. Esineb ka karstinähtusi. Mäestikku jäävad harmaneci koobas, Mažarná ja Šípi jääkoobas. Mäestiku kristalne graniittuum paljandub kohati üksnes sealses suurimas, Ľubochňa orus.
Asend[muuda | muuda lähteteksti]
Suur-Fatra piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:
- põhjast piiravad seda Orava kõrgustik ja Väike-Fatra
- läänest piirab seda Turieci nõgu
- idast piiravad seda Podtatranská nõgu, Choči mäestik ja Madal-Tatra.
- lõunast piiravad seda Staré Hory mäestik ja Kremnica mäestik; kuna seda defineeritakse geoloogilistel, mitte geograafilistel alustel, siis pole sealne piir väga täpselt määratletud.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ KUBISOVÁ, Jana. Pohorie Veľká Fatra má staronový najvyšší vrchol. Doteraz bol bez mena. aktuality.sk 24.02 2016
- ↑ Arkadiusz Wasilewski, Wielka Fatra, Pruszków: Wyd. PTTK „Rewasz”, 2003
- ↑ Veľká Fatra: Natura 2000
- ↑ KOČICKÝ, Dušan; IVANIČ, Boris. Geomorfologické členenie Slovenska. Bratislava : Štátny geologický ústav Dionýza Štúra, 2011
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Suur-Fatra |
- Infot piirkonna kohta, fotod (tšehhi keeles)