Suur-Beldi sild

Allikas: Vikipeedia
Suur-Beldi silla idaosa

Suur-Beldi sild (taani Storebæltsforbindelsen) koosneb autotee ja raudteega sillast ja tunnelist. Sild oli esimene püsiühendus Sjællandi saare, kus asub Taani pealinn Kopenhaagen, ja Mandri-Euroopa vahel ning ületab Suur-Beldi väina. Raudtee avati 1. juunil 1997 ja autoliiklus toimub alates 14. juunist 1998.

Sillaehituse kogumaksumus oli 21,4 miljardit Taani krooni. Silla pikkuseks on 17 km ja lisaks raudteele asub sillal ka kaherealine maantee mõlemas suunas. Silla pilti kasutatakse 1000-kroonisel kupüüril alates 2009. aastast.

Sillaühendus asendas praamiliikluse ja nüüd on võimalik läbida seda vahemaad palju kiiremini kui varem. Kui praamiga sõites kulus selleks umbes tund aega, siis sõites üle silla kulub selleks vaid 10 minutit. Jalgratturitel on silla kasutamine keelatud, kuid nad võivad silla ületamiseks kasutada rongi.

Enne silla avasmist ületas lahte praamiga keskmiselt 8000 autot päevas, 2008. aasta andmete põhjal ületab praegu lahte kasutades silda ligikaudu 30 200 autot päevas. Kaubarongide püsiühendus on parandas ka ühendust Rootsi–Saksamaa ja Rootsi–Suurbritannia vahel. Kuigi Rootsi–Saksamaa vahel kasutatakse siiani parvlaevu, kuna raudteeliiklus on teatud määral piiratud. Ühe suuna pilet silla kasutamiseks maksab sõiduautole 230 Taani krooni ning mootorrattale 120 Taani krooni.

Idasild ehitati 1991–1998 ning see ühendab Halsskovi ja Sprogøt. See on 6790 meetrit pikk, tänu millele on see maailmas pikkuselt kolmas rippsild. Sillaava kõrguseks on 65 meetrit, mis võimaldab seda läbida ka maailma suurimatel kruiisilaevadel[1]. Sild toetub 19 sambale. Püloonide tipp ulatub 254 meetri kõrgusele.

Läänesild ühendab Sprogøt ja Knudshovedit. See on 6611 meetrit pikk ja silla kõrguseks on 18 meetrit. Läänesild ehitati aastatel 1988–1994. Selle maantee/raudteelint koosneb 63 lõigust, mida toetab 62 sammast.

Tööõnnetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ehitamise käigus registreeriti 479 tööõnnetust, millest 53 lõppesid tõsiste vigastuste või surmaga. Vähemalt 7 töötajat sai ehituse käigus surma.

Läänesillaga on kahel korral kokku põrganud laevad. Alles ehituse käigus 14. septembril 1994 põrkas parvlaev Romsų sillaga kokku halbade ilmatingimuste tõttu. 3. märtsil 2005 põrkas 3500-tonnine kaubalaev Karen Danielsen samuti kokku läänesillaga. Liiklus sillal oli häiritud, kuid pärast ekspertide hinnangut avati sild taas pärast keskööd, kuna tõsiseid kahjustusi sillal ei leitud.

Idasillal pole kokkupõrkeid ette tulnud, kuid 16. mail 2001 suleti sild 10 minutiks, kuna selle kinnituskonstruktsiooni poole oli suundumas 27 000 tonni kaaluv puistlastilaev Bella. Tänu mereväe kiirele reageerimisele suunati laev kinnituskonstruktsioonist eemale.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]